[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
• Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
• Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)

advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'Advent' Toetava kaasmõjuga on võinud olla saksa Advent

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 146) Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; (Rossihnius 1632: 39) palwe Adventi ajal; (Göseken 1660: 283) Adwent, -i 'Advent'
• Murded: adven´t Rõu; `atvent Kuu; atvin´t Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Wiedemann 1893: 908 tulemize-püha 'Advent'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit';
• Käsitlused: < kasks advente (Liin 1964: 43); < kasks advent (Hinderling 1981: 82-83); < sks Advent 'advent' (EKS 2019)
• Läti keel: lt advents Advent (VLV 1944: 27; SLW 2009: 49); advente advent (LELS 2012: 21);
• Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent < mrts advent ‹ lad adventus 'tulo, saapuminen' (SKES: 4; SSA 1: 50); lvS atvent Advent (SLW 2009: 49); lv atven`t Advent (Kettunen 1938: 18); advent advent; advente (LELS 2012: 21)

andel, andeli 'käepide' < asks handel 'Hantel'

• Murded: `andel(i) 'ankruvinna, kaevupööra vms osa' Kuu VNg Vai; andel Emm; pl. `andled Hää; `ang͔el Rei Khn(-õl); (EMS I: 342)
• Käsitlused: < asks, hol handel 'Hantel' (Vaba 2016: 253)
• Sugulaskeeled: vdj anteli (ankru)vinna ehk -peli käepide (VKS: 132)

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
• Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
• Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
• Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Jllitinck 'Heilig ding'; (Göseken 1660: 327) Jllitinck 'rose, morbus'; (Helle 1732: 99) illiting 'die Rose (erylipelas)'; (Hupel 1766: 58) kui on illiting, siis ei pea sa mitte selle nilbiga woidma; (Hupel 1780: 161) illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; (Hupel 1818: 42) helleting u. helliting r. d.; helleting u. helliting, -i r. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; (Lunin 1853: 18, 26, 35) elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
• Murded: eliting Hi K(elliting Pil); eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran (EMS I: 683); Obune oli eleting, ei sengä saa tie pääl soitada 'kartlik, peru' Kuu (EMS I: 683)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg, helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg, hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; Wiedemann 1893: 94 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu (helitiṅg, hilitiṅg) 'Rose, Entzündung'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)';
• Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
• Käsitlused: < kasks dat hillich dink ~ ee hele- (EEW 1982: 184, 325); < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' (Liin 1964: 58; Raag 1987: 322); < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' (EES 2012: 60)
• Läti keel: lt ilģes, ilģi alle Heiligen < mnd. hilgen 'die Heiligen' (Sehwers 1953: 41); iļģi die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen < mnd. de hilligen 'die Heiligen' (Jordan 1995: 64)

haak, haagi 'konks (kinnise osana)' < kasks hāke 'Haken'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) temma hahkit, temma lawwat, temma tabbatelget, temma tulpat; (Gutslaff 1648-1656) Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; (Göseken 1660: 287) Haaki 'Hake'; (Göseken 1660: 334) haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; (Göseken 1660: 670) tulli Haacki (ahjuroop) 'Fewers Hacke'; (Göseken 1660: 591) Raudhaki 'klammer'; (Helle 1732: 306) [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; (Hupel 1780: 149) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Hupel 1818: 35) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Lunin 1853: 21) haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
• Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aaḱ M T; haaḱ V (EMS I: 47); `aaki R(`haaki Kuu)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk, hāgi 'Haken'; Wiedemann 1893: 60 hāk, hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 238); < kasks hake (Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; EKS 2019); < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' (EES 2012: 64)
• Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] Haken < kasks hāke (Sehwers 1918: 61, 82, 141); āķis Haken < mnd. hāke (Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken < rts hake (SSA 1: 130); is haaɢiᴅ pl (Kan) (voki) lüht (Laanest 1997: 28); vdj gaakki haak (pelitoes); гак (железный крюк на судне) (VKS: 228); vdj haakki haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht; крюк, крючок; острога; дуга веретена (VKS: 242); lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k Öse am Haken < kasks hake (Kettunen 1938: 267); lv ǭik haak; āķis, krampis (LELS 2012: 216)
• Vt haakima

haalima, (ma) haalin 'haalama, köitpidi vedama' < kasks hālen 'ziehen, holen'

• Murded: `aalima '(laeva) köit- või trossipidi vedama' Kuu VNg Sa Hää Ris; `aalma Tõs Khn (EMS I: 49-50)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 60 hālama 'anholen, anziehen (ein Tau)'; ÕS 1980: 144 haalama 'mer. kal. (laeva, võrku) köit- või trossipidi vedama';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hālen 'ziehen, holen; jem. etw. weiter vorn Liegendes einholen, z.B. vorausgefahrene Schiffe'
• Käsitlused: < ee haalama (EEW 1982: 240); < kasks hālen 'ziehen, holen' (Raag 1997: 188)
• Sugulaskeeled: sm haalia [1605] koota, kahmia, noutaa, hakea < sm haalata, lms deskr (SKES: 46; SSA 1: 125); sm haalia [1605] < sm haalata (‹ rts hala 'hilata, nostaa, haalia' (Häkkinen 2004: 156)

hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
• Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
• Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < kasks hengist, hingest 'Hengst'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; iŋŋisti Khk; ingusti Hlj (EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472); hingist KJn Kan; hingis Hel (Regilaul 2003-2016)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Wiedemann 1893: 126 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd (erst 16. Jh.)'
• Käsitlused: < kasks hengist, hingist (EEW 1982: 359); < rts hingst 'Hengst' (Alvre 2001: 191); < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest (‹ kasks hingest, hengest) (SSA 1: 156)
• Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) Hengst < mnd. hingest, hinxt, hengest [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 61, 87, 148); iņ̃ģests ein Hengst < mnd. hingest 'Hengst' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö (Agr) ori, hevonen / Hengst, Pferd; lv iŋkst < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest, rts hingst, mt hengst (‹ kasks hengest, hingest) (SSA 1: 156); lv iŋ̄kst unbändiges Pferd < vrd sks Hengst (Kettunen 1938: 74); lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist (SKES: 68)

hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
• Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
• Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
• Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 58) omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; (Göseken 1660: 351) Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; (Vestring 1720-1730: 40, 270) Hurtsik, -ko 'Eine kleine Hütte'; Urtsik 'eine Hütte, ein klein Häuschen'; (Helle 1732: 96) hurtsik 'die kleine Hütte'; (Hupel 1780: 158) hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; (Arvelius 1787: 35) ühhes urtsikus; (Lunin 1853: 31, 213) hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`hurtsik Kuu, `urtsikko Vai); ursik, ur´sik L K I; urdsik M T(urtsk Rõn); hurtsik V(-rds- Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; Wiedemann 1893: 1260 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < ?... [etymol. unklar] (EEW 1982: 411); < kasks hort, hurt 'haopõimistik' (Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14); < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt (EES 2012: 81)

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'Harm'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Mo hing jooksed wet melehärmi pärrast; Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
• Murded: arm 'meelehärm' Kuu (EMS I: 432); `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; Wiedemann 1893: 75 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm, härmi 'mure, meelepaha';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
• Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm (EEW 1982: 455; EES 2012: 85); < kasks harm 'mure' (Raun 1982: 16); < sks Harm (SSA 1: 143)
• Sugulaskeeled: sm harmi (1622) Kummer, Verdruß, Ärger < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' (SSA 1: 143)

härtu, härtu 'pai, armas (hrl rahvalauludes)' < kasks hert(e)

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hertane 'erk; elav' Kuu (EMS I: 797); `härtu 'lehma nimi, kel täht otsa ees' Phl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 113 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) '= pai (Schmeichelwort)'; Wiedemann 1893: 103 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) (hertu) '= pai (Schmeichelwort)'; EÕS 1925: 109 härtu 'pai; kaardimängus (Coeur, Herzfarbe)'; ÕS 1980: 173 härtu 'folkl. pai, armas';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herte, harte, *hert 'Herz, als menschliches und tierisches Organ'
• Käsitlused: < kasks herte 'Herz' (EEW 1982: 457; SSA 1: 158; EES 2012: 85); < asks (Ariste 1937: 139)
• Sugulaskeeled: sm hertta [1786] sydämen muotoinen kuvio; pelikorttilaji / Figur in Herzform; Herz (Farbe im Kartenspiel) < rts hjärta (SSA 1: 158)
• Vrd ärtu

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
• Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
• Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
• Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)

kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas)' < kasks kabel, sks Kabel

• Murded: `kaabel '(alukses)' Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 255 kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-tros´s´ 'starkes Tau, Ankertau'; Wiedemann 1893: 231 *kābel, kābeli, kābli 'Kabel'; kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-tros´s´ 'starkes Tau, Ankertau'; ÕS 1980: 215 vrd kaabeltau 'pikkusühik: 0,1 meremiili'; kaabeltross 'eriliselt punutud jäme köis';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele 'Seil, Tau, Brunnenseil, Zugseil; bes. Schiffstau, Ankertau'; EWD 2005: 605 Kabel 'Tau, zusammengedrehte Leitungsdrähte.'; 'Mnd. kabel 'Schifs-, Ankertau' (13. Jh.)'
• Käsitlused: < sks Kabel 'starkes, dickes Tau' (EEW 1982: 613); < kasks kabel 'Tau, bes. das grosse Schifftau, Ankertau' (‹ lad cabulum); vrd kaabelkarn ‹ kasks kabelgarn) (GMust 1948: 47-48, 76); < sks Kabel 'kaabel' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264); vdj kaabel´i kaabel; кабель (VKS: 342)
• Vrd kabel2

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'Schandpfahl'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 379) Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; (Arvelius 1782: 45) seda wanna naest pandi kaaki; (Hupel 1818: 60) kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; (Lunin 1853: 40) kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
• Murded: kaak 'häbipost; võllas' Kuu eP(koak, kuak) (EMS II: 386)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk, kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
• Käsitlused: < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' (Raun 1982: 24); < kasks kâk (Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262); < asks kāk 'häbipost' (EES 2012: 107); < kasks kâk, vrd rts kåk (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] Pranger, Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1918: 30, 88, 149); kãķis Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1953: 48); kāķis Pranger, Schandpfahl < mnd. kâk (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] häpeäpaalu / Pranger < mrts kaker (‹ kasks kāk) (SSA 1: 262); sm kaakki < mrts kagh (Häkkinen 2004: 309); sm kaakki Schandpfahl, Pranger < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' (Bentlin 2008: 65-66)

