?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
- Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
- Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
- Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
- Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)
kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189) Kuuesepp Tito; (Müller 1600-1606: 162) hallÿ kuwe kaas; (Müller 1600/2007: 534) ke v̈che hallÿ kuwe kaas keub (14.06.1605) 'halli kuuega'; (Stahl 1637: 101) Kuhb 'Rock'; (Stahl HHb III 1638: 190) Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel w͠m dich'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 208) Temma mössub - - omma Kuhbe; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 442) Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock, tunica'; (Hornung 1693: 41) Kuub, Kue, Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; (Vestring 1720-1730: 102) Kuub, kue 'Der Rock'; (Helle 1732: 125) kuub 'der Rock'; (Piibel 1739) hakkas sest uest kuest kinni, mis tema selgas,; (Hupel 1780: 197) kuub, kue r. 'der Rock'; (Arvelius 1787: 118) serkid ja kued
- Murded: kuub, kuue 'üleriie' eP; kuub, `kuue R; kuub, kuvve I sporM sporV; kuup, kuuba Har (EMS IV: 138, 166)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; Wiedemann 1893: 421 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub;
- Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
- Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' (EEW 1982: 1070); < sks, vrd küsks schūbe (Raun 1982: 57); < asks.... (lähtesõna pole registreeritud), vrd küsks schūbe (EES 2012: 197)
- Sugulaskeeled: lv kūbə̑ breiter Rock der Braut mit zwei Reihen Bänder als Garnitur < kasks (Kettunen 1938: 169)
- Vrd mantel
kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'Schürze'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 171) tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) Semprast solmsit næmat Figelecht v̈chte,ninck tegkisit heñesalle Schörti (1. advent 1601); (Virginius 1687-1690) sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; (Hupel 1780: 185) kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; (Hupel 1818: 92) kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
- Murded: kört (-r´-), kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M (EMS IV: 618)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di (kor´t) 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
- Käsitlused: < rts skört, vrd küsks... (EEW 1982: 1160); < kasks schorte 'põll' (Raun 1982: 64; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; EES 2012: 211)
- Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele Schurzfell, Schurz für die Männer < vrd mnd. schorteldōk (Sehwers 1918: 44, 158); lt šķuotele Schürze; lange Tasche im Weiberrock < mnd. schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' (Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102);
- Sugulaskeeled: sm körtti [1637] lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' (‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate) (SKES: 266; SSA 1: 485); sm körtti [1637] < rts skört (Häkkinen 2004: 549);
- Läti keel: sm körtti Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze < asks schörte ~ rts skörte (Bentlin 2008: 129);
- Sugulaskeeled: lvS k´ört ~ k´ürt Weiberrock (SLW 2009: 103); lvS k´ört hame < ee (SSA 1: 485); lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan Umwurf der Frauen < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört Weiberrock < kasks schorte (Kettunen 1938: 122, 179)
neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'Niere'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 234) euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; (Stahl 1637: 95) Neer, [neer]u∫t 'Niere'; Neer / ne(h)r; (Stahl HHb IV 1638: 226) ∫inna kiu∫at ∫üdamet ninck neerut 'du prüfe∫t Hertzen vnd Nieren'; (Stahl LS I 1641) Rahut 'Nieren'; (Gutslaff 1648: 229) Rahow /o 'Nieren'; (Göseken 1660: 293) neerit 'Nieren'; (Göseken 1660: 519) neerit 'nier'; (Göseken 1660: 588) rachket 'nier (ren)'; (Vestring 1720-1730: 149) Nerud 'Die Nieren'; (Helle 1732: 145) nerud 'die Nieren'; (Piibel 1739) raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; (Hupel 1780: 223) nerud r. 'die Nieren Pl.'; (Lithander 1781: 537) Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; (Hupel 1818: 151) neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; (Lunin 1853: 115) neer, -o r. d. 'почка'
