?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 209 artiklit, väljastan 100
aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Haam, -i 'Hahm'; (Hupel 1780: 529) aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; (Hupel 1818: 15) aam, -i r., d. 'Stueckfass, Ahme'
- Murded: aam eP(oam Juu Kos, voam Juu, vuam JMd); aam´ Saa M San; `aami R (EMS I: 50)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; Wiedemann 1893: 60 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 am(e) 'Ahm, Ohm, Tonnenmass für Wein, seltener für Bier'; Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß';
- Käsitlused: < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' (EEW 1982: 3); < kasks ame, am (Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; EES 2012: 41); < kasks ame (Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46)
- Läti keel: lt † ãms, ãma Ohm < kasks āme, ām (Sehwers 1918: 141); ãms, ãma Ohm (Flüssigkeitsmaß) < nd. āme, ām Ohm (Sehwers 1953: 6); āma, āms Ohm (Flüssigkeitsmaß) < mnd. âme (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm aami [Agr] vanha neste- (155 l) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß < mrts aam 'vanha vetomitta' (‹ kasks ame 'vanha viinamitta' ‹ lad ‹ kr) (SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20)
aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'
- Esmamaining: Masing 1825
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
- Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
- Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
- Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
- Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)
anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < kasks halskoppel 'Halskoppel'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: an(t)skopp eP(`altskop Vig); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei (EMS I: 372); antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh (Saareste I: 191)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1893: 34 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'; Wiedemann 1893: 26 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter';
- Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird';
- Käsitlused: < ... (EEW 1982: 81); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' (EES 2012: 51); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel (Viires 1974: 248)
- Läti keel: lt añckapele Halskoppel < nd. halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' (Sehwers 1953: 2-3)
apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < kasks aptêke 'Apotheke'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 10) siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; (Hupel 1780: 143) apteek (r., d.) 'die Apotheke'; (Lunin 1853: 14) apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
- Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; `(a)aptük Phl Kei; apt´eeka Se (EMS I: 388)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk, aptēki 'Apotheke'; Wiedemann 1893: 38 aptēk, aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteke 'Apotheke'; Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke';
- Käsitlused: < sks Apotheke (EEW 1982: 86); < asks apteek (Raun 1982: 5)
- Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] Apotheke < mnd. abbetēke, abtēke (Sehwers 1918: 83, 142); lt aptiẽka, aptiẽķis Apotheke < mnd. aptēke 'Apotheke' (Sehwers 1953: 4);
- Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] Apotheke < mrts apotek (‹ asks apoteke ‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 80); lv aptē ̀k Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēk apteek; aptieka (LELS 2012: 33); vdj aptekki (VKS: 136)
- Vt apteeker
ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'Achse'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Telg /e 'Achse (axis)'; (Vestring 1720-1730: 21) Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; (Helle 1732: 87) as 'die Achse am Wagen'; (Piibel 1739) Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; (Hupel 1780: 144) as, assi H. 'die Wagenachse'
- Murded: as´s Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R (EMS I: 477-478); aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 as´s´, as´s´i 'Achse (am Wagen)'; Wiedemann 1893: 49 as´s´, as´s´i 'Achse mit einer Schraube'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse';
- Käsitlused: < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' (EEW 1982: 109); < eesti-liivi, vrd lt ass (Raun 1982: 5); < kasks asse 'Achse' (Haak 1976: 83; EES 2012: 54)
- Läti keel: lt ass ass / Achse (Kettunen 1938: 15);
- Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] akselinpää, kappa / Achse < rts axel (SSA 1: 66); krj akšeli < rts axel (SKES: 14); lv aš́̄ Achse (Kettunen 1938: 15); lv aš telg, ass; ass; pūašrattõd puutelgedega vanker; kokasu rati (LELS 2012: 36, 254)
eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 138) moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601) 'eesel'; (Stahl HHb II 1637: 8) ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; (Stahl HHb III 1638: 1) möhdawarse sahte teije öhe metzhobbo löidma 'bald werdet jhr ein Eselin finden'; (Gutslaff 1647-1657: 51) töpprat, Eselit, sullaset; EmmaEselit ninck kamelit; (Gutslaff 1647-1657: 84) kohrmaEselit; (Gutslaff 1647-1657: 180) ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; (Göseken 1660: 285) Esel, -i 'Esel'; (Göseken 1660: 322) Eseli hoidia (ajaja) 'Eseltreiber (Hüter)'; Eeseli nachk 'Esels-Haut/ (Fell)'; Eseli wijsi perrast '[Eselhaftig]'; Eseline (eesellik) 'Eselhaftig'; (Göseken 1660: 498) Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; (Vestring 1720-1730: 24) Eesel 'der Esel'; (Piibel 1739) töid leiba eeslide, ja kamelide, ja hobbo-eeslide selgas; (Hupel 1780: 147, 148) emma esel r., d. bl. 'Eselin'; esel r., d. 'der Esel'; (Lunin 1853: 20) esel, eesli r. d. 'оселъ'
- Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R (EMS I: 579)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; Wiedemann 1893: 108 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel;
- Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
- Käsitlused: < sks Esel ~ kasks esel (EEW 1982: 160); < kasks esel (Raun 1982: 7); < kasks esel, essel 'Esel' (Liin 1964: 63); < asks esel, essel ~ sks Esel (EES 2012: 57)
- Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] Esel < mnd. esel (Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34); ēzelis Esel < mnd. ēsel (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] Equus asinus / Esel < mrts asni, asne (SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22); vdj ehsels eesel (kreevini murdes) (VKS: 194); lv ēziĺ, ēzə̑ĺ Esel < kasks esel (Kettunen 1938: 49); lv ēzõl eesel; ēzelis (LELS 2012: 60)
elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < kasks elefant 'Elephant'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; (Göseken 1660: 327) Elewant 'Elephant'; Elewanti Nenna 'Elephanten Rüssel'; Elewanti Luh 'Helfenbein'; (Göseken 1660: 577) pöddra kont (elevandiluu) 'Helffen Bein'; (Piibel 1739) Ja kunningas teggi sure aujärre elewanti luust; (Hupel 1780: 146) elewant, -i d. 'Elephant'; (Marpurg 1805: 18) ütte hirmus suurt Elewanti; (Lunin 1853: 18) elewant, -i r. d. 'слонъ'
- Murded: elevan´t K I TLä; elevant Hi; elivan´t L M; elivant R(ele|vand, -fant Vai); elivant Muh; eele-, eeli|van´t V; elle-, ille|van´t Sa(iilevan´t Khk) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 ēlewant, ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant, elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant;
- Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
- Käsitlused: < sks Elefant (‹ lad ‹ kr) (EEW 1982: 183); < kasks elefant (Raun 1982: 7); < kasks elefant, elephant 'Elefant' (Liin 1964: 63); < asks elefant ~ sks Elefant (EES 2012: 60)
- Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694: Elewanta] Elefant < mnd. elefant (Sehwers 1918: 87, 147); lt zilonis elevant (ELS 2015: 105);
- Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] Elefant < mrts elefant (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 102); vdj elewants elevant; слон (Kreevini) (VKS: 200); lv elefan̄t̀ Elefant (Kettunen 1938: 45); lv elefant elevant; zilonis (LELS 2012: 58)
essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'Eselskopf'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi (EMS I: 816); eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää (EMS I: 635)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'; Wiedemann 1893: 103 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)';
- Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
- Käsitlused: < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' (EEW 1982: 216); < asks eselkop 'Eselshofd' (GMust 1948: 36, 74); < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' (Mereleksikon 1996: 58)
- Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu eselshuvud (in der Seeterminologie) < rts esel(s)-huvud (EEW 1982: 216)
hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'Hof'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 80) meddÿ How ninck Maÿa; (Müller 1600/2007: 330) meddÿ How ninck Maÿa (14.10.1603) 'hoov'; (Stahl 1637: 73) hohw, hohwist 'Hoff beim Hause'; (Stahl HHb III 1638: 223) kus temma welja lex howi ∫i∫∫e 'als er hinaus ging nach dem Vorhoffe'; (Göseken 1660: 349, 350) Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Howemeister 'hoffmeister'; (Hupel 1818: 46) hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; (Lunin 1853: 30) hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
- Murded: oov S L(uõv Khn); oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V(hüüp´ Se) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; Wiedemann 1893: 726 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
- Käsitlused: < kasks hof 'Hof' (EEW 1982: 384; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; EES 2012: 79)
- Läti keel: lt uovis Hof (Sehwers 1953: 148);
- Sugulaskeeled: sm hovi [1642] hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut < mrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' (‹ kasks hof ’hovi’) (SSA 1: 176); sm hovi Herscherhof, Gut < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' (Bentlin 2008: 111-112); lv *o’vvə̑ (?) draussen (= u`llə̑) < ? ee õue (Kettunen 1938: 265)
höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 73) höfel, höflist 'Hobel'; (Gutslaff 1648: 219) Höfli 'Höfel'; (Göseken 1660: 287) Höwel 'Höbel'; (Göseken 1660: 355) höwel 'hobel'; lucka hend (rupphöövel) 'Grosserhobel / Schrubbehobel'; (Vestring 1720-1730: 37) Höwel, -wli 'der Hobel'; (Helle 1732: 94, 322) höwel, -i, -et 'der Hobel'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga, ja lükkab sedda hööwlidega silledaks; (Hupel 1780: 156) höwel, höwli r., d. 'Hubel, Höfel'; (Hupel 1818: 45) höwel, höwli r., d. 'der Hobel'; (Lunin 1853: 29) höwel, hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
- Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; Wiedemann 1893: 728 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
- Käsitlused: < asks hövel (EEW 1982: 466; SSA 1: 218); < kasks hovel 'Hobel' (Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; EES 2012: 86)
- Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] Hobel < mnd. hōvel, hövel (Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34); † ẽvelbeņ̃ķis Hobelbank < nd. hövelbenk (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēvele Hobel < mnd. hōvel (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm höylä Hobel < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel (Bentlin 2008: 116); sm höylä, höveli, heveli [1637] Hobel < rts hyvel (‹ asks hövel); krj höylä; is hövelin < sm höylä (SSA 1: 218); vdj hevel höövel; рубанок, струг (VKS: 255); lv ēviĺ Hobel < kasks hövel; ēviĺ-beŋ̄k̀ Hobelbank (Kettunen 1938: 50); lv ēviļ höövel; ēvele; ēviļbenk höövelpink; ēvelsols; grūoipēviļ rupphöövel; gropēvele (LELS 2012: 60, 65)
- Vt hööveldama
hüll, hülli '(meeste või naiste) müts' < kasks hülle 'Kopfbedeckung'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Hüll 'Hülle (Mütze)'; (Göseken 1660: 355) hüll (lambavillaserva ja randiga kalevist meestemüts) 'Mütze'; Hüll 'Schlaff-Haube'; (Göseken 1660: 570) poosmanni hüll 'schiff-kappe'
- Murded: ül´l 'peakate' Sa Hi; üll Hi(hüll Phl) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1409 hül´l´, hül´l´i (I) 'Männermütze (von Tucht mit einem Rand von Schafsfell)'; Wiedemann 1893: 1274 hül´l´, hül´l´i (I) 'Männermütze (von Tucht mit einem Rand von Schafsfell)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hülle 'Kopfbedeckung, Kopfüberwurf, Kopftuch, Haube'
- Käsitlused: < kasks hulle (EEW 1982: 469; Ariste 1938: 96; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96)
iisop, iisopi 'ilutaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp, îsôpe, vrd sks Ysop
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 99) wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn.; (Stahl HHb II 1637: 65) kasta münd Js̃sad Jsopo kahs 'Bespreng mich HErr mit Jsopo'; (Gutslaff 1648-56) Ninck ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; (Göseken 1660: 514) mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; (Virginius 1687-1690) Nink üks puhhas Mees peap Isoppid wotma; (Piibel 1739) Ja wötke üks Isopi kimpoke ja kastke sedda werresse; (Hupel 1766: 139) Wötta Isopid ja Melissit ühhest ni paljo kui teisest, walla keewa wet peäle; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop, īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; Wiedemann 1893: 134 *īsop, īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
- Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' (Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62)
- Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] koristekasvi Ysop < rts isop (‹ kasks isop, ysop) (SSA 1: 222)
ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'
- Esmamaining: Koell 1535
- Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 68) sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; (Müller 1600-1606: 92) üx Engel olla; üchex Englix on sanut; neet Englit; (Müller 1600/2007: 72) mitte v̈chex Englix (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 102) sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫ünno pöhat Englit 'deine heilige Engelein'; (Stahl 1637: 52) Engel, Englist 'Engel'; (Stahl HHb II 1637: b) englide koggodus 'der Engel∫char'; (Gutslaff 1648: 212) Engel 'Engel'; (Gutslaff 1647-1657: 71) neht katz Englit; (Göseken 1660: 364) Jngel 'engel'; Engli koggodus (inglid) 'engelschaar'; (Göseken 1660: 653) Tappia Engel (surmaingel) 'würgEngel (strix)'; (Virginius 1687-1690) Nink Jssand üttel selle Engelille; (Piibel 1739) Üks ingel peästab Peetrust wangitornist; (Helle 1732: 99, 322) ingel 'der Engel'; (Hupel 1780: 162) ingel, ingli r. 'Engel'; (Hupel 1818: 33) engel, -gli d. 'Engel'; (Lunin 1853: 19, 37) engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
- Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L(`en´gel Khn); `en´gel M TLä; `en´gli T V (EMS I: 1010)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅṅel, iṅgli 'Engel'; Wiedemann 1893: 125 iṅṅel, iṅgli (eṅgli) 'Engel'; Wiedemann 1869: 111 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; Wiedemann 1893: 101 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; ÕS 1980: 187 ingel;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger';
- Käsitlused: < sks Engel, vrd kasks... (EEW 1982: 511); < kasks engel (Ariste 1940a: 110; Raun 1982: 18; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raag 1987: 323; EES 2012: 92)
- Läti keel: lt eņ̃ģelis (1585 touws ∫chweetez Engels) Engel < mnd. engel (Sehwers 1918: 79, 147); eņģelis Engel < mnd. engel (Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] Engel < mrts ängil, engil (SSA 1: 105); vdj aŋgeli, eŋkeli ingel (VKS: 130, 211); lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil Engel (SLW 2009: 56); lv eŋ̄gə̑lZ Engel (Kettunen 1938: 46); engõl ingel; eņģelis (LELS 2012: 59)
ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < kasks ingever 'Ingwer'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) ingever 'Jngeber'; (Göseken 1660: 364) Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; (Vestring 1720-1730: 48) Ingwer, -ri 'Ingfer'; So ingwer 'Kalmus'; (Hupel 1766: 135) Wötta leiba koor, küpseta sedda sütte peäle, ripputa Inkwrid selle peäle; (Hupel 1780: 147, 162) engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r., d. 'Ingfer'; (Lithander 1781: 537) segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri, ja ni paljo riwitud nisso saiaga ärra; (Hupel 1818: 55) ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; (Lunin 1853: 19, 37) engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
- Murded: `ingver sporeP(`ingrid Rei); `engve(e)re, `ängvere Krk; `en´g|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv (EMS I: 1022)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; Wiedemann 1893: 125 iṅgwer, -i (eṅgwer, eṅkrēder) 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer, engevar, engeber 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, geng(e)wer (genckver), genwer, ginge- 'Ingwer';
- Käsitlused: < kasks ingever (Raun 1982: 18; Liin 1964: 55; EES 2012: 92; EKS 2019); < Bsks Ingwer ~ kasks ingever (EEW 1982: 511)
- Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] Ingwer < mnd. engewer (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņģveris Ingwer < mnd. engever, engewer 'Ingwer' (Sehwers 1953: 33); lt iņģveres Ingwer < mnd. ingever (Sehwers 1953: 42);
- Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] Ingwer < mrts ingefära, ingifera (‹ kasks ingever) (SKES: 107; SSA 1: 227); lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r Ingwer (Kettunen 1938: 46; Raag 1987: 328)
jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < kasks jacke, sks Jacke
- Esmamaining: Jannsen 1861
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
- Murded: jakk, jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R (EMS II: 35)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake, jakke (S); jakk, jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'
- Käsitlused: < kasks jacke ~ sks Jacke (EEW 1982: 536; SSA 1: 234); < kasks jacke (Raun 1982: 20; EES 2012: 96)
- Läti keel: lt jaka Jacke < dt. (Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43);
- Sugulaskeeled: sm jakku [1637] takki / Jacke < rts jacka 'nuttu, takki' (‹ kasks jacke); lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke (SKES: 112; SSA 1: 234); lv jak̄, (SjW) žak̄ Jacke < sks (Kettunen 1938: 83, 404); lv jak jakk; jaka (LELS 2012: 82)
jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan
- Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
- Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
- Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
- Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
- Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)
kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 384) Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Kaffelken 'Gabel (zum Messer)'; (Helle 1732: 105, 322) kahwel 'die Gabel'; (Piibel 1739) Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; (Hupel 1780: 170) kahwel, -wli r., d. 'die Gabel'; (Hupel 1818: 67) kahwel, -wli r. d. 'Gabel'; (Lunin 1853: 46) kahwel, -wli r. d. 'вилка'
- Murded: `kahvel, `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel, `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver, `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver, `kahvre Pä Ha Jä VlPõ (EMS II: 535)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gabel'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel';
- Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gabel' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < kasks gaffele (Raun 1982: 27; EES 2012: 117); < kasks gaffele, geffele 'vigel' (Liin 1964: 51); < kasks gaffele, gaffelke 'söögiriist' (Liin 1964: 56)
- Läti keel: lt *gapele Gabel < mnd. gaffele (Sehwers 1918: 49, 147); gapele Gabel, Tischgabel < nd. gaffel (Sehwers 1953: 35);
- Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' (‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel) (SSA 1: 274); sm kahveli Gabel; Forke < asks gaffel(e) ~ rts gaffel (Bentlin 2008: 120); lv gaffõl kahvel; dakšiņa (LELS 2012: 62)
kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < kasks kalkûnsch hāne 'Truthahn', vrd Bsks Kalkun
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 116) Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; (Gutslaff 1648: 220) Saxemah Kanna 'Kalckaun'; (Göseken 1660: 609) Saxa mah kanna (emakalkun) 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck (isakalkun) 'Kalekutischer Hahn'; (Vestring 1720-1730: 116) Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; (Hupel 1780: 171) kalkun, -i r., d. 'Kalkun'; (Lithander 1781: 514) Kori ja riwi 18 ni suuri oune kui kalkuni munnad; (Marpurg 1805: 21) ni kui ne kalkuni; (Hupel 1818: 68) kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; (Lunin 1853: 47) kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
- Murded: `kalkun, `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkun´ VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalgun´); `kalkun, `kalkuna R Har VId (EMS II: 594)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; Wiedemann 1893: 193 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kalkunsche hân; MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'
- Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) (EEW 1982: 672); < Bsks Kalkun ~ asks Kalkuun (Raun 1982: 28); < Bsks kalkun (SSA 1: 287); < asks kalkūn, Bsks Kalkun (EES 2012: 122); < asks Kalkuun 'kalkun' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] Truthahn < nd. kalkūn (Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45);
- Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] kanalintulaji / Truthahn, Pute(r) < rts kalkon ~ asks kalkun (SKES: 149; SSA 1: 287); is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < Bsks kalkun (SSA 1: 287); vdj kalkkuni < ee kalkun (EES 2012: 122); vdj ind´jukka kalkun; индюк (VKS: 290); vdj kalkkuni, kalkkuna kalkun; индюк (VKS: 370); lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon kalkun / Truthahn (Kettunen 1938: 103); lv kalkon kalkun; tītars (LELS 2012: 102)
kambüüs, kambüüsi 'laevaköök' < asks Kambüse 'Kambüse', vrd hol kombuis
- Esmamaining: Jannsen 1867
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1867) 20.09: pärrast löunat hakkas keetmisse plidi al, mis kambusiks hütakse, pulaggi pöllema
- Murded: kambii·s 'laeva köök; laeva pliit; raudahi laeval' Hlj Mus Hää; kampii·s Jäm Emm Khn Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 230 kambüüs 'laeva köök'; Olev 1981: 38 kambüüs 'caboose / камбуз'
- Käsitlused: < asks Kambüse 'Schiffsküche' (GMust 1948: 56, 77); < hol kombuis 'laevaköök' (Mereleksikon 1996: 144)
- Sugulaskeeled: sm kapyysi [1637 cabitza, 1745 cabissa] laivan keittiö / Kombüse < rts kabbys, kabbyssa (‹ kasks kabūse 'pieni aitaus laivankannella, makuupaikkana ja keittiönä käytetty', asks kabuse, kabuze) (SSA 1: 309)
kaneel, kaneeli 'maitseaine' < kasks kanêl, kannêl 'Kaneel'
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: (VT 1686: 476) Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; (Virginius 1687-1690) kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra, Kaks sadda ja Wiis Kü͠mend Seekli; (Helle 1732: 107) kanel 'der Zimmet, Caneel'; (Piibel 1739) keige-selgemad mürrid wiis sadda sekli , ja kallist suggu kanneli poolt ossa, kaks sadda ja wiiskümmend; (Hupel 1780: 172) kaneel, -i r., d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lithander 1781: 530) panne jälle üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit, ja Kardemonid senna jure; (Hupel 1818: 70) kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lunin 1853: 48) kanel, -i r. d. 'корица'
- Murded: kanee·l, kanee·l´ 'maitseaine' eP(-ie-); kan̬i̬il´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg (EMS II: 653)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; Wiedemann 1893: 201 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
- Käsitlused: < ... 'Zimmet' (EEW 1982: 688); < kasks kan(n)êl (Raun 1982: 30); < kasks kannêl (Liin 1964: 55); < rts kanel, kasks kannēl (SSA 1: 298); < asks kannēl 'kaneel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kanēlis Kaneel (Sehwers 1953: 46);
- Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] mauste / Zimt < mrts caneel 'cinnamomum' (‹ kasks kannel ‹ pr ‹ lad) (SSA 1: 298); vdj korittsa kaneel; корица (VKS: 471); lv kanēļ kaneel; kanēlis (LELS 2012: 104)
karske, karske 'rõõmus' < kasks karsch 'frisch'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1458) ? Karsche, Michel; (Göseken 1660: 392) karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; (Helle 1732: 108) karsk 'der nicht alles essen will'; (Hupel 1780: 174) karsk, karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; (Hupel 1818: 73) karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; (Lunin 1853: 50) karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
- Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kar´sk Rid Aud K; kar´sk, karski Khk Nõo; kar´sk, karsi Muh L; `karskõ Krl Räp (EMS II: 765); karss (-r´-), karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kar´st, karsti 'karske' Sa (EMS II: 767)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; Wiedemann 1893: 213, 214 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske (karsk, kar´sk, karst) 'keusch, zühtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
- Käsitlused: < kasks karsch (EEW 1982: 716; Liin 1964: 59; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; EES 2012: 133)
- Sugulaskeeled: sm karski (Agr) reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz; is karskea karvas, karkea; sierettynyt (iho); vdj karskia kitkerä, väkevä < mrts karsker 'reipas; kaunis, upea' (is ja vdj osalt ehk karkea-sõna variandid) (SKES: 165; SSA 1: 318)
katt, katu 'tali, tõstevahend' < ? asks kat 'bewegliches Schutzdach'
- Murded: katt, katu 'härjaike' Hel (EMS II: 845)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 246 katt, katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Wiedemann 1893: 224 katt, katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Tuksam 1939: 550 Kattanker 'katt-, abiankur'; Mereleksikon 1996: 150 kattimine (‹ hol katten) 'tugiankru tõstmine veepinnalt kraanpalgi alla ja seal kinnitamine'; kattimistali 'kattimistali abil tõstetakse ankur kraanpalgi alla';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 katte 'in der Belagerungskunst Name eines auf Rädern stehenden Sturmwerkes'; MND HW II: 1 katte, kat 'Belagerungswerkzeug, bewegliches Schutzdach'; Niedersächsisches katte, kat 'Kattanker'; Katte, Kattlāden 'Kattloahen, Gerät zum Aufladen scherer Baumstämme'
- Käsitlused: < asks kat 'Talje, zum Aufkatten des Ankers' (GMust 1948: 33, 77)
- Vrd tali
kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 134) raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); (Stahl LS II 1649: 635) needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; (Gutslaff 1648: 221) Kädi; Ahila 'Kette'; (Gutslaff 1647-1657: 95) katte kessi kädit temma käjede ümber; (Göseken 1660: 289) Kehd, -i 'Kette'; (Göseken 1660: 399) Kehdi 'kette'; (Göseken 1660: 381) [kaila]Kehdi '[Hals]Kette'; (Helle 1732: 110) keed 'die Kette'; (Piibel 1739) Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; (Hupel 1780: 176, 177) keed r, d. 'die Kettee'; keet r., d. 'die Kette'; (Hupel 1818: 77) keed, kee r. d. 'Kette'; (Lunin 1853: 54) keed, kee r. d. 'цѣпочка'
- Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; k̬i̬i I (EMS II: 892-893); ki̬i̬d, keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiedeʔ Lei (EMS II: 894)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´, kēe 'Kette'; kēt´, kēdi (pt, d) '= kēd´'; Wiedemann 1893: 269 kēd´, kēe (kēt´, kē) 'Kette'; ÕS 1980: 251 kee 'teat. kaelaehe';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
- Käsitlused: < kasks kede 'Kette' (EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; Raag 1987: 324); < kasks kedene, kede (Liin 1964: 57; EES 2012: 140)
- Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] Kette < mnd. kēde 'Kette' (Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131); ķēde Kette < mnd. kēde (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm ketju (1786) Kette < rts kedja (‹ kasks kede, kedene); is ked́jut < sm (SSA 1: 351); sm kääty (1621) kaulaketju / Halskette < mrts kedia (‹ kasks kede ‹ lad catena) (SSA 1: 484); lvS k´ǟd, -ed Kette (SLW 2009: 102); lv skēᴅ´ Kette; Fessel < kasks kede (Kettunen 1938: 372); skēḑ, skēḑõz kett; ķēde (LELS 2012: 295)
keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
- Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
- Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)
kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
- Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
- Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
- Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
- Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)
kemplema, kembelda 'heitlema' < kasks kempen, sks kämpfen
- Esmamaining: Kreutzwald 1850
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 221) kämpffen 'mâtelma /e'; (Kreutzwald 1850: 38) seal põggeneb rahho-waim ja kemplemine ja mässamine peaseb likuma
- Murded: `kemplema 'jagelema; ärplema' Käi Lä K Trm; `kemplemä Kuu Lüg (EMS II: 989)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 269, 289 kämplema, -plen, -nelda (-pleda) '= kemplema'; kemplema, -plen, -nelda (-pleda) 'streiten, kämpfen, hadern'; Wiedemann 1893: 262 kemplema, -plen, -belda (-pleda) (kämplema) 'streiten, kämpfen, hadern'; EÕS 1925: 201 kemplema 'rabeledes võitlema, heitlema; võistlema'; ÕS 1980: 255 kemplema 'heitlema, võistlema; ärplema, uhkeldama';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kempen, kampen 'kämpfen, streiten'
- Käsitlused: < kasks kemp- (EEW 1982: 771); < kasks kempen (Raun 1982: 35); < ? asks kempen 'võitlema' (EES 2012: 144); < sks kämpfen 'võitlema, heitlema, maadlema' (EKS 2019)
- Läti keel: lt ķempēties streiten, ungeschickt etwas tun < mnd. kempen 'kämpfen, streiten' (Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm kemppi [Agr] sankari; ylpeä, korskea, erinomainen, jalo; komeus / Held; stolz, edel; Pracht < rts lämpe 'sankari, urho, soturi' (‹ kasks kempe) (SSA 1: 342; SKES: 180-181); lvS kämpilt, -ub sich überwerfen, sich verzanken; lv käm̄p̆pə̑ (SLW 2009: 94)
kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
- Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
- Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
- Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
- Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)
kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'Geschenk'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Kyncke, Andres; (Gutslaff 1648-56) Ja wöib kinckis anda; (Virginius 1687-1690) nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; (Helle 1732: 113) kinkitus 'das Geschenke'
- Murded: kink, kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink, `kingi R; kińk, kińgi Lei (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; Wiedemann 1893: 286 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink;
- Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
- Käsitlused: < kasks kenk (EEW 1982: 834); < kasks schenke (Raag 1987: 324; EES 2012: 158)
- Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis Geschenk; Schenke (als Hofbeamter) < mnd. schenke (als Hofbeamter) (Sehwers 1953: 133); šķiņķis Geschenk < mnd. schenke (Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ Geschenk < kasks schenke (Kettunen 1938: 396); lv škink kingitus; dāvana (LELS 2012: 312)
- Vt kinkima
kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; (Göseken 1660: 297, 412) Kinck, -i 'Schinke'; (Vestring 1720-1730: 79) Kink 'd. Schinken'; (Hupel 1780: 181) kink, -i r., d. 'der Schinken'; (Lithander 1781: 539-540) Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; (Hupel 1818: 84) kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; (Henning 1824: 157) panne sörmepakso kihti riwitud maereikast pohja /--/ ja panne kinki selle peäle; (Lunin 1853: 59) kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
- Murded: kink, kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kin´k, kingi Trv Võn V(kin´gi) (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres';
- Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
- Käsitlused: < kasks schink(e) (Liin 1964: 55); < asks (Haak 1976: 83-84); < sm ~ asks (SSA 1: 366)
- Läti keel: lt šķiņķis (1638 Schkingkis) Schinken < mnd. schink(e) (Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] liikkiö / Schinken < rts skinka (‹ kasks schinke); is kinkku < sm (SSA 1: 366)
kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 139) mea tæma meile schencknut on; (Müller 1600/2007: 194) suhrest rochkest Armust on andnut ninck schenckenut (25.12.1601) 'kinkinud'; (Rossihnius 1632: 145) awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl 1637: 106) kenckima, kenckin, kencksin, kenckinut '∫chencken'; (Stahl HHb II 1637: 8) omma arma poja kahs kenckinut 'mit ∫einem lieben Sohn verehrt'; (Gutslaff 1648: 234) kinckma /e 'schencken'; (Gutslaff 1647-1657: 79) ninck kinckis Abrahammille; (Gutslaff 1647-1657: 91) Minna kincke Sulle sedda; (Göseken 1660: 295) kinckima 'Schencken'; (Göseken 1660: 494) meeleheht kinckima 'bestechen (mit Gelde)'; (Göseken 1660: 412) kinckima 'Bescheren (verehren)'; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkima 'Schenken'; (Helle 1732: 113) kinkima 'schenken'; (Piibel 1739) Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; (Hupel 1780: 181) kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; (Arvelius 1787: 4) olli … wannad wöllad kinkinud; (Hupel 1818: 84) kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; (Lunin 1853: 59) kinkima r. d. 'даровать, дарить'
- Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kin´kmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; Wiedemann 1893: 287 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
- Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' (EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EES 2012: 158)
- Läti keel: lt *šķiñķuõt schenken < mnd. schenken (Sehwers 1918: 162); šķiņ̃ķuôt schenken (geben) < nd. schinken (Sehwers 1953: 133);
- Sugulaskeeled: lvS sk´in´k, -ub schenken (SLW 2009: 176); lv škiŋ̄k̆kə̑ schenken < kasks schenken (Kettunen 1938: 396); škinkõ kinkida; dāvināt (LELS 2012: 312)
- Vt kink1
kipper, kipri 'laevnik' < kasks schippere 'Schiffer'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) Kipper, kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; (Göseken 1660: 297) Kipper, -i 'Schiffer'; (Vestring 1720-1730: 80) Kippar 'der Schiffer'; (Helle 1732: 322) kippar 'der Schiffer'; (Piibel 1739) Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; (Hupel 1780: 181) kippar r. 'ein Schiffer'; (Hupel 1818: 85) kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; (Lunin 1853: 60) kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
- Murded: kipper, `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper, `kipre Ris (EMS III: 189)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper, kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Wiedemann 1893: 287 kiper, kipri, kipre (P) (kipar) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
- Käsitlused: < kasks schippere (EEW 1982: 838; SSA 1: 369); < kasks schipper 'Schiffer' (Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92); < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' (GMust 1948: 69, 78); < hol schipper 'laevnik' (Mereleksikon 1996: 159); < asks schipper, schiphere (EES 2012: 158)
- Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] Schiffer < mnd. schipper (Sehwers 1918: 98, 162); šķiperis Schiffer, Seemann < mnd. schipper 'Seemann' (Sehwers 1953: 133); lt šķeperis < nd. schöpper 'Schiffer, Kahnführer' (Sehwers 1953: 130); šķiperis Steuermann < mnd. schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' (Jordan 1995: 101); lt ķeperis nootkonna vanem < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' ‹ kasks scheper (Vaba 2020: 995);
- Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer; is kippari kalastusryhmän vanhin < skand, vrd mrts skipari, rts skeppare (‹ kasks schippere) (SSA 1: 369); lvS kippar, kipper Schiffer, Steuermann (SLW 2009: 82); lv kep̆pàr Schiffskapitän (Kettunen 1938: 115); kepār kipper; kuģa kapteinis, šķiperis (LELS 2012: 113)
klaarima, (ma) klaarin 'selgitama, korraldama' < kasks klaren 'klar machen'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) laarima 'Klaren'; (Göseken 1660: 418) Laarima 'klaren (Branntwein)'; (Vestring 1720-1730: 83) Klarima '- -'; (Hupel 1780: 183, 197) klaarma r., d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; (Lithander 1781: 505, 552) wotta ka 16 Loti riwitud ja soölutud Sukrut - - 16 Loti klaritud woid; kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; (Hupel 1818: 88, 110) klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; (Lunin 1853: 62, 80) klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
- Murded: `klaarima 'puhastama; settima; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaar´ma T V; `laarima Sa L; `laar´ma Sa M (EMS III: 305)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima, lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; Wiedemann 1893: 309 klārima, -rin (lārima) 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
- Käsitlused: < ee klaar (EEW 1982: 861); < kasks klaren (Liin 1964: 55); < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' › ee klareerima (GMust 1948); < asks klaren, kleren (EES 2012: 164)
- Läti keel: lt *klārêt klären < mnd. klāren (Sehwers 1918: 150); klārēt Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren < nd. klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' (Sehwers 1953: 49);
- Sugulaskeeled: sm klaarata (1731) kirkastaa, selvittää < rts klara 'kirkastaa, selvittää' (‹ kasks klār ‹ ‹ lad clarus); is klārata selvittää < sm klaarata (SSA 1: 378); vdj laarata (purje)laeva klaarida; очищать портовые сборы (VKS: 557); lv klō̬rə̑ sich aufklären; klaren; klar werden (Schifferausdrücke) < kasks klāren (Kettunen 1938: 140); lv klǭrõ klaarida, selgitada; skraidrot, klārēt (LELS 2012: 127)
- Vt klaar
klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
- Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
- Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
- Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
- Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)
kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 143) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606); (Stahl HHb I 1632: 37) Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; (Gutslaff 1648: 222) pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen; pulsare)'; (Hupel 1766: 57) se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda ni kaua kunni üks nilb on nähha; (Lithander 1781: 496) kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; (Hupel 1818: 88) kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; (Lunin 1853: 62) kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
- Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `klop´ma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `lop´me M (EMS III: 335)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima, klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima, klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
- Käsitlused: < kasks kloppen ~ ee onom (EEW 1982: 869-870); < kasks kloppen (Raun 1982: 43; Liin 1964: 54; EES 2012: 166)
- Läti keel: lt *klapêt klopfen < mnd. kloppen (Sehwers 1918: 29, 150); lt klapêt klopfen < nd. klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' (Sehwers 1953: 49); klapēt klopfen, schlagen; reiten, fahren < mnd. kloppen 'klopfen, schlagen' (Jordan 1995: 66);
- Sugulaskeeled: sm klapata (1874) taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa /schlagen, tätscheln; klopfen < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' (SSA 1: 379); lvS klopp, -ub klopfen (SLW 2009: 83); lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ rütteln, klopfen, poltern < kasks kloppen (Kettunen 1938: 59, 140); kloppõ kloppida; dauzīt, klapēt (LELS 2012: 127)
klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver, sks Klüver
- Murded: `kliiver 'kolnurkne eespuri' R Jäm Hi Rid Aud Hää Ris JõeK Ran; `liiver Kuu Hlj VNg Khk Mus Khn Hää Trv (EMS III: 322-323)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖwer, klǖwri, klǖwre 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 346/313 klǖwer, klǖwri, klǖwre (lǖwer, klīwer) 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 344/311 klīwer, klīwri, klȋwre = klǖwer; ÕS 1980: 274 kliiver 'kolmnurkne puri laeva eesosas'; kliiverpoom 'laeva eesosast väljaulatuv ümmargune puu';
- Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 115 Klüver, Klüwer 'dreieckiges Vorsegel'
- Käsitlused: < ? sks Klüver (EEW 1982: 866); < asks klüver 'Klüver' (‹ hol kluiver); < asks klüverbôm 'Klüverbaum' (GMust 1948: 38, 79); < asks kluverbom 'Klüverbaum' (Ariste 1972: 97); < hol kluiver 'kolmnurkne eespuri' (Mereleksikon 1996: 164); < asks klüver ~ sks Klüver (EES 2012: 165)
- Läti keel: lt klīveris Klüversegel < nd. klǖver 'das dreieckige Segel vorn an einem Schiffe' (Sehwers 1953: 51); lt klīvers (Kettunen 1938: 140; LELS 2012: 127);
- Sugulaskeeled: sm kliivari, klyyvari, (k)liiveri (1863) kolmiomainen keulapurje, viistopurje / Klüver < rts klyvare (‹ asks klüver, hol kluiver 'halkaisija') (SSA 1: 379); vdj kliiveri kliiver, kliiverpuri kliiveriboomi 'kliiverpoom'; kliiverifaala 'kliivrivall (köis või tross kliivri ülestõmbamiseks)'; kliiveriseili 'kliiverpuri'; kliiveriškotta 'kliivrisoot'; kliiverištaakki 'kliivristaag (kliiverpoomi ja masti ühendav vaier)'; kliiverivalli 'kliivrivall' (VKS: 439); lv klīvə̑r Klüver, zweites Vordersegel der Schiffe (Kettunen 1938: 140); klīvõr kliiver; klīvers (LELS 2012: 127)
koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.
- Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
- Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
- Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
- Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)
kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
- Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
- Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
- Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)
kook, koogi < kasks koke 'Kuchen'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 82) Kohck, kohckist 'Kuche'; (Gutslaff 1648: 223) Watsa 'Kuche'; (Gutslaff 1648-56) ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; (Göseken 1660: 291) Koock, -a 'Kuche'; (Göseken 1660: 425) Kohk 'kuche (placenta)'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; kohkekesset 'Küchlein (der Apotheker)'; (Göseken 1660: 591) Raud kohck 'Oblat / EysenKuche'; (Göseken 1660: 728) ölikohk 'ölkuche (laganum)'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'; (Virginius 1687-1690) Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; (Vestring 1720-1730: 91) Kook, -ki 'Der Kuchen'; (Helle 1732: 119, 322) kook 'der Kuchen'; (Piibel 1739) ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; (Hupel 1780: 189) kook, -i r., d. 'der Kuchen'; (Lithander 1781: 517) Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Kui se kook wägga happuks jääb; (Arvelius 1782: 66) saia ja koki; (Hupel 1818: 97) kook, -i r. d. 'der Kuchen'; (Lunin 1853: 69) kook, -i r. d. 'пирогъ'
- Murded: kook, koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok, `kuogi R; kuuk, koogi eL (EMS III: 589)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk, kōgi 'Kuchen'; Wiedemann 1893: 355 kōk, kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes';
- Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' (EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Raag 1987: 324; EES 2012: 175); < kasks kōke (Liin 1964: 55)
- Läti keel: lt † kuõka Kuchen < mnd. kōke (Sehwers 1918: 151); lt kũka Kuchen < dt. (Sehwers 1918: 68); kuoka, kuõķis Kuchen < nd. kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' (Sehwers 1953: 61); kūka, kuoka Kuchen < mnd. kôke (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ Kuchen (Kettunen 1938: 143, 148)
korsten, korstna < kasks schor-stên 'Schornstein'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) sihs Tulli ütz sauwo sest Kaiwust ülles, Kui ütte suhre korsteini sauw; (Göseken 1660: 297) Korstein 'Schorstein'; (Göseken 1660: 428) korstein 'Camin (Schorstein)'; (Piibel 1739) kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; (Hupel 1766: 126) teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; (Hupel 1780: 190) korsten r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; (Arvelius 1782: 43) piddi korstnad puhhastama; (Hupel 1818: 99) korsten, korstna r. d.; korsten od. korstein, -i od. -a r.; korsna r., korstna d. 'Schornstein'; (Lunin 1853: 71) korsten, korstna r. d. 'труба'
- Murded: `korsten (korsten), `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten, `kors(t)ne M; korstan, `korstna L Ha Kad TLä; korsan, `korssna Nõo Rõn; korsen, `korssne Trv Krk; `korssen, `korssna R I Trv Pst; korsnas, `korssna S L; `kor´ssna T V (EMS III: 717); kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha (EMS III: 749)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten, korstna 'Schornstein'; korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; Wiedemann 1893: 349 korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; korsten, korstna (korsen, korsnas, kõrsnas, kõrstus) 'Schornstein'; ÕS 1980: 304 korsten;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêͥn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein';
- Käsitlused: < kasks schorstên (EEW 1982: 959); < kasks schor-stên (Raun 1982: 49); < kasks schorstên, asks schorstein(e) (Liin 1964: 52); < asks schorstēn 'korsten' (SSA 1: 406; EES 2012: 179)
- Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] Schornstein < mnd. schorstēn (Sehwers 1918: 29, 95, 158); skurstienis, skurstenis, skurstins Schornstein < mnd. schornstēn 'Schornstein' (Sehwers 1953: 108); skurstenis, -tinis, -tins, -tīns, -tiens Schornstein, Kamin < mnd. schorstên (Jordan 1995: 89);
- Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd < rts skorsten 'tulisija' (‹ kasks scorenstein, schorstēn 'savupiippu') (SKES: 220; SSA 1: 406); lvS ∫koar∫ken [1846] Schornstein (SLW 2009: 176); lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń Schornstein < kasks schorstên (Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328); lv kuoŕššǝn Schornstein; lv kūoršnig, kūoršõn korsten; skurstenis (LELS 2012: 151)
kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < kasks quôrtêr 'Quartier'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 392) karteer (kortel, mahu- ja pikkusühik) 'nössel (sextarius)'; (Göseken 1660: 423) kolmas Karteri ossa 'dritter theil vom nössel'; (Göseken 1660: 569) [pool] karteer (mahumõõt) '[Halb nössel]'; (Piibel 1739) peent jahho ölliga seggatud roa-ohwriks, ja ühte korterit ölli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Lithander 1781: 496) leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Viertel, Viertheil'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'
- Murded: `kortel, `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig (EMS III: 719)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kõrtena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; Wiedemann 1893: 349 korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin) 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
- Käsitlused: < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter (EEW 1982: 960); < rts kvarter ~ asks kwartēl (SKES: 221; SSA 1: 407); < kasks quartêr (Raun 1982: 49); < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel (Liin 1964: 48); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
- Läti keel: lt *kuõrtẽlis (1638 Kohrtelis) Quartier, Viertel < mnd. quartēr (Sehwers 1918: 43, 90, 151);
- Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel < rts kvarter 'neljännes' (‹ kasks quartēr); krj kortteli neljänneskyynärä, neljännes < sm (SSA 1: 407); sm kortteli Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß) < asks quârtêr ~ ee kortel (Bentlin 2008: 222); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Quart < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ kortel, veerand toopi; kortelis, ceturtaļstops (LELS 2012: 152)
- Vrd korter
korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'Quartier'
- Esmamaining: Eesti-Ma 1771
- Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1771: 66) se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'квартира'
- Murded: `korter, `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬r´ Har Plv; `kortel, `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel, `kortle L; `kolter, `koltri Sa (EMS III: 720)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kortena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; kor´tin, kor´tina (d) '= korter'; Wiedemann 1893: 349 kortel, kortli (D), korten, kõrtena, korteni '= korter'; korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin ) 'Quartier (Wohn ung and Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
- Käsitlused: < Erts... (SKES: 221; SSA 1: 407); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
- Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li (1721) majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' (‹ kasks quartēr); krj korttieri majapaikka < sm; lv kūortil´ maja, asunto < ? rts (SSA 1: 407); vdj fateri, hvateri korter; квартира (VKS: 224); vdj korttõri, korttõli korter; квартира (VKS: 473); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Wohnung < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ korter; dzīvoklis (LELS 2012: 152)
- Vrd kortel
kraav, kraavi 'kaevand' < kasks grave 'Graben'
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) kaiwomo 'graben'; (Virginius 1687-1690) ka se Kraw saj täis wett; (Göseken 1660: 382) kaiwand 'Grabe'; (Vestring 1720-1730: 94) Kraaw, -wi 'Der Graben'; (Helle 1732: 120) kraaw 'der Graben'; (Piibel 1739) Ja tete krawi kahhe müri wahhele; (Hupel 1780: 190, 251) kraaw, -i r., d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; (Arvelius 1790: 165) kui temma krawist wet jöi; (Hupel 1818: 100) kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; (Lunin 1853: 72) kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
- Murded: kraav, kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav, kraavi T V(-v´); kraav, `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L (EMS III: 792)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw, krāwi 'Graben'; Wiedemann 1893: 386; ÕS 1980: 307 kraav;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
- Käsitlused: < kasks grave (EEW 1982: 975; Raun 1982: 50); < asks grâf (Ariste 1972: 95); < asks grāve 'kraav' (EES 2012: 181)
- Läti keel: lt grãvis (1638 Ghrawis) Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1918: 39, 87, 148); grāvis Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: sm ravi (1787; 1659 iuoxugrawi 'taisteluhauta') oja, tien reuna / Graben, Straßenrand; < mrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi pieni oja < ee; krj ravi maantienoja; vdj kravi oja, viemäri < sm (SSA 3: 58); sm krävätä (1874) kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen < rts gräva 'kaivaa' (SSA 1: 423); vdj kravi kraav; канава, ров (VKS: 484); lvS grāv Graben (SLW 2009: 58); lv grō̬v, grō̬i der Graben < kasks grave (Kettunen 1938: 62); grǭv kraav; grāvis (LELS 2012: 65)
krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'Kranz'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Kranc (Ahjas); (Rossihnius 1632: 157) et nemmat ütte krantzi, kumb toch erra|nerwema peab, sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; (Stahl 1637: 81) krantz, krantzist 'Krantz'; (Gutslaff 1648: 223) Wannick /o 'Kranz'; (Göseken 1660: 291) Rantzi 'Krantz'; (Göseken 1660: 429) Ranzi 'Krantz'; Ranzi siddoma 'krantz binden'; Ranzi witzotama 'krantz binden'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; (Piibel 1739) tegggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; (Hupel 1780: 190) krants r., d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; (Lithander 1781: 554) punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; (Hupel 1818: 100) krants, -i r. 'Kranz'; (Lunin 1853: 72) krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
- Murded: krants, `krantsi 'pärg; vanik' R; krants, krantsi Hi; kran´ts, kran´(t)si K I T V; ran´ts, ran(t)si Sa Muh; ran´ts, ran´(t)si L KJn Kõp M Urv(-n´d-) (EMS III: 807-809)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 kran´ts, kran´tsi 'Kranz'; Wiedemann 1893: 384 kran´ts, kran´tsi (ran´ts) 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
- Käsitlused: < sks Krantz ~ kasks krans (EEW 1982: 979); < kasks kranz (Raun 1982: 51; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; EES 2012: 181)
- Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] Kranz oder Streifen < mnd. kranz (Sehwers 1918: 90, 151); lt krancis Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat < dt. Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' (Sehwers 1953: 57);
- Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims < rts krans, mrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' (‹ kasks kranz) (SKES: 228; SSA 1: 417); lv kran̄ts Rand; Kranz (Kettunen 1938: 153); lv kraņtš krants; krancis; kǭŗa kraņtš karjakrants; ganu krancis (LELS 2012: 139)
kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 70) krassima 'kratzen'; (Göseken 1660: 429) krassima 'kratzen'; (Hupel 1818: 100) kratsma r. d. 'kratzen'; (Masing 1825: 79) [peawad] tullist wallu ja pärrast paisetust teggema, mis kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; (Lunin 1853: 72) kratsma r. d. 'чесать'
- Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V(-mõ Krl); `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi Vig Kse Han Vän Tor Saa SJn; `rat´sma Var KJn sporM(-me) (EMS III: 816); `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo (EMS III: 916)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; Wiedemann 1893: 384 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
- Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' (EEW 1982: 890; EES 2012: 182); < asks kratzen 'kratsima, kraapima' (EKS 2019)
- Läti keel: lt skrāpēt kraapima, kratsima (ELS 2015: 343)
kroon, krooni 'peaehe' < kasks krône 'Krone'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 154) Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; (Müller 1600/2007: 234) minu Süddame köstlick Cron (15.05.1603) 'kallis kroon'; (Rossihnius 1632: 158) se kuh temma jallade all, ninck temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; (Stahl HHb I 1632: Giij) ∫e auwo Kron 'ie Krone der Ehren'; (Stahl HHb II 1637: 30) öhe Kroni kahs 'mit einer Cron'; (Stahl 1637: 81) krohn, krohni∫t 'Krone'; (Gutslaff 1648: 223) Krôni 'Krone'; (Gutslaff 1647-1657: 286) ütte Krohne orjawitzust; (Göseken 1660: 430) Rooni 'Chron'; Rooni 'kron'; (Helle 1732: 322) kroon 'die Crone'; (Piibel 1739) Ja ta töi kunninga poia wälja, ja panni kroni ta pähhä; (Hupel 1780: 191) kroon r., d. 'die Krone'; (Hupel 1818: 101) kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; (Lunin 1853: 72) kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
- Murded: kroon (kroon´), krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (kru̬u̬n´), krooni Hel T V; kruon, `kruoni R; roon (roon´), rooni Sa Muh L; ru̬u̬n´, rooni Saa KJn M (EMS III: 867)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōn´, krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōn´, krōni (rōn´) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben krone 'Krone'; MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
- Käsitlused: < kasks krône ~ sks Krone (EEW 1982: 996; SSA 1: 422); < kasks krone (Raun 1982: 52; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45); < kasks krone, rts krona (Raag 1987: 336, 341); < asks krōne 'kroon' (EES 2012: 184)
- Läti keel: lt kruõnis (1587 kronis, 1638 Krohnis) Krone, Kranz < mnd. krōne (Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59); lt kruona Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen < mnd. krōne 'Tonsur' (Sehwers 1953: 59); kruonis, kruons Krone, Kranz; Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes; Balkenkranz beim Bau < mnd. krône 'Krone, Kranz; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt' (Jordan 1995: 69);
- Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu, cruno] hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' (‹ kasks krōne, krūne); krj kruunu (vihki)kruunu, valtio < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯n(ə̑) Krone; staatlich < kasks krone (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroon; kronis (LELS 2012: 141)
- Vt kroonima
krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; krup´p- V; rupp- Pöi Hel (EMS III: 881); kruop, `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg (EMS III: 870); krubi`ü̬ü̬vel TLä (EMS III: 875); kropp- (krop´p-) Krl Rõu Vas (EMS III: 872); krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha(-üö-) (EMS III: 858); krump- Kod; rump- Muh Krk(-m´-) (EMS III: 877); kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har (EMS III: 887)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 728 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 395 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
- Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' (Viires 1960: 68)
- Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele Schrubbhobel < nd. schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' (Sehwers 1953: 107); lt skrube-ēvele, skrubbēve̬l (Kettunen 1938: 373);
- Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ Schrubbhobel < asks schrubbe-hövel (Kettunen 1938: 373)
kruup, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'Graupen'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 387) Graupen 'surwotu keswä d., krupid r., surrätu keswä d.'; (Lithander 1781: 468) Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; (Hupel 1818: 101) krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
- Murded: kruup, kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup, `kruubi R; kruup, kruuba Urv Har Rõu; ruup, ruubi Sa L M; krup´p, krupi T Plv; kruup´, kruubi V(krupi); krupaʔ, krupõʔ 'kruubid' Urv (EMS III: 886)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; Wiedemann 1893: 396 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 haril. mitm. kruubid;
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'
- Käsitlused: < asks Gruup (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52); < asks pl. gruben 'kruubid' (EES 2012: 184); < asks grūpen 'kruubid' (EKS 2019)
- Läti keel: lt † grũbas Graupen < nd. grūben 'die Graupen' (Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37);
- Sugulaskeeled: lv grup̄ Graupen < asks grūben (Kettunen 1938: 62); lv grūbõd, grūpõd kruubid; grūbas (LELS 2012: 65)
kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
- Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
- Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
- Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)
kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < kasks schruwstück 'Schraubstock'
- Vana kirjakeel: (Masing 1823: 107) ehk minge omma kruustükki jure, ja tehke nenda omma töed
- Murded: kruustükk, -tüki (-tükki) 'kruustangid' Lüg Ris VJg I Puh; kruustükk, -tügü Rei; kruustükk, -tükü Har Vas; `kruustik, `kruustiku Kam Ote (EMS III: 891; EKI MK); `kruustikpin´k 'kruustükk' Urv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krū(w)stük, krūwstüki 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krū(w)stük, krūwstüki (krūs-taṅṅid, krūstük, rūz-taṅṅid) 'Schraubstock';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; stucke 'Stück'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Shraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
- Käsitlused: < kasks schruwstück 'Schraubstock' (EEW 1982: 1002)
- Läti keel: lt skrũvstiķis Schraubenstock < nd. schrūvstikke 'ein Schraubstock; eine Art großer Zangen' (Sehwers 1953: 107);
- Sugulaskeeled: lv skre̮ùvstik̀ Schraubstock (Kettunen 1938: 373); lv skrõustik kruustangid; skrūvspīles (LELS 2012: 295)
- Vrd kruus|tangid
kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) kruw, -i 'Schraube'; (Göseken 1660: 430) Kruw, -i 'Schraube'; (Vestring 1720-1730: 94) Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; (Helle 1732: 121) kru 'die Schraube'; (Hupel 1780: 191) kru, krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; (Hupel 1818: 101) kru, krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; (Masing 1821: 149) Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; (Lunin 1853: 72, 73) kru, krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, щрупъ'
- Murded: kruvi VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu, `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v), kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv, kruvvi T; kruvv (-v´v-), kruvvi TLä V (EMS III: 891)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; Wiedemann 1893: 395, 396 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi (krui, krūi, krū) 'Schraube'; krūwima, krūwin; krūwitama, -tan (kruima, krūima, krūitama, rūima) 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
- Käsitlused: < kasks schrūve (Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; EES 2012: 185); < kasks schruve (Raun 1982: 52; Liin 1964: 51); < kasks schrûve 'Schraube' (GMust 1948: 26, 80)
- Läti keel: lt skrũve Schraube < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107); skrūve, skruve Schraube; Schraube am Spinnrad < mnd. schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' (Jordan 1995: 88); skrũvêt schrauben < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107); skrūvēt, skruvēt schrauben, erpressen < mnd. schrûven 'schrauben' (Jordan 1995: 88);
- Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] Schraube < rts, vrd skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); sm ruuvi Schraube < asks schrûve Schraube, Gewinde ~ rts skruv 'Schraube' (Bentlin 2008: 178); vdj kruuvi kruvi; шруп (VKS: 490); lv skre̮ù̯v, skriù̯v Schraube < kasks schruve (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327); skre̮ù̯və̑ schrauben < kasks schruven (Kettunen 1938: 373); skrõuv kruvi; skrūve (LELS 2012: 295); skrõuvõ kruvida; skrūvēt (LELS 2012: 295)
kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
- Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
- Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
- Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)
kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189) Kuuesepp Tito; (Müller 1600-1606: 162) hallÿ kuwe kaas; (Müller 1600/2007: 534) ke v̈che hallÿ kuwe kaas keub (14.06.1605) 'halli kuuega'; (Stahl 1637: 101) Kuhb 'Rock'; (Stahl HHb III 1638: 190) Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel w͠m dich'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 208) Temma mössub - - omma Kuhbe; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 442) Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock, tunica'; (Hornung 1693: 41) Kuub, Kue, Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; (Vestring 1720-1730: 102) Kuub, kue 'Der Rock'; (Helle 1732: 125) kuub 'der Rock'; (Piibel 1739) hakkas sest uest kuest kinni, mis tema selgas,; (Hupel 1780: 197) kuub, kue r. 'der Rock'; (Arvelius 1787: 118) serkid ja kued
- Murded: kuub, kuue 'üleriie' eP; kuub, `kuue R; kuub, kuvve I sporM sporV; kuup, kuuba Har (EMS IV: 138, 166)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; Wiedemann 1893: 421 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub;
- Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
- Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' (EEW 1982: 1070); < sks, vrd küsks schūbe (Raun 1982: 57); < asks.... (lähtesõna pole registreeritud), vrd küsks schūbe (EES 2012: 197)
- Sugulaskeeled: lv kūbə̑ breiter Rock der Braut mit zwei Reihen Bänder als Garnitur < kasks (Kettunen 1938: 169)
- Vrd mantel
kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'Kürbis'
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 343) ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; (Göseken 1660: 449) korpitz 'Kürbis'; (Vestring 1720-1730: 87) Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; (Helle 1732: 117) körwits 'der Kürbis'; (Piibel 1739) need körwitsed ja need melonid ja need laugud; (Hupel 1780: 168, 186) kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r., d. 'Kürbis'; (Hupel 1818: 64) kärwits, -e d. 'Kürbis'; (Lunin 1853: 44, 64, 66) kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