kaljas, kaljase 'laev' < asks Galjass, sks Galeasse, vrd rts galeas

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kaljas, kaljase 'kahemastiline kahvelkuunar' Khk Mus Hi Rid Hää Ris; `kaljas, `kaljase Jõe Kuu; `kaljas, `kaljasi R (EMS II: 590)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 211 *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; Wiedemann 1893: 192 *kal´jas, kal´jasi 'Galeasse'; *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; EÕS 1925: 168 kaljas 'väike laev (Galjass)'; ÕS 1980: 228 kaljas 'kahemastiline kahvelkuunar';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +galiatze, galeatze (ital. galeazza) 'Schiffstypus' (NB! galê(i)de, galiôn); Seemannsprache 1911: 294 Galeasse 'zweimastiges Schiff, dessen Vormast den andern an länge überragt'; Nach Röbing 1794 ist es ein 'kleines bei den Dänen, Schweden, Hamburgern und Holländern gebräuchliches Fahrzeug'
• Käsitlused: < rts galeas 'Galeasse' (‹ pr ‹ it) (EEW 1982: 672); < asks Galjass 'laev' (Raun 1982: 28); < ? sm kaljaasi (SSA 1: 285); < hol galjas ~ sks Galeasse, Galeas, Gallias ~ rts galeas (EES 2012: 121); < sks Galeasse 'kaljas' (‹ it galeazzo 'galeass' ) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kaljaasi [1863] kaksimastoinen purjealus / Galeasse < rts galeas (‹ hol galeas ‹ pr galéasse ‹ it galeazza) (SKES: 148; SSA 1: 285); vdj galjassi kaljas; гальяс (VKS: 229)

kamper, kampri 'lõhnaaine' < kasks kamper 'Kampfer'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 387) Kamper 'Campffer'; (Hupel 1766: 83) Kampwer pool kwentin; (Hupel 1766: 128) Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
• Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I (EMS II: 623-624); `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää (EKI MK; EMS II: 623-624)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper, kamperi '= kampwer'; kampwer, kampweri 'Kampfer'; Wiedemann 1893: 198 kampwer, -i (kamper, kamwora) 'Kampfer'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus) camphora, häufiges Arzneimittel'
• Käsitlused: < sks Kampfer (EEW 1982: 684; Raun 1982: 29); < kasks kamper 'Kampfer' (Liin 1964: 58; Liin 1968: 49)
• Läti keel: lt ka͠mpars Kampfer < mnd. kamper (Sehwers 1918: 35, 149; Sehwers 1953: 46);
• Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. (1764 campher pulveri) kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer < mrts kamfer (SSA 1: 294); lv kam̄p̆pə̑r Kampfer (Kettunen 1938: 104); lv kampõr kamper; kampars (LELS 2012: 102); vdj kamfõra kamper; камфара (VKS: 376)

karus, karuse 'koger (Cyprius Carassius L.)' < kasks karusche, karusse 'Karausche'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Karruhs 'Karraus'; (Göseken 1660: 392) karuß '[Karausch]'; (Vestring 1720-1730: 63, 68) Karrus 'Die Karrusche'; Karruus 'Die Karusche'; (Helle 1732: 108) karrus 'die Karuse'; (Hupel 1780: 174) karrus r. 'Karause, Karruse'; (Hupel 1818: 73) karrus r. 'Karause, Karausche, Karuse'; (Lunin 1853: 50) karrus r. 'карась'
• Murded: karus 'koger' Jõe Kuu VNg Rid Kse sporKPõ; `karrus(s) Jõe Vai(karuss); karrus Lih VJg; kaarus Mar; karuu·s Sa Muh (EMS II: 783)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 236 karus, karuse, karusi 'Karausche'; Wiedemann 1893: 215 karus, karuse, karusi (rūz´) 'Karausche'; Wiedemann 1869: 1093 rūz´, rūzi (M) '= karus'; Wiedemann 1893: 990 rūz´, rūzi (M) '= karus'; ÕS 1980: 242 karus, karuse 'koger';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karûsse, karûtse, karûsche, karuske 'Karausche, eine Karpfenart'
• Käsitlused: < kasks karusse (EEW 1982: 720; Raun 1982: 32); < kasks karuske, karusse (Liin 1964: 64; Raag 1987: 325; EES 2012: 133; Kendla 2014: 190)
• Läti keel: lt karũza, karũsa, karũse < mnd. karūsse 'Karausche' (Sehwers 1953: 48); karūsa Karausche < mnd. karûsse (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: lvS karušk Karausche (SLW 2009: 79); lv karùz (kāruz), kārp̆pa Karpfen (Cyprinus carpio) = ko'ggə̑rz 'Karausche (Cyprinus corassias)' < kasks karusse (Kettunen 1938: 107-108); lv ko'ggõrz koger; karūza (Carassius carassius) (LELS 2012: 131)

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'Kasserolle'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 496) wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga hästi ärra; (Henning 1824: 5) Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
• Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se (EMS II: 816)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul, kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul, kastruli; kastrun, kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i;
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
• Käsitlused: < asks Kastrull (EEW 1982: 725; Raun 1982: 33); < asks kastrull 'kastrul' (EES 2012: 135); < sks Castroll 'kastrul' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kastruõle, kastruõlis Kasserolle < nd. kastrul, kastrole (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48); lt kastruolis (Kettunen 1938: 108); kastrolis (LELS 2012: 107);
• Sugulaskeeled: sm kastrulli, (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle < rts kastrull 'kastrulli, kasuri' (SSA 1: 326); vdj kastruli kastrul; каструля (VKS: 403); lv kas̄truo̯l Kasserolle (Kettunen 1938: 108); lv kastroļ kastrul; kastrolis (LELS 2012: 107)

kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
• Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
• Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
• Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)