- Murded: nier, `nieru R(`niero Vai); nier, nieru (-ee-) K I; neer, neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel, neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r, neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; Wiedemann 1893: 665 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
- Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' (EEW 1982: 1680; Ariste 1963: 98; Raag 1987: 324); < kasks nere (Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; EES 2012: 309)
- Läti keel: lt niẽre, nieris Niere < mnd. nēre (Sehwers 1918: 154); niẽre, niẽris Niere < nd. nēre 'Niere' (Sehwers 1953: 83); niere Niere < mnd. nêre (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm nierunen munuaiset / Nieren < rts njure (vrd kasks nēre) (SSA 2: 216); lv nìe̯rə̑z Niere < kasks nere (Kettunen 1938: 247)
prii, prii 'vaba' < kasks vrî 'frei'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Prylickeleib '?priilik leib'; (Müller 1600-1606: 272) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; (Müller 1600/2007: 226) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema (15.05.1603); (Gutslaff 1648: 213) wabba 'frey (liber)'; (Göseken 1660: 571) Wryherr, -i (parun) 'Freyherr'; (Forselius 1694) pri; (Vestring 1720-1730: 188, 297) Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; (Helle 1732: 162) pri 'frey'; (Hupel 1780: 247, 317) pri r., d. 'frey'; wri r. 'frey'; (Hupel 1818: 191, 293) pri r. 'frey'; wri r. selt. 'frey'; (Lunin 1853: 148, 235) pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
- Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M (EKI MK; EMS VII: 746)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī, prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī, prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
- Käsitlused: < kasks frî? (EEW 1982: 2170-71); < kasks vrî (Raun 1982: 128); < kasks vrî 'frei' ~ rts fri (Raag 1987: 339); < asks vri (EES 2012: 385)
- Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] frei < mnd. vrī (Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17); brīvs frei < mnd. vrî (Jordan 1995: 57);
- Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] vapaa / frei < mrts fri 'vapaa, verovapaa' (‹ asks vrī) (SSA 1: 118); lv brī frei, ledig < kasks vrī (Kettunen 1938: 29); lv brī prii; brīvs (LELS 2012: 48)
ringutama, (ma) ringutan 'end välja sirutama' < kasks wringen 'drehen; sich winden', sks ringen
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) ringutama 'sich recken'; (Göseken 1660: 596) ringutama 'sich döhnen (pandiculari)'; (Göseken 1660: 723) welia ringutama (end välja sirutama) 'Ausrecken den Leib'; (Helle 1732: 168) ringutama 'nach dem Schlaf sich ausräcken'; (Hupel 1780: 257) ringutama r., d. 'sich nach dem Schlaf ausrecken'; (Hupel 1818: 206) ringotama u. ringutama r. selt. 'sich nach dem Schlafe ausrecken; stöbnen'; (Lunin 1853: 160) ringotama, ringutama r. d. 'потягиваться, степять'
- Murded: `ringutama 'sirutama' R; ringutama Sa Muh Lä Hää Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt KJn Nõo; ringutamma V; ringudama Hi; ringuteme M San (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅṅutama, -tan 'sich recken, sich reckeln'; käzi riṅṅutama 'die Hände ringen'; riṅṅistama '= riṅṅutama'; Wiedemann 1893: 958 riṅṅutama, -tan (riṅistama, rõṅgutama) 'sich recken, sich reckeln'; käzi riṅgutama 'die Hände ringen'; ÕS 1980: 593 ringutama;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wringen 'drehen, winden; sich winden'; Schiller-Lübben wringen 'zusammendrehen, winden'; ringen 'ringen, kämpfen'; MND HW II: 2 ringen 'einen Ringkampf austragen, ringen; streiten'
