[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kroonima, kroonin 'pärgama' < kasks kronen 'krönen' ~ ee kroon

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 155) keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; (Müller 1600/2007: 728) keicke Auwo kz krönituth (19.09.1606) 'kroonitud'; (Stahl 1637: 81) kröhnima, kröhnin, krohni∫in, kröhninut 'Krönen'; (Stahl HHb II 1637: 28) ∫ehl ∫ai temma pitzatut ninck krönitut 'gegeisselt und gekrönet'; (Stahl HHb IV 1638: 12) ke ∫ind krönip armo ninck heldu∫∫e kah 'Der dich krönet mit Gnade vnd Barmhertzigkeit'; (Gutslaff 1648-1656) Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; (Göseken 1660: 430) Röönima 'Chrönen'; Rönima 'krönen'; (Hupel 1780: 191) krönima, kroonma d. 'krönen'; (Hupel 1818: 101) krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; (Lunin 1853: 72) krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
• Murded: `kroonima 'pühitsema; pärgama' Hi Trm Plt; `kruonima R Jä ViK Iis; `kru̬u̬n´ma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬n´ma KJn M(-me) (EMS III: 868)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōn´ma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōn´ma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
• Käsitlused: < ee kroon (EEW 1982: 996); < kasks kronen (Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45); < kasks kronen, vrd mrts krona, kröna, rts kröna (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt kruõnêt krönen < mnd. krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' (Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata kruunata, vaata < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯nə̑ krönen (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroonida; kronēt (LELS 2012: 141)
• Vt kroon

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'Kürbis'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 343) ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; (Göseken 1660: 449) korpitz 'Kürbis'; (Vestring 1720-1730: 87) Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; (Helle 1732: 117) körwits 'der Kürbis'; (Piibel 1739) need körwitsed ja need melonid ja need laugud; (Hupel 1780: 168, 186) kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r., d. 'Kürbis'; (Hupel 1818: 64) kärwits, -e d. 'Kürbis'; (Lunin 1853: 44, 64, 66) kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
• Murded: kõrvits, -a 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits, -a (`kõ-) R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits, kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits, kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits, kirmidse Krl; kürbiss, kürbisse Trm Lei(-se) (EMS IV: 331)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´wits, kör´witse, kör´witsa 'Kürbis'; Wiedemann 1893: 363 kör´wits, kör´witse, kör´witsa (kör´nits, kür´wis, kür´wits, kürbes, kür´bis, kür´bits) 'Kürbis'; Wiedemann 1869: 477 kürbes, kürbese (d), kür´bits, kür´bitse (d) '= kör´wits'; kür´wis, -e; kür´wits, -a, -e (d); Wiedemann 1893: 433 kürbes, kürbese (d), kür´bis, kür´bise, kür´bikse; kür´bits, kür´bitse '= kör´wits'; ÕS 1980: 332 kõrvits;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
• Käsitlused: < sks... 'Kürbis' [märksõnaks kürbes] (EEW 1982: 1178); < kasks korbitze, korvese (Raun 1982: 60); < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze (Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; EES 2012: 203)
• Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis Kürbis < dt. (Sehwers 1918: 66, 150); lt ķervis, ķirvits, ķirbise Kürbis < nd. kerws, kürwes 'Kürbis' (Sehwers 1953: 64, 66-67); ķervis, ķirvītis Kürbis < mnd. körvis (neben körves) (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] Kürbis < rts kurbits (‹ asks resp. sks) (SSA 1: 450); lv kür̄biz Kürbis (Kettunen 1938: 175); lv kirb kõrvits; ķirbis (LELS 2012: 124)

märkima, (ma) märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'mit der Marke, Märke versehen'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) tähendama (signare) 'mercken'; (Gutslaff 1648-56) nemmat merckwat tetta keick asja; (Göseken 1660: 512) merckima 'zeichnen, notare 'üles tähendama, kirja panema''; (Vestring 1720-1730: 130) Märkima 'Zeichnen'; (Helle 1732: 136) märkima 'zeichnen, bemerken'; (Piibel 1739) Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; (Hupel 1766: 113) Teie jodikkud wötke ommeti … ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; (Hupel 1780: 212) märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; (Hupel 1818: 134) märkima r. d.; märkma d. 'zeichnen, bemerken, bezeichnen; lf. merken'; (Lunin 1853: 99) märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
• Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mär´kmä (-me) Khn Kod KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´kima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; Wiedemann 1893: 589 mär´kima (märkama, mar´kima) 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
• Käsitlused: < ee märk (‹ kasks merk), kasks marken (EEW 1982: 1620)
• Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita < mrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ muistaa (SSA 2: 160); vdj merkitä, merkkiä märkida, märgistada; отмечать (VKS: 724); lv mer̄k̆kə̑ bezeichnen (Kettunen 1938: 220); lv merkõ märkida, tähistada; apzīmēt (LELS 2012: 187)
• Vt märk

† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
• Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
• Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
• Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
• Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)

pihtima, (ma) pihin 'pattu kahetsema' < kasks bichten 'beichten'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb I 1632: 49) MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; (Göseken 1660: 562) bichtima 'beichten'
• Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima, pihin (S) 'beichten'; Wiedemann 1893: 813 pihtima, pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
• Käsitlused: < kasks bichten (EEW 1982: 2017; Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323; EES 2012: 365); < vrd kasks pihtvater (GMust 1948)
• Läti keel: lt biktêt [1782] beichten < mnd. bichten (Sehwers 1953: 11);
• Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ beichten < vrd lv bik̄t (Kettunen 1938: 23); lv biktõ pihtida; pieņemt grēksūdzi, piktēt
• Vt piht

ruun, ruuna 'kohitäkk' < kasks rūne 'Wallach'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97, 126) ruhn 'Wallach'; (Gutslaff 1648: 245) Rûn /e 'Wallach'; (Göseken 1660: 602) ruhn 'Wallach'; Ruhn, -a 'Wallach (cantherius)'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Runapä Jurri; (Vestring 1720-1730: 25, 210) Ruun 'Ein Wallach'; Runama 'Wallachen'; (Helle 1732: 171) ruun 'der Wallach'; runama 'wallachen'; runatud 'gewallacht'; (Hupel 1780: 261) ruun, -a r., d. 'der Wallach'; runama od. ärrarunama r., d. 'wallachen'; (Hupel 1818: 212) ruun, -a r. d. 'Wallach'; (Lunin 1853: 164) ruun, -a r. d. 'меринъ'
• Murded: ruun, `ruuna R(`ruuna Vai); ruun, ruuna S sporL KPõ I Plt KJn M TLä TMr San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūn, rūna 'Wallach'; Wiedemann 1893: 989 rūn, rūna 'Wallach'; ÕS 1980: 603 ruun;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rune 'verschnittener Hengst, Wallach'; MND HW II: 2 rûne, *○rûn 'verschnittener Hengst, Wallach'
• Käsitlused: < kasks rūne 'Wallach' (EEW 1982: 2565); < kasks rune (Raun 1982: 146; Liin 1964: 63; EES 2012: 440); < rts rune (Raag 1987: 335)
• Läti keel: lt † rũnis [1638 Ruhna] Wallach < mnd. rūne (Sehwers 1918: 35, 93, 157); rūnis Wallach < mnd. rūne 'verschnitterer Hengst, Wallach' (Sehwers 1953: 104); rũnît kastrieren < mnd. rūnen (Sehwers 1918: 157);
• Sugulaskeeled: sm ruuna [1580] kuohittu ori / Wallach < rts rune 'kuohittu ori' (‹ kasks rune); is rūna; krj ruuna < sm ruuna; vdj rūna; lv rūna < ee (SSA 3: 114); sm ruuna verschnittener Hengst, Wallach < kasks rûne ~ rts rune (Bentlin 2008: 89-90); is ruuna (Hev) ruun (Laanest 1997: 171); lv rūna Wallach < kasks rune (Kettunen 1938: 349); lv ru’inə̑; rūnə̑ (mit einem stumpfen Messer) schneiden; verschneiden, kastrieren < kasks runen (Kettunen 1938: 346, 349); lv rūnõ kohitseda, ruunata; kastrēt, rūnît (LELS 2012: 277)