kemplema, kembelda 'heitlema' < kasks kempen, sks kämpfen

• Esmamaining: Kreutzwald 1850
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 221) kämpffen 'mâtelma /e'; (Kreutzwald 1850: 38) seal põggeneb rahho-waim ja kemplemine ja mässamine peaseb likuma
• Murded: `kemplema 'jagelema; ärplema' Käi Lä K Trm; `kemplemä Kuu Lüg (EMS II: 989)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 269, 289 kämplema, -plen, -nelda (-pleda) '= kemplema'; kemplema, -plen, -nelda (-pleda) 'streiten, kämpfen, hadern'; Wiedemann 1893: 262 kemplema, -plen, -belda (-pleda) (kämplema) 'streiten, kämpfen, hadern'; EÕS 1925: 201 kemplema 'rabeledes võitlema, heitlema; võistlema'; ÕS 1980: 255 kemplema 'heitlema, võistlema; ärplema, uhkeldama';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kempen, kampen 'kämpfen, streiten'
• Käsitlused: < kasks kemp- (EEW 1982: 771); < kasks kempen (Raun 1982: 35); < ? asks kempen 'võitlema' (EES 2012: 144); < sks kämpfen 'võitlema, heitlema, maadlema' (EKS 2019)
• Läti keel: lt ķempēties streiten, ungeschickt etwas tun < mnd. kempen 'kämpfen, streiten' (Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kemppi [Agr] sankari; ylpeä, korskea, erinomainen, jalo; komeus / Held; stolz, edel; Pracht < rts lämpe 'sankari, urho, soturi' (‹ kasks kempe) (SSA 1: 342; SKES: 180-181); lvS kämpilt, -ub sich überwerfen, sich verzanken; lv käm̄p̆pə̑ (SLW 2009: 94)

kessel, kesli 'kess' < kasks kesser 'Käscher'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660)
• Murded: `kessel, `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel, `kesle Phl Tõs Hää Trv (EMS II: 1061); `kestel, `kestli S Lä; kestel, `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls (EMS II: 1067)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel), kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; Wiedemann 1893: 267, 268 kessel (kesel), kesla, kesli (D) (kestelkes´s´) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd. kess';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
• Käsitlused: < kasks kesser 'kess' (Raun 1982: 37; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt ķesele, ķeselis kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi < lv kēšiĺ (SSA 1: 350);
• Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz < vn ~ rts (SSA 1: 350); krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi (SSA 1: 350); sm kasseli, kassali (1886) tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde; krj kaššali, kaššeli; Akrj kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' (SSA 1: 324); lv keš̆šìl´ Netzsack, Kescher (Kettunen 1938: 116)

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'Fernrohr', Bsks Kieker

• Esmamaining: Eesti-Ma 1819
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1819: 18) Pitksilmad ehk kiiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand
• Murded: `kiiker, `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker, `kiikre Pä Ha; `kiikar, `kiikari R Koe VJg I (EMS III: 78)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel, kīkli '= kīker'; kīker, kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 304 kīker, kīkri, kīkre (kīkel, kīkar) 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîker 'untätiger Zuschauer'; Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein nd. Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
• Käsitlused: < kasks kîker (EEW 1982: 806); < asks kîker 'Fernrohr' (GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357); < Bsks Kieker 'pikksilm' (Raun 1982: 37); < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt † ķĩķeris Fernrohr < nd. kīker (Sehwers 1918: 150); ķĩķeris Fernrohr, -glas < nd. kīker 'Fernrohr; Zuschauer' (Sehwers 1953: 67); ķīķeris, ķīkars Fernrohr; Gucker < mnd. kîker (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] Fernglas; is kīkari < rts kikare (‹ asks kīker) (SKES: 190; SSA 1: 357); vdj kiikeri kiiker; подзорная труба, бинокль (VKS: 429); lv kīk̆kə̑r Fernrohr < kasks kiker 'Zuschauer' (Kettunen 1938: 132); lv kīk̆kǝr Fernrohr < kasks kîker (Raag 1987: 327; SSA 1: 357); kīkõr kiiker; tālskatis; ķīķeris (LELS 2012: 119)
• Vt kiikama

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < kasks kimme 'Kimme'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kimmi, -i 'Kihmen am Gefäß'
• Murded: kimm, kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm, `kimmi Kuu; kimmes, `kimme Jõe Hlj (EMS III: 146)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
• Käsitlused: < kasks kimm(e) (EEW 1982: 829; SSA 1: 365); < asks kimm, kimming (Liin 1964: 53; EES 2012: 156)
• Läti keel: lt ķimene(s), ķimini, ķimines die Kimme < nd. kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' (Sehwers 1953: 66); lt † kimenes Kimmen, Zargen an Tonnen < mnd. kimme äußerster Rand (Sehwers 1918: 150); ķimene Glück, Kimme, Einschnitt in den Dauben für den Boden < mnd. kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses' (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel; krj kimmi puuastian laitalautojen sauma < rts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] (SSA 1: 365; SKES: 195)

klamp, klambi 'haak, konks, kinnitus' < asks klamp ~ kasks klampe 'Ruderpflock'

• Murded: klamp 'kinnitus laevaahtris; aerutull' Kuu Jäm Käi Hää; `klampi VNg; lamp Tõs Hää (EMS III: 311)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klamp, klambi 'Ruderpflock'; Wiedemann 1893: 308 klamp, klambi 'Ruderpflock';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klampe 'Haken, Spange'; MND HW II: 1 klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück';
• Käsitlused: < asks klampe 'palikka' (SSA 1: 378)
• Läti keel: lt kla͠mpa, pl. klampas in den Bord des Bootes eingefrießte Holzstücke, in welchen die Dollen stecken < nd. klamp 'ein in den Bord eingefügter Eichenklotz, woran sie Schoten beim Segeln befestigt werden' (Sehwers 1953: 48-49); klampa, klampis am Rande des Bootes befestigtes Holz, in dem die Dollen ruhen; Stück; „ein gewisser Teil vom Türschloß“ < mnd. klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück' (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klamppu [1874] puukapula, palikka / Stock, Klotz < rts klamp, klampa (‹ asks klampe) (SSA 1: 378); lv klam̄p´ Klampe (Schifferausdruck) (= klamber´) (Kettunen 1938: 138)
• Vrd tull

kleedima, (ma) kleedin 'pleissima; köiele nööri ümber mässima' < asks kleeden

• Murded: `kleedima 'pleissima; köitele nööri ümber mässima' Emm Phl Hää Ris(`kleetima); `kliedima Kuu (EMS III: 316)
• Käsitlused: < asks kleeden 'trossile peenmat nööri peale kerima' (Mereleksikon 1996: 163)