- Käsitlused: < ee ring ~ sks (Hände) ringen (EEW 1982: 2494); < kasks wringen (Raun 1982: 143); < sks ringen '(käsi) ringutama; (käest) ära kiskuma; maadlema' (EES 2012: 429)
- Läti keel: lt reņģēt nööre ja köisi kokku sebima, lappama < ? lv reŋ̄gə̑ 'nööre ja köisi kokku sebima, lappama' ‹ kasks wringen (Vaba 2020: 996);
- Sugulaskeeled: lv reŋ̄gə̑ die Stricke und Taue aufschiessen, ringeln < kasks wringen (Kettunen 1938: 333); lv riń̄tlə̑ sich räkeln, sich recken, sich strecken < sks (Hände) ringen (Kettunen 1938: 338); lv riņţlõ ringutada; staipīties (LELS 2012: 269)
rump, rumba 'väike paat' < asks rump 'runder Behälter, längliches Gefäß'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: rump, rumba 'väike lootsik' Mih Pär; rump, rumbi Ksi (EKI MK); ruup, `ruuba 'väike laia põhjaga paat, eistuk' Hlj; ruup, ruuba Lä Vän Kei Hag Juu JõeK Sim Lai; truup, truuba Mär Äks TMr; ruup, ruubi Nis Ksi; truup, truubi Ksi (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rump, rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; Wiedemann 1893: 987 rump, rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; EÕS 1937: 1170 rump 'puutüvest tehtud paat (Baumkahn, Kanu)'; ÕS 1980: 602 rump 'ruup, lameda põhjaga lootsik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rump 'Rumpf, Leib; längliches bauchiges Gefäß'; MND HW II: 2 rump, rümp, romp 'runder geflochtener Behälter'
- Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 2555: võimal. kontam. ruup 'paat' + rump 'puupakk'); < kasks rump 'längliches bäuchiges Gefäß' (Liin 1968: 54); < kasks rump 'längliches, bäuchiges Gefäss' (GMust 1948: 91); < asks rump 'piklik nõu; laevakere (ilma masti, taglase ja tüürita)' (EES 2012: 439)
- Sugulaskeeled: lv rum̄`p Rumpf < kasks rump (Kettunen 1938: 347)
vammus, vammuse 'rõivas' < kasks wammes, wams 'Wams'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Vamus; (Rossihnius 1632: 411) Sihs saiscket nüd ümber|keutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raud|reiwa wammusse kahn sest euckedussest; (Gutslaff 1648: 245) Wammus 'Wambs'; (Göseken 1660: 299) wammus 'Wambs'; (Göseken 1660: 696) Wammus 'Wambs (thorax)'; (Göseken 1660: 517) nachkwammus 'koller'; (Vestring 1720-1730: 280) Wammus, -se 'Weisse baur unter kleid'; (Helle 1732: 203) wammus 'das weisse Bauer-Unter-Kleid'; (Piibel 1739) kes so kue ärrawottab, ärra kela ka mitte wammust; (Hupel 1818: 276) wammus r. d. 'Kamisol; weisses Unterkleid r.'; (Lunin 1853: 222) wammus r. d. 'камзолъ, фуфайка'
- Murded: `vammus, `vammukse (-sse) 'kuub' R; vammus, -(s)e '(pikk)kuub; jakk; kampsun' Sa Muh Emm L Ha JMd Hls Hel Puh; vammuss, -e I VlPõ Trv Pst KodT Urv Rõu; vammusk, -i '(üle)kuub' Krl Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1441, 1442 wambus, -e (S) '= wammus'; wammus, wammuse, wammukse 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; Wiedemann 1893: 1303 wammus, wammuse, wammukse (wambus) 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; ÕS 1980: 772 vammus '(riietusese)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wambois, -bôs, -bous, -bus, -bes 'Wams, ein Teil der Rüstung, dann überh. Kleid für Brust und Leib, Camisol'; wammes, -mas, -mis, wames, wams = wambois; Schiller-Lübben wambôs (-bois), -bes, -bus, wammis 'Wamms'
- Käsitlused: < sks Wams, vrd küsks wambis, wambois (EEW 1982: 3699); < kasks wams, wammes (Raun 1982: 197); < kasks wambôs (-bois), wambus (Liin 1964: 57); < asks wambōs, wambus 'kampsun; pihtkuub' (EES 2012: 590)
- Läti keel: lt † va͠mži [1638 Wamba∫chi] Wams, Kamisol < mnd. wammes (Sehwers 1918: 42, 99, 164); lt vambaži, vambži, vamži, vamziz Wams, kamisol < mnd. wambes, wammes, wams 'Kleid für Brust und Leib, Kamisol' (Sehwers 1953: 151); vambadži, vambaži, vambudži, vamziz Wams, Kamisol < mnd. wambois, -bôs, -bous, -bus, wammis (Jordan 1995: 107);
- Sugulaskeeled: lvS vams, vamz, vambš Kleid, Rock (SLW 2009: 216); lv vāmž, vām’ž, vāmbə̑ks Wams, Frauenjacke mit Taille < sks Wams ~ küsks wambis, wambois (Kettunen 1938: 468)