[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pookima3, (ma) poogin 'peksma, nahutama'

• Murded: `pookima (-uo-) 'peksma; vintsutama' Kuu VNg Kaa Vll Ris VJg Pal (EKI MK; EMS VII: 654)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boken 'klopfen, schlagen; (Flachs) durch Klopfen weich machen'; MND HW I bōken, bȫken 'schlagen, klopfen; Wäsche büken'
• Käsitlused: < asks boken 'kloppima, taguma, lööma' (EES 2012: 379)
• Läti keel: lt buõkât, buõķêt die nachgebliebenen Ähren, Hacheln überdresche; prügeln < nd. bōken 'schlagen, klopfen, pochen' (Sehwers 1953: 21)

pruukima, (ma) pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'gebrauchen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; (Müller 1600/2007: 306) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma (16.09.1603); (Stahl HHb I 1632: A) ke temma nimmi kurja∫t pruckip 'der ∫einen Nahmen mißbrauchet'; (Stahl HHb I 1632: Hij) eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; (Stahl 1637: 44) prüchkma, prüchkin, prüchk∫in, prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; (Stahl HHb IV 1638: 155) Keicke asjade eddes pruhcki ∫e pöha öchto∫öhmenaja 'Für allen dingen brauch das heilige Nachtmahl'; (Gutslaff 1648: 439) kurjaste prukma 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 283) pruhkima 'Brauchen'; (Göseken 1660: 571) ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 728) oigkeste ruuhkima 'Gebrauchen'; (Göseken 1660: 737) erra ruhckitut pöld 'Acker der auß gebrauchet ist'; (VT 1686) nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; (Vestring 1720-1730: 188) prukima '- -'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; (Hupel 1766: 6) pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; (Hupel 1780: 247, 260) prukima r., d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; (Hupel 1818: 191) prukima, pruukma r. d. 'brauchen, gebrauchen'; (Lunin 1853: 148) prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
• Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh (EKI MK; EMS VII: 770)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'; Wiedemann 1893: 880, 989 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
• Käsitlused: < kasks brūken (EEW 1982: 2185; SSA 2: 413); < kasks bruken (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; EES 2012: 386)
• Läti keel: lt *brũķêt gebrauchen < mnd. brūken (Sehwers 1918: 144); lt brũķêt < mnd. brūken 'gebrauchen' (Sehwers 1953: 18); brūķēt gebrauchen; trinken, saufen < mnd. brûken 'gebrauchen' (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten < rts bruka (‹ kasks bruken) (SSA 2: 412-413); is prūkata < sm (SSA 2: 413); vdj pruukkia pruukida, kasutada; употреблять, применять (VKS: 966); lvS brūt´, -ub gebrauchen (SLW 2009: 52); lv brùi̭k̆kə̑ gebrauchen < kasks bruken (Kettunen 1938: 30); brūikõ pruukida, tarvitada; lietot, brūķēt (LELS 2012: 49)
• Vt pruuk

rükkima, (ma) rükin '(pingutades) tõstma, paigast nihutama' < asks rücken, sks rücken

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rükkima 'tõstma; tassima' Jõe S Lä Ha JMd JJn Koe Kad VJg; `rükmä Mar Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rükkima, rükin 'rücken, schieben, wippen' = tirima; Wiedemann 1893: 991 rükkima, rükin 'rücken, schieben, wippen' = tirima; EÕS 1937: 1213 rükkima 'tõstma, (kivi) hoovama (näit rinnaga)'; ÕS 1980: 608 rükkima 'pingutusega tõstma või lükkama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rucken 'sich fortbewegen; etwas (rasch) fortbewegen, reissen, ziehen'; MND HW II: 2 rücken, rucken, ○rüggen 'sich bewegen; etw. bewegen, verrücken'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks rücken (EEW 1982: 2628); < sks rücken (Raun 1982: 149; EKS 2019); < asks rucken 'paigast liikuma; paigast liigutama, tõmbama' ~ sks rücken 'nihutama, paigast liigutama; paigast liikuma' (EES 2012: 450)

trööstima, (ma) trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten, sks trösten

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 362) ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; (Müller 1600/2007: 70) io röhmus ninck tröstlick on (18.12.1600) 'hingekosutav'; (Müller 1600/2007: 150) sen Naÿse Sæme kaas tröstnut (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 381) Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; (Stahl 1637: 122) tröh∫tima 'Trö∫ten'; (Stahl HHb IV 1638: 127) Münno hing ep tahap hend la∫ckma tröh∫tima 'meine Seele wil sich nicht trösten lassen'; (Göseken 1660: 668) tröhstima 'trösten (consolari)'; (Virginius 1687-1690) ja täma weljad tullid tädda Tröstima; (Vestring 1720-1730: 256) trööstima '- -'; (Helle 1732: 323) trööstima 'trösten'; (Piibel 1739) Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; (Hupel 1766: 97) agga se trööstib mind et on ommeti monningad, kes hea melega need kirjad luggewad; (Hupel 1780: 288) trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; (Hupel 1818: 252) trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; (Lunin 1853: 161, 199) rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
• Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬s´tmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬s´tmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõs´tma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; Wiedemann 1893: 1199 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
• Käsitlused: < kasks trôsten ~ sks trösten (EEW 1982: 3288); < kasks trôsten (Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59); < kasks (vt troost) (Raun 1982: 182); < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' (EES 2012: 546)
• Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ trösten < kasks trôsten (Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328)

täärama, täärata 'varuma' < vrd kasks teren '(ver)zehren'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `tääräma 'kulutama, tarvitama; priiskama' Lei (EKI MK); `täärima 'kulutama, raiskama' Kei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟrama, -rata (rada) '(zusammenbringen)'; Wiedemann 1869: 1137 tǟrama, -rata (rada) '(zusammenbringen)'; EÕS 1937: 1604 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'; ÕS 1980: 748 täärama 'varuma, tagavaraks koguma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben teren 'zehren, verzehren; verthun; Zehrung halten'
• Käsitlused: < kasks teren '(ver)zehren' (EEW 1982: 3466); < vrd kasks teren 'ära tarvitama' (Raun 1982: 189)
• Läti keel: lt tẽrêt verzehren, verbrauchen, verschwenden < mnd. teren (Sehwers 1918: 162); tẽrêt verzehren < mnd. tēren '(ver)zehren; vertun' (Sehwers 1953: 142); tērēt verzehren, verbrauchen < mnd. teren (Jordan 1995: 103); lt tẽriņš Aufwand, Ausgaben, Unkosten < mnd. teringe 'Zehrung, was man zum Unterhalt nötig hat, überhaupt Kosten, Auslagen' (Sehwers 1918: 36);
• Sugulaskeeled: sm täärätä [1605] nauttia ruokaa t. juomaa, kuluttaa syömällä t. juomalla; tuhlata, haaskata / reichlich od. unmäßig) essen od. trinken, verzehren; verschwenden < rts tära 'syödä, jäytää, kalvaa, hivuttaa, kuluttaa; tuhlata, haaskata' (‹ kasks teren 'jäytää, kuluttaa') (SSA 3: 359)

valgutama, (ma) valgutan 'vanutama; nõrutama' < kasks walken, sks walken

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `valgutama 'nõrguda laskma; nõrutama' Hlj (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1436 walgutama, -tan (O) 'walken'; Wiedemann 1893: 1298 walgutama, -tan (O) 'walken'; EÕS 1937: 1637 valgutama 'valguma panema, valguda laskma'; ÕS 1980: 770 valgutama 'valguma panema';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 walken 'stampfend waschen und reinigen, walken; rollend, wälzend durchkneten'; Schiller-Lübben walken 'rollend, wälzend durchkneten; Gewand walken, stampfend waschen und reinigen'
• Käsitlused: < sks walken ~ kasks walken (EEW 1982: 3679)
• Sugulaskeeled: sm valkata [1826; 1747 valkkimylly 'tamppimylly'] vanuttaa (villakangasta saraksi); lyödä, iskeä ( Wollgewebe zu Loden walken; schlagen < rts valka 'vanuttaa' (SSA 3: 399)

vangutama, (ma) vangutan 'kõigutama' < asks swanken, wanken, sks schwanken

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 237) (adj.) painus 'schwangk'; (Göseken 1660: 698) wanckotama 'Winken (mit den Kopff)'; (Vestring 1720-1730: 281) Wangutama Pääd 'Den Kopf schütteln'; (Piibel 1739) Jerusalemma tüttar wangutab Pead so järrele; nemmad aiawad suud ammule, ja wangutawad Pead; (Hupel 1780: 306) wangutama pead (pääd) r. 'den Kopf schütteln'; (Hupel 1818: 276) wangutama pead r.; pääd d. 'den Kopf schütteln'; (Lunin 1853: 222) wangutama pead r.; pääd d. 'качать головою'
• Murded: `vangutam(m)a 'kõigutama; liigutama' R; vangutama Sa Muh Lä Tor Hää sporKPõ Iis Plt KJn Trv Puh San; vangutamma (-õmmõ) V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1446 waṅgutama, -tan 'schütteln, erschütteln'; Wiedemann 1893: 1307 waṅgutama, -tan 'schütteln, erschütteln'; ÕS 1980: 773 vangutama [pead];
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein swank [svaŋg] 'schwank, biegsam, schwankend'
• Käsitlused: < ee vankuma (EEW 1982: 3709); < asks swanken (Liin 1964: 59); < sks schwanken ~ asks wanken (märksõna vankuma all; vangutama ‹ vankuma) (Raun 1982: 198)
• Vrd vankuma