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < kasks klên 'klein'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi(kleinokene Emm); leenuke Krj Mär Koe (EMS III: 317-318)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene, klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein (EEW 1982: 864); < vrd asks kleenken '(noor laps)' (Raun 1982: 42); < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' (EES 2012: 165); < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliens (LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' (‹ kasks kleine, klēne); krj kleini hento < sm (SSA 1: 379); lv klīen kleenuke; vājš, kliens (LELS 2012: 127)

klomp, klombi 'tükk' < asks klump

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 88) klomp, -i r. d. 'Klump'; (Lunin 1853: 62) klomp, -i r. d. 'комъ'
• Murded: klomp, klombi '(puu)tükk, klots; kämp; puuking, -konts' Hi LäLo sporKPõ Lai; klomp, `klombi R; lomp, lombi Sa Muh L SJn Rõn; lomp, `lombi Kuu Jõh (EMS III: 331)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klomp, klombi; klomp, klombu (D) 'Klumpen, Klotz'; Wiedemann 1893: 311 klomp, klombi; klomp, klombu (D) (lomp) 'Klumpen, Klotz'; ÕS 1980: 275 klomp 'kämp, tomp'; Tuksam 1939: 568 Klumpen 'kambas, kamakas, kämp'; Klumpfuß 'kompjalg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klumpe, klompe 'Holzschuh, colopodium'
• Käsitlused: < ? sks Klumpen (EEW 1982: 869); < asks klump, klumpe 'Klumpen 'kamakas, kärg, tomp'' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klampa ein Stück < nd. klamp 'ein Klumpen; eigentlich eine Masse, die zähe ist und zusammenhält' (Sehwers 1953: 49); lt klumpis Klumpen, Kloß < nd. klump 'eine Haufe, Kloß' (Sehwers 1953: 52); lt klumpas Holzschuhe < nd. klumpen 'Holzschuhe' (Sehwers 1953: 52)

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
• Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
• Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
• Vrd vöör

klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver, sks Klüver

• Murded: `kliiver 'kolnurkne eespuri' R Jäm Hi Rid Aud Hää Ris JõeK Ran; `liiver Kuu Hlj VNg Khk Mus Khn Hää Trv (EMS III: 322-323)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖwer, klǖwri, klǖwre 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 346/313 klǖwer, klǖwri, klǖwre (lǖwer, klīwer) 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 344/311 klīwer, klīwri, klȋwre = klǖwer; ÕS 1980: 274 kliiver 'kolmnurkne puri laeva eesosas'; kliiverpoom 'laeva eesosast väljaulatuv ümmargune puu';
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 115 Klüver, Klüwer 'dreieckiges Vorsegel'
• Käsitlused: < ? sks Klüver (EEW 1982: 866); < asks klüver 'Klüver' (‹ hol kluiver); < asks klüverbôm 'Klüverbaum' (GMust 1948: 38, 79); < asks kluverbom 'Klüverbaum' (Ariste 1972: 97); < hol kluiver 'kolmnurkne eespuri' (Mereleksikon 1996: 164); < asks klüver ~ sks Klüver (EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klīveris Klüversegel < nd. klǖver 'das dreieckige Segel vorn an einem Schiffe' (Sehwers 1953: 51); lt klīvers (Kettunen 1938: 140; LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kliivari, klyyvari, (k)liiveri (1863) kolmiomainen keulapurje, viistopurje / Klüver < rts klyvare (‹ asks klüver, hol kluiver 'halkaisija') (SSA 1: 379); vdj kliiveri kliiver, kliiverpuri kliiveriboomi 'kliiverpoom'; kliiverifaala 'kliivrivall (köis või tross kliivri ülestõmbamiseks)'; kliiveriseili 'kliiverpuri'; kliiveriškotta 'kliivrisoot'; kliiverištaakki 'kliivristaag (kliiverpoomi ja masti ühendav vaier)'; kliiverivalli 'kliivrivall' (VKS: 439); lv klīvə̑r Klüver, zweites Vordersegel der Schiffe (Kettunen 1938: 140); klīvõr kliiver; klīvers (LELS 2012: 127)

knoop, knoobi 'sõlm' < kasks knôp 'Knoten', vrd hol knoop

• Murded: knoop 'meremehesõlm; sõlm kiirusühikuna' Rei Phl Hää; noop Khk Emm Khn; nuup Kuu (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; Wiedemann 1893: 313 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; VL 2012 knoop 'kerakujuline sõlm köie otsas' '(hol knoop)'; Tuksam 1939: 571 Knoten 'sõlm (auch med. und mer.)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knôp 'Knoten, Knopf, Knauf, Knospen'; Schiller-Lübben knopen 'knüpfen'; MND HW II: 1 knôp 'Verdickung, dicker Knoten im Schiffstau';
• Käsitlused: < …. 'Knoten' (EEW 1982: 876); < asks knôp 'Knoten im Log' (GMust 1948: 49, 79); < hol knoop (Mereleksikon 1996: 166)
• Läti keel: lt † knupis zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen (Sehwers 1918: 151);
• Sugulaskeeled: lv knop̄ Strauss, grosses Flachsbündel (von 1 Liespfund und mehr) < kasks knôp (Kettunen 1938: 142)
• Vrd nupp

kooner, kooneri 'eriti kokkuhoidlik, kitsi' < vrd asks schonen 'schonen'

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 237) armutama 'schonen'
• Murded: `kooner, `koon(e)ri 'ihnur' Rei Han Pal; kooner TaPõ Pst TLä; koonõr Kan VId; `kuoner Lüg HljK Kad; koonerd(is) Han (EMS III: 610); `kounar Kuu Käi; kouner Käi Hls (EMS III: 776)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 298 kooner 'kitsipung';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schonen 'sparen, versparen, unterlassen'; schone 'hell, schön, herrlich, sparsam'; MND HW III schônen 'nicht übermäßig beanspruchen, betätigen, gebrauchen'
• Käsitlused: < vrd asks schonen 'säästma' (Raun 1982: 48); < asks schōner 'kooner' (EES 2012: 176)
• Läti keel: lt skuõnêt schonen < mnd. schōnen 'schonen' (Sehwers 1953: 108); skuonēt schonen < mnd. schonen (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lv skùo̯n´ə̑ schonen < kasks schonen (Kettunen 1938: 373); lv skūoņõ säästa, kokku hoida; taupīt (LELS 2012: 296)

koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'

• Murded: koot (-t´), koodi 'soot, purjenöör' Jäm (EMS III: 637); `kouar, -i 'purjesoot' Kuu; koud, kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) (EMS III: 772-773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 361 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < kasks schôte ~ rts skot (EEW 1982: 946); < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' (GMust 1948: 41, 79)
• Läti keel: lt skuote, skuotiņš das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < nd. schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 108); lt šķuote ein Strick zum Zusammenziehen der Segel < nd. schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 134); lt skuotiņš Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < mnd. schôte (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ Schot, Strick zum Einziehen des Segels < sks (Kettunen 1938: 373); vdj škotta soot (VKS: VI, 15)

krimpsutama, (ma) krimpsutan 'krimpsuliseks muutma' < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krimpsutama 'kortsutama' Vas; krimpsuteme Hel San; `krimpsutama Kuu Lüg; krimsutama Jäm Juu JMd Lai; rimpsutama Khk (EMS III: 847)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 krimps, krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; Wiedemann 1893: 389 krimps, krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; ÕS 1980: 309 krimpsutama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krimpen 'sich zusammenziehen, kleiner, geringer werden, einschrumpfen; einschrumpen lassen'; MND HW III schrimpen 'schrumpfen'
• Käsitlused: < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen', kasks skrump, schrumpe 'Falte', rts skrympa (EEW 1982: 990); < vrd kasks krimpen, schrimpen 'nina krimpsutama' (Raun 1982: 51); < ? asks schrimpen 'nina kirtsutama, kortsutama' (EES 2012: 183)
• Läti keel: lt krimpis Falte < nd. krimpe 'das Einschrumpfen von Wollenzeugen' (Sehwers 1953: 58); krumpa Runzel, Falte < mnd. krimpe (Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69)

kroot|mast, -masti 'purjelaeva peamast' < kasks grotemast 'Grossmast'

• Murded: kruot`masti 'grootmast' Vai; krootmast Emm Hää(-u̬u̬-); krottmast JõeK; kruot, `kruodi Kuu (EMS III: 870; EKI MK); kruot`purje 'grootpuri' VNg; kruotseil 'grootpuri' Jõe Kuu Hlj; krootseil (-sel) Emm Phl; kroot`siegel Khn; `krötsel Ris; `rootsel Mus (EMS III: 870-871; EKI MK)
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grổtemast, de grôte mast 'Großmast (Hauptmast mit dem schweren schonversegel)'; Niedersächsisches Grōtmast 'Großmast' [mnd. grôtemast]
• Käsitlused: < asks grotmast 'Grossmast' (GMust 1948: 36, 80)
• Läti keel: lt grotbomis suurpurje poom; grotbura suurpuri, groot (LELS 2012: 62, 311)

kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
• Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
• Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vrd kruus3. Vt krussima

krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
• Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
• Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
• Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vt kruss

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'Krug'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 173) Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
• Murded: kruuk, kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk, `kruugi Jõe Kuu (EMS III: 886)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk, krūgi 'Krug, Kruke'; Wiedemann 1893: 396 krūk, krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd. kruus';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug, urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
• Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' (EEW 1982: 1000; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EES 2012: 184)
• Läti keel: lt † krũka Krug < mnd. krūke (vgl. as. kruka) (Sehwers 1918: 151); lt krũka Kruke, Krug < nd. krūk 'Krug' (Sehwers 1953: 60); krūka Kruke < mnd. krûke (Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] saviastia, -pata / Topf, Krug < rts, vrd mrts kruka 'ruukku' (‹ kasks krūke) (SSA 3: 113; SKES: 888); lv kruk̄, krūk̀ Kruke < kasks krūke (Kettunen 1938: 157)
• Vrd kruus1

krööm, kröömi 'raas' < kasks krome 'Krume'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; (Hupel 1818: 101) krömokenne r. d. 'Krümchen'; (Lunin 1853: 72) krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
• Murded: krööm, kröömi 'kübe; raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm, `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m, kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm, röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-m´), röömi M San (EMS III: 923)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm, krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes';
• Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' (EEW 1982: 1010; Liin 1964: 54; EES 2012: 185)

kunskoppi 'ääriveeri' < kasks kun(t)schop 'teade'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿß thodi tæmalle se Kundschop 'teade'; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 436) kundsckoppi 'Kundschaffer, explorator 'maakuulaja''; kundskoppi 'Ausspäher'
• Murded: kuns(s)koppi 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim; kun´sskoppi JMd VJg Plt; kuntskoppi (-n´-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim (EMS IV: 38); `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu (EMS IV: 43)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskoppi [küsima] 'ääri-veeri, kavalasti, kaudsel teel'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd. ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis(nahme), Bekanntschaft, Freundschaft, Umgang usf'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme'; kuntschoppen 'Kundschaft, Bekanntschaft, Freundschaft machen'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kundschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
• Käsitlused: < kasks kun(t)schop (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schop (Liin 1968)
• Vrd kunskopp