- Murded: kõrvits, -a 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits, -a (`kõ-) R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits, kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits, kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits, kirmidse Krl; kürbiss, kürbisse Trm Lei(-se) (EMS IV: 331)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´wits, kör´witse, kör´witsa 'Kürbis'; Wiedemann 1893: 363 kör´wits, kör´witse, kör´witsa (kör´nits, kür´wis, kür´wits, kürbes, kür´bis, kür´bits) 'Kürbis'; Wiedemann 1869: 477 kürbes, kürbese (d), kür´bits, kür´bitse (d) '= kör´wits'; kür´wis, -e; kür´wits, -a, -e (d); Wiedemann 1893: 433 kürbes, kürbese (d), kür´bis, kür´bise, kür´bikse; kür´bits, kür´bitse '= kör´wits'; ÕS 1980: 332 kõrvits;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
- Käsitlused: < sks... 'Kürbis' [märksõnaks kürbes] (EEW 1982: 1178); < kasks korbitze, korvese (Raun 1982: 60); < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze (Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; EES 2012: 203)
- Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis Kürbis < dt. (Sehwers 1918: 66, 150); lt ķervis, ķirvits, ķirbise Kürbis < nd. kerws, kürwes 'Kürbis' (Sehwers 1953: 64, 66-67); ķervis, ķirvītis Kürbis < mnd. körvis (neben körves) (Jordan 1995: 72);
- Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] Kürbis < rts kurbits (‹ asks resp. sks) (SSA 1: 450); lv kür̄biz Kürbis (Kettunen 1938: 175); lv kirb kõrvits; ķirbis (LELS 2012: 124)
käärid pl, käärid 'lõikeriist' < kasks schêre 'Schere'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 106) kehr, kehrist '∫cheer'; (Gutslaff 1648: 234) kêre 'Schere'; (Gutslaff 1648-56) Temma ka lichtshehrit /--/ peawat puhhas kuld ollema; (Göseken 1660: 297) Keer, -i 'Scheer'; (Göseken 1660: 594) Rihde Keer 'gewand Scher'; (Göseken 1660: 373) juuxe Kehr '[Haar]Schehr'; (Göseken 1660: 455) Keer 'Scheer (schneider sceer)'; (Göseken 1660: 472) Lichtkeer (tahikäärid) 'butze / Lichtscher'; lichtkeer 'Liechtputz'; (Virginius 1687-1690) Küünla Käärid, ollid Kullast; (Vestring 1720-1730: 57, 59) Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; (Helle 1732: 104) kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; (Piibel 1739) ja need lillikessed ja lampid ja küünlakärid kullast; (Hupel 1766: 128) se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; (Hupel 1780: 167, 168) käär, -i d. 'Scheere'; kärid, käride r. 'die Scheere Pl.'; (Hupel 1818: 62) käär, -i r. d. 'Schere'; (Lunin 1853: 42, 43) käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
- Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääriʔ V (EMS IV: 582)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; Wiedemann 1893: 257 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm.';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
- Käsitlused: < ... 'Schere' (EEW 1982: 1154); < kasks schere (Raun 1982: 64; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; EES 2012: 210)
- Läti keel: lt šķẽres [1638 Schkehres] Schere < mnd. schēre 'Schere' (Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: sm keritä (Agr) leikata / scheren; is keritä keritä lammasta, leikata hiuksia; krj keritä leikata vars. villaa lampaista, keritä; Akrj keritä, ker´ita; vps ker´ita; lv kerīkšǝ < germ, vrd mrts skæra, rts skära 'leikata, keritä' (SSA 1: 345); lvS škērd ~ skērd (pl.) Schere (SLW 2009: 186); lv škērə̑ᴅ Schere < kasks schere (Kettunen 1938: 395); škērõd käärid; šķēres (LELS 2012: 312)
köök, köögi 'söögivalmistamisruum' < kasks kȫke 'Küche'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Janus koeke; (Gutslaff 1648: 223) Köki 'Küche'; (Göseken 1660: 291) Köeck, -i 'Küche'; (Göseken 1660: 456) köhki 'Küche'; köhki rihst 'küchen gereht'; (Vestring 1720-1730: 85) Köö, -gi 'Die Küche'; Köök, -gi 'Die Küche'; (Helle 1732: 116, 322) köök 'die Küche'; (Piibel 1739) ja kögid ollid tehtud alla müride külge ümberringi; (Hupel 1780: 185) köök, kögi r., d. 'die Küche'; (Arvelius 1790: 147) toa körwas olli temmal köök; (Hupel 1818: 91) köök, kögi r. d. 'die Küche'; (Lunin 1853: 64, 69) köök, kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
- Murded: köök, köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬ḱ, köögi eL; küök, `küögi R (EMS IV: 629)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk, kȫgi 'Küche'; Wiedemann 1893: 364 kȫk, kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
- Käsitlused: < kasks koke (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64); < kasks kokene, koke (Liin 1964: 52); < kasks köke (Ariste 1972: 95); < kasks (Raag 1987: 324); < asks koke, köke 'köök' (EES 2012: 212)
- Läti keel: lt ķẽķis Küche < mnd. kȫke 'Küche' (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71); ķêķis Küche < nd. kȫke (Sehwers 1953: 64);
- Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] keittiö / Küche < rts kök 'keittiö' (‹ kasks koke, kokene); vdj kȫkki < sm ~ ee (SSA 1: 469; SKES: 258); vdj kuhni, köökki köök, laevaköök, kambüüs; кухня, камбуз (VKS: 493, 551); lv kēk̀, kē'k̀ Küche < kasks koke (Kettunen 1938: 117); lv kēk köök; virtuve, ķēķis (LELS 2012: 112)
köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
- Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
- Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
- Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)
kütt, küti 'jahimees' < kasks schütte 'Schütze'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 105) Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; (Göseken 1660: 458) Kütti kuub 'schützen-Rock'; (Göseken 1660: 459) kütti 'schütze'; (Hornung 1693: 33) Püssi-Mees 'ein Schütze'; (Virginius 1687-1690) Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; (Vestring 1720-1730: 98, 192) Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; (Helle 1732: 123) küt 'der Schütz'; (Helle 1732: 163) püssi-mees 'der Schütze'; (Piibel 1739) Ja küttid tewad temmale kibbedat ja lassewad ammoga; (Hupel 1780: 183, 193) kit r., d. 'Schütze, Jäger'; küt, kütti r., d. 'Jäger, Schütz'; (Hupel 1818: 87, 105) kit, -ti r. d. 'Schütze, Jäger'; küt, -ti r. d. 'Schütz, Jäger'; (Lunin 1853: 61, 75) kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; kiü, kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
- Murded: küt´t, küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I M TLä San V; kütt, küti Hi; kütt, kütti VNg Lüg; küttä Vai (EMS IV: 721)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; küt´t´ima, -da 'auf die Jagd gehen'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; Wiedemann 1893: 435 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; küt´t´ima (küt´mä, küttama) 'auf die Jagd gehen'; õnne-küt´t 'Glücksjäger'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
- Käsitlused: < kasks schutte (EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215); < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, mrts skytte (Raag 1987: 338, 341); < rts skytta, skytte (SSA 1: 466)
- Läti keel: lt šķutas Schutzbrett < nd. schütt 'Schütze an Mühlenschleusen' (Sehwers 1953: 134);
- Sugulaskeeled: sm kyttä (1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase') metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel; is küttä metsästäjä; krj küttäkoira ajokoira; vdj šküttä metsämies; ee kütt metsämies; lv küt mīez metsämies < mrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' (‹ kasks schutte) (SSA 1: 466; SKES: 257); is küttämês [Porkka, 1885] kütt (Laanest 1997: 92); lv küt̄ mìe̯z Jäger, Schütze < vrd kasks schutte, mrts skytte (Kettunen 1938: 175); lv kitmīez kütt; mednieks (LELS 2012: 125)
laadima, (ma) laen; laadin 'laduma; lastima' < kasks laden, sks laden Laenutee on tõenäoliselt võinud alata alamsaksa sõnast laden 'laeva lastima, prahtima; kahurit laadima', millega kaasnes samatähendusliku saksa laden mõju. Sellesse sõnaperre kuuluvad veel (püssi)laad, laadung ja laeng.
- Esmamaining: Suve Jaan 1841
- Vana kirjakeel: (Suve Jaan 1841: 7) soldatid ladisid püssa ja ihhusid püssioddasid kiwwide peäl
- Murded: `laadima '(materjali) laduma, lastima; relva laenguga varustama' R eP(`loa- Pöi Juu Trm, `lua- JMd Kod); `laad´ma VlPõ; `laad´me M(-t´- Krk); `laat´ma T(-me San); `laat´ma V(-mõ Krl) (EMS IV: 756)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1893: 470 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; Wiedemann 1893: 442 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima, laen '(püssi)'; laadima, laadin '(kaupa)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 laden 'beladen, belasten'; Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
- Käsitlused: < sks laden (EEW 1982: 1189; EKS 2019); < kasks laden (Raun 1982: 66; EES 2012: 217); < kasks laden 'beladen, belasten' (GMust 1948: 67, 80)
- Läti keel: lt lãdêt laden (ein Schiff, ein Gewehr) < mnd. lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' (Sehwers 1953: 69); lādēt laden < mnd. lāden (Jordan 1995: 74); lādiņš (1644 ladinge) Ladung (einer Flinte, eines Schiffes) < mnd. lādinge 'Ladung, insbes. Schiffsladung, Fracht' (Sehwers 1918: 152; Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: sm ladata [1738] panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden < rts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm (SSA 2: 34); sm ladata laden < asks lāden ~ rts ladda (Bentlin 2008: 132); vdj laajeŋgoittaa (püssi) laadima; заряжать (VKS: 556); lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ laden < kasks laden; lv lōd'iɢ Ladung < kasks ladinge (Kettunen 1938: 204); lv lǭḑõ, lǭţõ laadida; kraut, lādēt; kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ laeva lastida; kraut kuģi; püssi laadida; pielādēt šauteni; kuo'iglǭḑig laevalast; kuģa krava; lǭḑig laadung, last, praht; krava (LELS 2012: 148, 172, 174)
- Vt laad. Vrd laeng
laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
- Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
- Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
- Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
- Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
- Vt aablat
lappima, (ma) lapin 'paikama' < kasks lappen 'lappen'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; (Müller 1600-1606: 179) kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth; (Müller 1600/2007: 536) lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); (Göseken 1660: 465) lappima 'flicken (alt Kleid)'; (Vestring 1720-1730: 109) lappima 'flicken, ausbessern'; (Piibel 1739) Ja wannad lappitud kingad ollid nende jalges; (Hupel 1818: 116) lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; (Lunin 1853: 84) lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
- Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-p´-) Kod V(-mõ Krl); lap´me M (EMS IV: 937)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; Wiedemann 1893: 457 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lappen 'durch Aufsetzen eines Flickens, Lappens ausbessern, aus Stücken zusammensetzen'; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
- Käsitlused: < kasks, sks lappen (EEW 1982: 1233); < kasks lappen (Raun 1982: 70; Liin 1964: 56; EES 2012: 227)
- Sugulaskeeled: lv lǭipõ paigata, lappida; lāpīt (LELS 2012: 172)
- Vt lapp
latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'Latte'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) Lat, lattist 'Latte'; (Gutslaff 1648: 224) Rôde / Latte 'Latte'; (Göseken 1660: 291) latti 'Latte'; (Vestring 1720-1730: 110) Lat, -ti 'Eine Latte'; (Piibel 1739) Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; (Hupel 1780: 201) lat, latti r. 'die Latte'; (Hupel 1818: 116) lat, -ti r. d. 'die Latte'; (Lunin 1853: 85) lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
- Murded: lat´t, lat´i (lati) 'peenike puu' Sa L K I eL; lat´t, lati Hi; latt, latti R(ladi Kuu VNg) (EMS IV: 1000)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; Wiedemann 1893: 462 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 latte 'Latte, tegula'; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'
- Käsitlused: < sks Latte, vrd kasks latte (EEW 1982: 1244); < kasks latte (Raun 1982: 71; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; EES 2012: 229)
- Läti keel: lt † lata [1638 Latte] Latte < mnd. latte (Sehwers 1918: 90, 152); lt lakta, lata, late Latte (Sehwers 1953: 68); lata Latte, Dachlatte < mnd. latte (Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: vdj latti laudi (ritvadest või lattidest lagi); жердный настил (VKS: 584); lv lat̄´ Latte < sks (Kettunen 1938: 185); lv laţ latt, roovlatt; lata, latiņa (LELS 2012: 160)
leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < kasks vlêder 'Flieder'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 63) Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; (Hupel 1780: 400) wledri pu; hollundri pu (r., d.) 'Hollunderbaum'; (Lunin 1853: 232) wiedri pu r. d. 'бузина'
- Murded: `leeder, `leedri Muh Mih; leeder, leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl (EMS V: 25)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder, lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder, lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1259); < kasks vleder (Raun 1982: 72; EES 2012: 232; EKS 2019)
- Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes Flieder, Hollunder < mnd. vlēder (Sehwers 1918: 30, 155); pliẽderis Flieder, Hollunder < nd. flēder 'Flieder' (Sehwers 1953: 92); pliederi Hollunder (sambucus nigra) < mnd. vlêder (Jordan 1995: 82);
- Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r Flieder (Syringa sp.) (Kettunen 1938: 139); lv plēdə̑r Flieder, Holunder (Raag 1987: 328); plēdõrmǭŗa, plēdõrpū leedrimari, leedripuu; plūškoka oga, plūškoks (LELS 2012: 248)
leer1, leeri 'välilaager' < kasks leger 'Lager'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 187) sinnu wainlasset sahwat ümber sinno ninck sinnu latzet sinnu kahn, ütte lehri löhma; (Stahl 1637: 83) Leer, leeri∫t 'Leger'; (Stahl HHb III 1638: 112) ninck ümber ∫ünno lap∫et ∫ünno kahs öhe leeri tegkema 'vnd deine Kinder mit dir, eine Wagenburg ∫chlagen'; (Stahl HHb IV 1638: 220) Se J∫∫anda Engel teep öhe leeri nende ümber 'Der Engel deß HERren lagert ∫ich vmb die her'; (Gutslaff 1648: 224) Läer /i 'Läger'; (Gutslaff 1647-1657: 140) maggas seh öh leerin; (Göseken 1660: 291) leer, -i 'Lager'; (Göseken 1660: 468) Leer 'Läger (Feldläger)'; leeri teggema (laagrisse jääma) 'Läger schlagen'; leerima (laagrisse asuma) 'Läger schlagen'; (Vestring 1720-1730: 111) Leer, -ri 'Das Lager'; (Helle 1732: 129) leer 'das Lager'; (Hupel 1780: 202) leer, -i r., d. 'das Lager'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Lager'; (Lunin 1853: 86) leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
- Murded: leer, leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-r´), leeri Trv TLä San Krl VId (EMS V: 38)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
- Käsitlused: < kasks leger, lejre [nach SKES] (EEW 1982: 1264); < kasks leger (Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61); < kasks leger, legger (Liin 1964: 47); < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' (Ariste 1963: 95); < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, mrts lægher (Raag 1987: 338); < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' (EES 2012: 233)
- Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris, 1644 leger] Lager < mnd. leger (Sehwers 1918: 90, 152); lẽģeris Lager < nd. lēger (Sehwers 1953: 71); lēģeris Lager, Kriegslager; Lager, worauf Baubalken gezimmert werden < mnd. leger Lager; Heerlager, Feldlager (Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: sm leiri [1605] Lager < rts läger '(sota)leiri' (‹ kasks leger) (SSA 2: 61); lv lēgə̑r Lager < kasks leger (Kettunen 1938: 189)
lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'Lot'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 81) löhd, löhdi∫t 'Kugel'; (Stahl 1637: 88) löhd, löhdi∫t 'Loth'; (Gutslaff 1648: 225) Lôti 'Kugel'; (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; (Göseken 1660: 477) Lött 'bleywurff / Senckebley'; Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; (Göseken 1660: 385) kax loot (raskusmõõt) 'Zwey looht (uncia)'; (VT 1686) sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; (Vestring 1720-1730: 120, 122, 123) Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; (Helle 1732: 133) lööd, g. löe, ac. de 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; (Piibel 1739) Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; (Hupel 1766: 54) se wötko nelli head noa otsa täit [pulwert], se on saksa arro järrele üks loot; (Hupel 1780: 208, 207) loot (lood), -i r., d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd, lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; (Hupel 1818: 126, 128) lööd od. lööt, lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Belywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; kugel; Flintenkugel; ein Loth'; (Lunin 1853: 92, 94) lööd ~ lööt, lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
- Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´, loodi eL (EMS V: 393)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´, lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd, lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´, lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
- Käsitlused: < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' (EEW 1982: 1355-1356); < kasks lode (Raun 1982: 78; Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96); < kasks lôt, lode (Liin 1964: 48); < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' (GMust 1948: 65, 82); < sks Lot, hol lood 'tina' (Mereleksikon 1996: 225); < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' (EES 2012: 248)
- Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] Kugel, Flintenkugel < mnd. lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' (Sehwers 1918: 31, 91, 153); luode, luoda Kugel; Lot, Bleilot < mnd. lode (Jordan 1995: 76); luõte Lot (Gewicht) das Bleilot, das die Schiffer auswerfen; das Bleilot der Zimmerleute und Tischler (Sehwers 1953: 74);
- Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht) < mrts lodh 'kuula, painoyksikkö' (‹ kasks lōt); is lōti; krj luoti < sm luoti (SSA 2: 110); sm luoti Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot < asks lôt ~ rts lod (Bentlin 2008: 138); lvS luod Bleilot; lv lēᴅ´ (SLW 2009: 112); lvS lüöd, luod Bleilot (SLW 2009: 116); lv lēᴅ´, lȫᴅ´ Kugel, Lot, Bleilot < kasks lôt (Kettunen 1938: 189); lēḑ, lēţ kuul, lood; lode, svērtenis (LELS 2012: 164, 166); luot lood; lote (LELS 2012: 178)
- Vt loodima. Vrd kloot
loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 190) packatis kui üx Loerber|Puh; (Müller 1600/2007: 782) packatis kui üx LoerberPuh (37. jutlus); (Stahl 1637: 88) lohrber, [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; (Stahl LS I 1641: 219) kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; (Göseken 1660: 291) Loorbeer 'Lohrbeer'; (Göseken 1660: 477) Loorbeer 'Lorbeer'; lorbeeri Rantz (loorberipärg) 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; (Helle 1732: 138) loormarri 'die Loorbeer'; (Helle 1732: 299) loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1766: 153) teised andwad kolm katke toukatud lorberid pima weega; (Hupel 1780: 208) loormarja (loorperi) pu r., d. 'Lorbeerbaum'; (Lithander 1781: 561) kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte, ja terwe Pipraga; (Hupel 1818: 128) lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
- Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sber´g Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd (EMS V: 422)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; Wiedemann 1893: 530 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi (lorber, lorberi, lōrperi) 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; Schiller-Lübben lorolie 'Lorbeeröl'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
- Käsitlused: < sks Lorbeer (EEW 1982: 1363); < kasks lôr-bere (Raun 1982: 79); < asks lôrbere (Liin 1964: 62); < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer (Ariste 1963: 95); < asks lōrbere 'loorber' (EES 2012: 250)
- Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] Lorbeer < mnd. lōrbere (Sehwers 1918: 91, 153); lt luorbẽres, luozbẽres Lorbeeren < mnd. lōrbēr (Sehwers 1953: 74);
- Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer < rts lager; is laurillehti laakerinlehti < vn лавр (SSA 2: 31); vdj lavroovoi loorberi-; лавровый (VKS: 591); lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr Lorbeer (Laurus) (Kettunen 1938: 208); lv lūozber loorber; lauri (LELS 2012: 179)
lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 192-193) sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas Iumala Sana tagka nouwdma; (Müller 1600/2007: 328) suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 194) Sis saht sinna omma lusti neggema; (Stahl HHb II 1637: 9) ∫üddame lu∫ti . . kahs 'mit Hertzen lust'; (Stahl LS I 1641: 69) on neil Englil lu∫t meid denida 'haben die Engel lu∫t vns zu Dienen'; (Gutslaff 1648: 225) Lusti 'Lust'; (Gutslaff 1647-1657: 68) peab minnule weel häh lusti sahma; (Göseken 1660: 291) lusti, -i 'Lust'; (Göseken 1660: 494) meeleheh oppri pehl (rõõm ohverdada) 'lust zum Opffer'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'; (Vestring 1720-1730: 126) Lust, -sti 'Die Lust'; Kunni Lust ta otsa saab 'biß ihme die Lust vergehet'; (Helle 1732: 93) himmo 'die Lust, Begierde'; (Helle 1732: 135, 322) lust 'die Lust'; (Piibel 1739) Ja ma tahhan keik temma lusti löppetada; (Hupel 1766: 33) Selle sees arwad sinna keik omma römo, keik omma lusti leida.; (Hupel 1780: 210) lust, -i r., d. 'die Lust'; (Arvelius 1782: 103) lusti pärrast; (Arvelius 1787: 136) lust on peält nähha; (Hupel 1818: 131) lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; (Lunin 1853: 96) lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
- Murded: lus´t, lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; lus´t, lus´ti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust, `lusti R (EMS V: 524)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; Wiedemann 1893: 552 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
- Käsitlused: < kasks lust ~ sks Lust (EEW 1982: 1392); < kasks lust(e) (Raun 1982: 81; Raag 1987: 324); < kasks lust (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; EES 2012: 256)
- Läti keel: lt *luste Lust < mnd. lust, luste (Sehwers 1918: 153); luste, lusta Lust < mnd. lust (Jordan 1995: 76);
- Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig < mrts lust, lyst; is lusti; vdj lus´t´si < ee (SSA 2: 119); vdj lusti ilus, nägus; ilu; lust rõõm; красивый; красота; веселье, радость (VKS: 646); lvS lust Lust (SLW 2009: 113); lv luš́̄t Lust < kasks lust (Kettunen 1938: 209); lušt rõõm, lust; jautrība, luste
- Vt lustima
luuk, luugi 'ava sulgev kate' < kasks luke, sks Luke
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) ja taewa lugid tehti lahti; Wata, kui Jehowa teeks lukisid taewas, kas se assi peaks sündima?; (Hupel 1818: 131) luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; (Lunin 1853: 97) luuk, -ir. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
- Murded: luuk, luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´, luugi sporT V; luuk, `luugi R (EMS V: 540)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk, lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; Wiedemann 1893: 555 lūk, lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
- Käsitlused: < kasks, sks Luke (EEW 1982: 1397); < kasks luke (Raun 1982: 82); < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' (GMust 1948: 24); < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' (GMust 1948: 82); < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' (EES 2012: 257)
- Läti keel: lt lũka Luke < mnd. luke (Sehwers 1918: 38, 153); lũka Luke < nd. lūk, lūke 'Luke' (Sehwers 1953: 75); lūka Luke < mnd. lûke (Jordan 1995: 75);
- Sugulaskeeled: sm luukku, luuku (1741) ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe < rts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks (SSA 2: 115); lv lū`k Luke < kasks luke (Kettunen 1938: 209); lv lūk luuk; lūka (LELS 2012: 177)
luup, luubi 'suur paat' < asks Slupe, slup, slûp 'Schalupe'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: luup, luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup, `luubi R; `(s)lüüpi, `(s)lüübi Vai (EMS V: 546)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp, lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; Wiedemann 1893: 556 lūp, lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)';
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' (zu mnd. slupen 'gleiten');
- Käsitlused: < asks slûp ~ rts slup (EEW 1982: 1399); < asks Slupe (Raun 1982: 82); < asks slûp 'Schaluppe' (‹ hol sloep) (GMust 1948: 15, 82); < hol sloep 'kolmemastiline sõjalaev' (Mereleksikon 1996: 229); < asks slūp, slūpe 'väikepaat' (EKS 2019)
- Läti keel: lt šļupe kleines, schlechtes Boot < dt. Schluppe (Sehwers 1953: 136);
- Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi (1863) tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe < rts slup (‹ asks slūp, slupe, hol sloep) (SSA 2: 115); vdj bootta, bootti luup, (ühemastiline) paat; бот (VKS: 167)
lähker, lähkri < asks Lechel, Lecher 'Lägel'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 224) Püttikenne 'Lechel'; (Göseken 1660: 291) Leckel, -i 'Lechel'; (Göseken 1660: 484) Lechkl 'Lägel'; (Hornung 1693: 59) Lähker, Lähkri, Lähkrid / Acc. pl. Lähkriid 'ein Legel'; (Vestring 1720-1730: 105) Lähkel 'Der Lägel'; (Helle 1732: 126) lähker 'das Lägel'; (Piibel 1739) sadda wigi-kakko ja lähker wina; (Hupel 1780: 198) lähker (lähkel), -kri r. 'ein Lägel'; (Hupel 1818: 112) lähker, -kri; lähkel, -kli r. 'Lägel, Schlauch'; (Lunin 1853: 81) lähker, -kri r. 'кадочка, молочный сосудъ съ маленькимъ отверстiемъ'
- Murded: `lähker, `lähkri 'puunõu' R eP; `lähkär Lüg Jõh Khk Trm; `lehker Nai Kuu Hi; `lähkri Võn San Krl Rõu; `lähkur Kõp M (EMS V: 674)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 523 lähker, lähkri (lähkre) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; lähkel, lähkli '= lähker'; Wiedemann 1893: 474 lähker, lähkri (lähkre) (lähkel, lehker) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; ÕS 1980: 391 lähker;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 legen = legel 'Fässchen'; lechelen, leghelen, lechelken 'kleines Fass, Tönnchen'; Schiller-Lübben lechelen, legelen, lechelken 'kleines Faß, Tönnchen'
- Käsitlused: < kasks, vrd Lech, Lechel, Lechum, Legel, Leichel 'Legel' (EEW 1982: 1438); < asks Lecher (Viires 1960: 102); < asks Lechel, Lecher (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 84); < kasks (Ariste 1937: 135); < kasks lechelen, asks leggel (Liin 1964: 53); < asks lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike' (EES 2012: 262)
- Läti keel: lt † lẽģeris (1638 Leggels) Legel (Fäßchen) < mnd. legel 'Faß, Tönnchen' (Sehwers 1918: 45, 90, 152); lt leģels, -le, -ne, -ris; lēģere, leģile Lägel, Fäßchen < nd. leggel 'ein hölzernes Gefäß, meist für Getränke' (Sehwers 1953: 70); leģele Läger, Fäßchen < mnd. lẽgelîn (neben lêchelen) (Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: sm leili Lägel < rts lägel (Kettunen 1938: 187); sm leili (Agr) Lägel, Schlauch < mrts läghil 'leili, soikea astia' (‹‹ lad ‹ kr lágynos 'pullo') (SSA 2: 60); sm lekkeri [1772] leili, nassakka; taskumatti / Lägel; Flachmann < rts läckel 'leili, nassakka' (SSA 2: 61); sm lekkeri Lägel; Flachmann < asks lage, logelen, leggelen 'Lägel, kleines Faß' ~ rts läckel 'Lägel' (Bentlin 2008: 230); vdj lähkeri lähker; маленький бочонок (VKS: 664); lv legìĺ Lägel, kleines Fässchen < küsks legel (Kettunen 1938: 187); lv legīļ lass; muciņa, enkurītis; legīļ lähker; ķērne (LELS 2012: 164)
lüht1, lühi 'latern' < kasks lüchte 'Leuchte'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) lücht, lüchti∫t 'Latern'; (Gutslaff 1648-1656) tulli sinna lüchtede Kahn, Törwakühnlade kahn, n. söddarihsta kahn; (Göseken 1660: 291) Lücht, -i 'Leuchte'; (Göseken 1660: 485) lüchte, -i 'Latern'; (VT 1686) sis tulli temmä sinnä Törwakühnle Lüchtä n. Söarihstoga; (Vestring 1720-1730: 125) Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; (Helle 1732: 134) lüht 'die Laterne'; (Helle 1732: 322) lüht 'die Leuchte'; (Piibel 1739) tulleb ta senna lühtide lampide ja söariistadega; (Hupel 1780: 210) lüht, lühi r. lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Hupel 1818: 130) lüht, lühi r.; lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Lunin 1853: 96) lüht, lühhe r.; lüht, lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
- Murded: lüht, lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t, lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se (EMS V: 797)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'; Wiedemann 1893: 557 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
- Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' (EEW 1982: 1460; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96); < kasks luchte, lüchte (SSA 2: 116-117)
- Läti keel: lt lukte, lukts (1638 Luckte) Leuchte < mnd. luchte (1530, im ersten Gesangbuch von Riga) (Sehwers 1918: 33, 91); lt lukts, lukte < mnd. luchte 'Leuchte, Laterne'; likte, likta < dt. Licht (Sehwers 1953: 72, 73); lukte Leuchte, Laterne, Fackel < mnd. luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' (Jordan 1995: 76);
- Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] valaisin / Laterne, Leuchte < mrts lykta 'lyhty' (‹ kasks luchte, lüchte) (SSA 2: 116-117)
maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
- Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
- Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
- Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
- Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
- Vt maaler. Vrd värvima
madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse
- Esmamaining: Eesti-Ma 1774
- Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1774) laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Turki Laewa peäle joosta; (Masing 1821: 405) nähti üht wõerama matrosi ühe purida otsas istuwad
- Murded: `matrus, `matrukse R(-sse); `matrus, -e Jäm Khk Khn Hää; madrus, -se (-sse, -kse) Khk Vll Muh Hi Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; madruss, -e (-õ) KJn M Puh San V; madruski Mus (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 madros, madrosi; madrus, madruse, madrukse 'Matrose'; Wiedemann 1893: 561 madros, madrosi; madrus, madruse, madrukse (matros) 'Matrose'; ÕS 1980: 398 madrus;
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Matrōse 'Seemann'; Schleswig-Holstein Madroos [madrō·s], Matroos [matrō·s] 'Matrose';
- Käsitlused: < sks Matrose ~ russ. матрос (EEW 1982: 1477); < asks Matroos (Raun 1982: 87); < hol matroos 'Matrose' (GMust 1948: 69-70, 83); < hol matroos ~ asks matroos ~ sks Matrose 'madrus' (EES 2012: 270); < sks Matrose 'madrus' (‹ hol matroos) (EKS 2019)
- Läti keel: lt matruõzis Matrose < dt. (Sehwers 1918: 68, 153; Sehwers 1953: 77);
- Sugulaskeeled: sm matruusi [1770] Matrose < rts matros (‹ hol matroos) (SSA 2: 154; Bentlin 2008: 145); vdj matrossi, matrussi madrus; матрос (VKS: 710); lv mat̄ruo̯z, mat̄rūz Matrose (Kettunen 1938: 217); lv matrūz madrus; matrozis (LELS 2012: 183)
mandel, mandli 'mandlipuu söödav seeme (Prunus amygdalus)' < kasks mandel 'Mandel'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 184) Myrra, ninck pächkelit, ninck Mandelit; (Göseken 1660: 491) mandel 'Mandelkern'; (Piibel 1739) kallist rohto ja mirrid, kallid pehklaid ja mandlid; (Hupel 1780: 214) mandli d. 'Mandeln'; (Lithander 1781: 506) Mandli Taart 'Mandeltorte'; Wotta 4 Loti wihha Mandlid ühe naela maggusa Mandli peäle; (Hupel 1818: 136) mandel, -dli r. d. 'Mandel (Kern)'; (Lunin 1853: 102) mandel, -dli r. d. 'миндаль'; (Masing 1823: 228) Seält tullewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kallid plumid
- Murded: `mandel, `mandli (-le) VNg Jäm Khk Mar Vig Tor Hää Ris JMd IisK Iis Trm Plt Trv; `mandli Rõu Plv Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mandel, man´dli 'Mandel'; Wiedemann 1893: 570 mandel, man´dli 'Mandel'; ÕS 1980: 405 mandel 'mandlipuu seeme';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mandel, mandel-kerne 'Mandel'; MND HW II: 1 mandel, Pl. mandelen 'Fruchtkerne des mandelbaumes, Ami̮gdalus communis; häufige Handelsware aus dem Mittelmeersraum, als Gewürz und Konfekt verwendet'
- Käsitlused: < sks Mandel (EEW 1982: 1498); < kasks mandel (Raun 1982: 87); < kasks mandele (Liin 1964: 55); < asks mandel 'mandel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt mañdele Mandel < dt. (Sehwers 1918: 64); lt mandeles Mandel (Sehwers 1953: 76);
- Sugulaskeeled: sm manteli [1621 mandalita - part.] Mandel < rts mandel 'manteli' (‹ kasks mandel) (SSA 2: 147); lv man̄del, man̄də̑l Mandel (Kettunen 1938: 216); lv mandõl mandel; mandele (LELS 2012: 182)
manna, manna 'nisutangud' < asks manna, sks Manna
- Esmamaining: Stahl HHb II 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Hi͠mlisch Manna / daß wir essen'; (Brockmann 1643: 171) Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; (Stahl LS II 1649: 107) ∫e∫t ∫allaja∫t Manna∫t 'vom dem verborgenen Manna'; (VT 1686) Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; (Piibel 1739) Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
- Murded: `manna R(mann, `manna Kuu); manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann, manna KPõ I M San (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl), manna, manna 'Manna'; Wiedemann 1893: 570 mann (bl), manna, manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'; (mhd. manna ‹ lat. manna ‹ gr. mánna ‹ hbr. mān, mannā)
- Käsitlused: < sks Manna (EEW 1982: 1500); < asks Manna (1599) (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39); < vn manna 'peentangud' (Ariste järgi) (Raun 1982: 89); < asks manna 'taevast sadanud imetoit' (‹ heebrea mān 'anne, and') (EES 2012: 275)
- Läti keel: lt manna (LELS 2012: 183);
- Sugulaskeeled: sm manna [Agr] Manna < rts manna ~ lad ~ kr (‹ aramea manna ‹ heebrea man ‹ araabia mann 'lahja') (SSA 2: 147); vdj manna manna; манная крупа (VKS: 700); lv manna manna; manna (LELS 2012: 183)
meiram, meirami 'majoraan, vorstirohi' < asks Meyeran
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) meijran 'Maijoran'; (Helle 1732: 295) meiraan 'Meyeran'; (Lithander 1781: 573) panne /--/ nattokesse Timjani ja Meirani senna sekka; (Lenz 1796: 18) Selle Mahla-Ku algmissen woip leige sitta Lawwade päle külwada Meierani, Weinruti, Zitron Melissi; (Henning 1824: 83) segga /--/ muskati ja nattokest meirani nende annemaksadega
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meirān, -i 'Majoran'; Wiedemann 1893: 593 meirān, -i (mājorān, majoran) 'Majoran'; EÕS 1925: 486 meiram 'majoraan, vorstirohi'; Tuksam 1939: 668 Meiran 'majoraan, meiram, vorstirohi';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +meyerân, +mayorân 'amaracus'
- Käsitlused: < asks Meijeran (Raun 1982: 90)
- Läti keel: lt meirãns Majoran < dt. Meiran (origanum majorana) (Sehwers 1953: 78);
- