?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kipp, kipi 'kibu' < kasks schip 'Kiepe', vrd germ *skipa
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest
- Murded: kipp, kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp, kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId (EMS III: 188)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; Wiedemann 1893: 275, 288 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) (kabu, kibudas, kipp) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
- Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 795-796); < kasks schip (Bentlin 2008: 67-68); < germ *kippōn- ; *skipa- ~ skand *kippō- ; *skipa (EES 2012: 148)
- Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen < dt. (Sehwers 1918: 89, 150); lt ķīpa großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch < mnd. kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' (Jordan 1995: 73); lt ķipis, ķipa kippo, kauha < ee kipp, kibu (SSA 1: 368);
- Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa puinen kimpiastia; vdj tšippa tuoppi (SSA 1: 368); sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ (Bentlin 2008: 67-68)
lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 192-193) sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas Iumala Sana tagka nouwdma; (Müller 1600/2007: 328) suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 194) Sis saht sinna omma lusti neggema; (Stahl HHb II 1637: 9) ∫üddame lu∫ti . . kahs 'mit Hertzen lust'; (Stahl LS I 1641: 69) on neil Englil lu∫t meid denida 'haben die Engel lu∫t vns zu Dienen'; (Gutslaff 1648: 225) Lusti 'Lust'; (Gutslaff 1647-1657: 68) peab minnule weel häh lusti sahma; (Göseken 1660: 291) lusti, -i 'Lust'; (Göseken 1660: 494) meeleheh oppri pehl (rõõm ohverdada) 'lust zum Opffer'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'; (Vestring 1720-1730: 126) Lust, -sti 'Die Lust'; Kunni Lust ta otsa saab 'biß ihme die Lust vergehet'; (Helle 1732: 93) himmo 'die Lust, Begierde'; (Helle 1732: 135, 322) lust 'die Lust'; (Piibel 1739) Ja ma tahhan keik temma lusti löppetada; (Hupel 1766: 33) Selle sees arwad sinna keik omma römo, keik omma lusti leida.; (Hupel 1780: 210) lust, -i r., d. 'die Lust'; (Arvelius 1782: 103) lusti pärrast; (Arvelius 1787: 136) lust on peält nähha; (Hupel 1818: 131) lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; (Lunin 1853: 96) lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
- Murded: lus´t, lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; lus´t, lus´ti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust, `lusti R (EMS V: 524)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; Wiedemann 1893: 552 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
- Käsitlused: < kasks lust ~ sks Lust (EEW 1982: 1392); < kasks lust(e) (Raun 1982: 81; Raag 1987: 324); < kasks lust (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; EES 2012: 256)
- Läti keel: lt *luste Lust < mnd. lust, luste (Sehwers 1918: 153); luste, lusta Lust < mnd. lust (Jordan 1995: 76);
- Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig < mrts lust, lyst; is lusti; vdj lus´t´si < ee (SSA 2: 119); vdj lusti ilus, nägus; ilu; lust rõõm; красивый; красота; веселье, радость (VKS: 646); lvS lust Lust (SLW 2009: 113); lv luš́̄t Lust < kasks lust (Kettunen 1938: 209); lušt rõõm, lust; jautrība, luste
- Vt lustima
nipp, nipu 'nibu' < kasks (s)nibbe 'Spitze'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 526) Nipp '(linnu saba(ots), päranipp), Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; (Hupel 1780: 224) nip, -po d.; nips, -o r. 'ein Schnippchen, Knippchen'; (Hupel 1818: 153) nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; nips, -o r. d.; -i d. 'Schnipps, Schnippchen; lf. Knipschen'; (Lunin 1853: 116) nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
- Murded: nipp(u), nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp, nippu VNg Lüg Jõh; nipp, nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp, nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp, nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp, nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
- Käsitlused: < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' (EEW 1982: 1689); < kasks (s)nibbe 'nokk' (Raun 1982: 103); < kasks snibbe 'Schnabel' (Hinderling 1981: 113); < kasks snibbe, nibbe 'nibu' (Liin 1964: 58); < asks snibbe 'nokk, tila' (EES 2012: 311)
- Läti keel: lt nibe [1705] kleiner Vogelschnabel < mnd. nibbe 'Schnabel' (Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm nippa huippu, kärki, nipukka / Spitze < lms deskr, vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' (SSA 2: 223)
punt, pundi 'kimp' < kasks bunt, sks Bund
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) Wicht /u 'Bündlein (manipilus)'
- Murded: punt, `pundi 'kimp, kahl; kobar; salk' R(`pundi Vai); pun´t, pundi Pha Pöi Emm L Kei Juu Pee VJg I Äks VlPõ Trv Hls T Krl Har Rõu Räp Lei Lut; punt, punda Vll (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 986 pun´t, pun´di (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; Wiedemann 1893: 895 pun´t, pun´di (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; EÕS 1930: 862 punt 'linu (Knocke); võtmeid (Bund)'; ÕS 1980: 548 punt 'kimp, salk'; Tuksam 1939: 176 Bund 'kimp, neos';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bunt 'Bund, Bündel'; MND HW I bunt 'Bund, Verbindung, Bündnis; Bündel, das Zusammengebundene'; Hupel 1795: 39 Bund 'heißt alles was gebunden ist, z.B. ein Rogenbund st. Garbe, ein Bund Langstroh st. Schütte, ein Strauchbund st. Welle'
- Käsitlused: < sks Bund (EEW 1982: 2234); < kasks bunt (Raun 1982: 131); < asks bunt, buntwerk 'karusnahad' ~ sks Bund 'kubu, viht, kimp' 392 (EES 2012); < sks Bund 'kimp, kubu' (EKS 2019)
- Läti keel: lt *buñte Bund < mnd. bunt (Sehwers 1918: 145); lt buñte Bündel < mnd. bunt 'Bündel' (Sehwers 1953: 21); bunte, bunts Bund, Bündel < mnd. bunt (Jordan 1995: 58);
- Sugulaskeeled: sm puntti nippu, paketti, pakka, käärö / Bündel, Packet, Pack(en) < rts bund 'kimppu, tukku, mytty; lankamitta' (‹ kasks bunt, bund) (SSA 2: 429); lv bun̄´t̀ Bund (Kettunen 1938: 31); lv buņţ punt, kimp; saišķis, kūlītis, bunte (LELS 2012: 51)
rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < kasks rif, sks Riff
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: riuhk, rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk, rihva Khk; rihvk, rihva Khk Jaa Pöi; rihv, rihva Khk Pha Kse Var Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052 rihw, -a 'Riff' = rihk; rihk, riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; Wiedemann 1893: 954 rihk, riha (P, W) (krihk, rihw, rõhk) 'Kies, ”Grant”; Riff'; rihw, -a 'Riff' = rihk; Wiedemann 1869: 1046 rehw, rehwi 'Riff'; Wiedemann 1893: 948 rehw, rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
- Käsitlused: < sks Riff 'Kies, Grant' (EEW 1982: 2470); < kasks rif (Raun 1982: 142); < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' (EES 2012: 426); < mnd. ref 'Riff, schmale Sandbank in der See'; < asks Riff 'Riff' (GMust 1948: 9, 90)
- Läti keel: lt † rava Riff, Sand- oder Steinbank im Meere < mnd. ref, reve (Sehwers 1918: 29, 156); lt rēve steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen < mnd. rif (ref); pl. reve 'Fels oder Sandbank in der See' (Jordan 1995: 85);
- Sugulaskeeled: sm riutta [1683] pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff < germ, vrd mrts gryt 'kivi, sora' (SSA 3: 84)
tipp, tipu 'hari, ülaosa' < kasks tip 'Zipf', vrd rts tip
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 284) tip d. 'die Spitze'; (Hupel 1818: 246) tip, -po r. d. 'Spitze, Zacke'; (Lunin 1853: 194) tip, -po r. d. 'зубчикъ, кончикъ'
- Murded: tippu, tibu 'ots; hari; teravik' Vai; tipp, tippu Lüg Jõh IisR; tipp, tipu Sa Muh Rei sporLä Khn Tor Ris Hag Juu sporJä VMr VJg Trm Kod Lai sporVlPõ M sporT Kan Rõu Plv Vas; tipp, tippi 'sakk' VNg; tipp, tipi 'sakk, teravik' Khk Vll Pöi Muh Hls Krk Ran Vas (EKI MK); tipid 'niplispits' Ris (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1282 tipp, tipu, tipi 'Punkt, Spitze, Zacke, Letter, (D) Seezeichen'; Wiedemann 1893: 1160 tipp, tipu, tipi (tibu, nibu, tips) 'Punkt, Spitze, Zacke, Letter, (D) Seezeichen'; ÕS 1980: 713 tipp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 timpe 'das in eine Spitze auslaufende Ende eines Dinges, Zipfel'; Schiller-Lübben timpe 'die in eine Spitze auslaufende Extremität eines Dinges, Zipfel, Ende'; Schleswig-Holstein Tipp 'Spitze'; küsks zipf; kasks tip; hol, fr tip
- Käsitlused: < ? kasks timpe ~ ? rts tipp (EEW 1982: 3182); < germ, vrd rts tipp 'Spitze, Zipfel', nor tip(p), kasks timpe, sks Zipfel (SKES: 1309); < germ, vrd rts, asks tipp (Raun 1982: 177); < asks tip 'teravik, tipp, latv' ~ rts tipp 'ots, tipp' (EES 2012: 532); < asks tip 'teravik, tipp, latv' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: lv ti’ʙ zapfenartiges Gehänge in der Tür; Türzapfen < vrd ee tibu, tipp 'Spitze, Zacke' (Kettunen 1938: 417)
tripp, tripi 'sõltus; kinnitusvahend' < kasks strippe, Bsks Strippe
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tripp, trippi VNg Jõh; tripp, tribu Kuu Vai(rippu, ribu); tripp, tripi Jäm Rei Mar Mär Var Hag Juu JMd VJg I TLä San Urv Krl Har Rõu Plv; ripp, ripi Khk Krj Vll Muh Kse KJn Trv Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 tripp, tripi, tripu 'Strippe'; Wiedemann 1893: 1197 tripp, tripi, tripu 'Strippe'; EÕS 1937: 1570 tripp; ÕS 1980: 727 tripp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Strippe am Stiefel?'; Schiller-Lübben strippe 'Schlinge oder dünner Band, der an Zeug genähet wird es dabey aufzuhängen'; MND HW III strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels'; Nottebeck 1988: 88 Strippe 'Aufhänger (E. K. L. R.)'; Die Strippe an meinem Paletot ist gerissen.
- Käsitlused: < kasks stripe ~ sks Strippe (EEW 1982: 3274); < asks Stripp (Raun 1982: 181); < asks strippe 'köis; aas, tripp' ~ sks Strippe '(suka)tripp; pael, nöör' (EES 2012: 546)
- Läti keel: lt † stripes Strippen (Sehwers 1918: 160); lt stripa Strippe am Stiefel < mnd. strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels' (Jordan 1995: 98); lt stripa, stripas Strippen < nd. stripp (Sehwers 1953: 124)