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) ohma kÿtusse kunste; kunste 'oskus'; (Müller 1600-1606: 158) Se on nuit se eike Kunst 'oskus, meisterlikkus'; (Müller 1600/2007: 120) Se on nuit se eike Kunst (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 268) eb olle sæl muhd echk parrembat Kunsti mitte (19.08.1603); 272: Kochnretti Noÿakunstide iure ioxma (19.08.1603); (Stahl 1637: 82) Kun∫t, kun∫ti∫t 'Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 113) ∫e on münno kun∫t 'es i∫t mein Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 112) Jssand ... hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR ... bhüt mich für falschen Tücken'; (Stahl LS I 1641: 312) Se∫inna∫e kun∫ti ninck nouwo peame meije ∫e∫t∫inna∫est Nai∫e∫t oppema 'Die∫e Kun∫t vnd Rath ∫ollen wir die∫em Weibe ablernen'; (Göseken 1660: 291) Kunst, -i 'Kunst'; (Göseken 1660: 436) kunsti 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida (kõnekunst) 'Rede-Kunst'; kunst tarckalist ninck öigkest könnelda (grammatika) 'Sprachkunst (grammatica)'; (Göseken 1660: 616) se kunst wahhust rehckida (kõnekunst) 'Disputir Kunst'; (Göseken 1660: 604) Rehckimisse kunst (kõnekunst) 'Redekunst (Logica)'; (Göseken 1660: 676) techti moistusse kunst (täheteadus) 'Sternkunst'; (Göseken 1660: 666) Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; (Forselius 1694) kunst; (Vestring 1720-1730: 101) Kunst, -sti '1. Die Kunst, 2. Die Zauberey'; (Helle 1732: 124) kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; (Hupel 1766: 91) sinno plaaster abbi satab, olgo kül et temma ei olle kunsti järrele tehtud; (Hupel 1766: 131) Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; (Hupel 1780: 195) kuns, -i; kunst, i r., d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; (Arvelius 1782: 122) tullus kunst; (Hupel 1818: 108) kunst od. kuns, -i r. d. 'Kunst; Hexerey'; (Lunin 1853: 77) kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
• Murded: kunst, kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst, `kunsti Kuu VNg; kun´st, kun´sti Noa Iis Võn V; kun´ts, kun(t)si (-n´-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts, kuntsi Hi Mih KJn; kunts, `kuntsi RId; konst, konsti San (EMS IV: 38-40)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kun´s, kun´si '1. Kunst; 2. Hexerei'; aptēki-kun´s 'Chemie'; kun´st '= kun´s'; Wiedemann 1893: 411 kun´s, kun´si (kun´st) '1. Kunst; 2. Hexerei'; kōlitamize-kun´s 'Pädagogik'; aptēki-kun´s 'Chemie'; Wied 1869/1893: 453/412 kun´st, kun´ts = kun´s; ÕS 1980: 319 kunst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunst 'das Können, sow. das Wissen, als die Fertigkeit'; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
• Käsitlused: < sks ~ kasks konst, kunst (EEW 1982: 1049); < kasks kunst (Raun 1982: 56; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; EES 2012: 192)
• Läti keel: lt *skuñste Kunst, Geschicklichkeit < mnd. kunst (Sehwers 1918: 46, 158); lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] Geschicklichkeit < mnd. kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' (Sehwers 1918: 80);
• Sugulaskeeled: sm konsti (Agr) temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' (‹ kasks konst, kunst 'tieto; yaito, taide); is konsti keino, tapa, temppu; krj konsti keino, niksi, konsti; metku, temppu < sm (SSA 1: 397); vdj konsti temp, vigur; mustkunst, nõidus; шутка; фокус; колдовство (VKS: 463); lv kun̄´št, skun̄´št Kunst (Kettunen 1938: 162, 373); lv kuņšt kunst; māksla (LELS 2012: 146)

kunstlik, kunstliku 'kunstlik; kunstnik' < kasks kunstlich 'künstlich'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) se keicke parremb ninck Künstlikimb Meister; (Müller 1600/2007: 260) se keicke Kunstlikimb Meister (17.07.1603) 'kõige osavam'; (Stahl 1637: 132 'kunstimees') kurrati kun∫tlick 'Teuffelskün∫tler'; (Stahl LS I 1641: 267) muh kurrati kun∫tlickude jure 'zum andern Teuffels kün∫tlern'; (Gutslaff 1648-56) seppizema puiht keickesugkuze kunstlicko rihsta tarbis; (Göseken 1660: 291) kunstlick, -u 'Künstlich'; (Göseken 1660: 436) kunsti perrast 'Künstlich'; kunstlick 'Künstler'; (Virginius 1687-1690) peat sedda kunstlikko Wööd täma ümber köitma; (Hupel 1780: 195) kunstlikkult Ad. r. d. 'künstlich'; (Hupel 1818: 108) kunstlik, -ko; adj. kunstlikkult r. d. 'künstlich'; (Lunin 1853: 77) kunstlik, -ko r. d. 'искусный, художественный'
• Murded: `kunstlik (-n´-) Muh HJn VMr Kam Har Plv; kuntslik Sa Hi Mär Kse; kun´tslik KPõ Plt M; kun´slik Tõs Juu; `kunslik Kuu (EMS IV: 40); `kun´stlikanõ 'ebausklik' Har (EMS IV: 41)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 kun´slik, kun´sliku 'künstlich'; kun´tslik '= kun´slik'; Wiedemann 1893: 412 kun´slik, kun´sliku (kun´stlik, kun´stline, kun´stiline) 'künstlich'; ÕS 1980: 320 kunstlik;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunstlik 'künstlich, geschickt; kunstverständig'; Schiller-Lübben kunstlik 'künstlich, geschickt'; MND HW II: 1 künstlĩk, künstelĩk 'künstlich, geschickt, kunstreich, künstlerisch, kunstvoll; künstlich, vom Menschen geschaffen'
• Käsitlused: < sks künstlich (= eeskujul) (EEW 1982: 1049); < kasks kunst + eesti -lik (Ariste 1963: 94); < kasks kunstlik (Liin 1964: 60)
• Läti keel: lt *skuñstîgs [1638 ∫kun∫tighe] künstlich < mnd. kunstich 'gelehrt, klug, geschickt' (Sehwers 1918: 36, 94, 158); lt skuñstîgs künstlich < nd. kunstig 'künstlich' (Sehwers 1953: 108)

köst, kösti 'presspärm' < kasks gest 'Hefe'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: köst, kösti 'pärm' Muh Hi; köst, `kösti Kuu Hlj; kös´t, kösti (-s´-) Pöi Muh L Ha Jä Kad Sim (EMS IV: 624)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kös´t, kösti 'Hefe'; Wiedemann 1893: 363 kös´t, kösti 'Hefe'; EÕS 1925: 332 köst 'pärm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gest 'Hefe, Schmutz'; MND HW II: 1 gest (gēst), jest 'Gest, Hefe'
• Käsitlused: < kasks gest, vrd küsks gest, jest (EEW 1982: 1161; SSA 1: 259); < kasks *göst (Ariste järgi) (Ariste 1963: 115; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 64)
• Sugulaskeeled: sm jästi, jesti (1783) hiiva /Hefe < rts jäst (= küsks jest, gest, kasks gest) (SKES: 132; SSA 1: 259)
• Vrd pärm

küürima, (ma) küürin 'puhtaks nühkima, pesema' < kasks schü̂ren 'scheuern'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) küürima 'Scheuren'; (Göseken 1660: 459) küürima 'scheuren (reiben)'; (Virginius 1687-1690) Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama,; (Vestring 1720-1730: 98) Kürima 'Scheuren'; (Helle 1732: 123) kürima puhtaks 'reinscheuren'; (Hupel 1780: 193) kürima r., d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; (Hupel 1818: 104, 105) kürima r. d. 'scheuern'; küürma d. 'scheuern'; (Lunin 1853: 75) kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
• Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küür´mä Plv; `küür´me Hls Krk (EMS IV: 739)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima, -rin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1893: 437 kǖrima, -rin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖr´, kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; Wiedemann 1893: 436 kǖr´, kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; Schiller-Lübben schuren 'scheuern, reinigen'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
• Käsitlused: < kasks skûren 'scheuern' (EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66); < kasks schuren (Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EES 2012: 216); < kasks schüren 'scheuern' (Ariste 1972: 95)
• Läti keel: lt † šķũrêt scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln < mnd. schūren 'scheuern, reiben; reinigen' (Sehwers 1953: 134); šķûrêt scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln < mnd. schü̂ren 'scheuren' (Jordan 1995: 102)

laabruk, laabruki 'riietusese' < kasks slâp-rok 'Schlafrock'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 110) laabrok d. 'Schlafrock'; (Lunin 1853: 80) laabrok d. 'халатъ'
• Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R(`laabrugi Kuu); `laabrukas, `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR (EMS IV: 752); `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl (EMS IV: 849); labruk, laabruk 'öökuub' (Saareste II: 161)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk, roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 471 *lāp-rokk, roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470 *lāhwrok, lāhwroki (lālork); Wiedemann 1893: 472 lāw-kūb, kūe 'Schlafrock';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
• Käsitlused: < sks Schlafrock (EEW 1982: 1190)
• Läti keel: lt slāpmice < nd. slāpmüts 'Schlafmütze' (Sehwers 1953: 110);
• Sugulaskeeled: lv slō̬p̀-mit̄š Schlafmütze < sks (Kettunen 1938: 374)

ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn, vrd lad latina 'Latein'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 179) se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; (Stahl HHb III 1638: 236) Lattina keelel 'auff . . Lateini∫che Sprach'; (Gutslaff 1648-1656) pählekirri olli Kirjutut ülle t. Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; (Göseken 1660: 460) laddina keel 'Latein'; (Göseken 1660: 404) ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; (Hupel 1780: 197) laddina keel r., d. 'lateinisch'; (Hupel 1818: 111) laddina keel r. d. 'lateinische Sprache'; (Lunin 1853: 80) laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
• Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas (EMS IV: 790)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; Wiedemann 1893: 440 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
• Käsitlused: < kasks latin 'lateinisch' (EEW 1982: 1197); < asks... ~ sks... (Ariste 1963: 95)
• Sugulaskeeled: sm latina [Agr] latinan kieli / Latein < ‹‹ lad latinus, latina ’latinalainen, latinan-’ ‹ Latium (SSA 2: 51); vdj latinõssi ladina keeles; по-латыни (VKS: 583)

laeng, laengu < ? kasks lading 'Ladung'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 111) laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; (Suve Jaan 1841: 16) Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; (Lunin 1853: 80) laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
• Murded: laeng, `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng, `laengi Lä JMd ViK (EMS IV: 799); lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm (EMS IV: 822)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg, laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püs´s´ on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; Wiedemann 1893: 442 laeṅg, laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püs´s´ on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
• Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung (EEW 1982: 1200); < vrd kasks laden (Raun 1982: 67); < asks lading 'laadimine' (EES 2012: 220)
• Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] (pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe) < rts ladding (‹ ladda 'panostaa'); is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm (SSA 2: 51); vdj laajõŋki laeng; заряд (VKS: 556)
• Vrd laadima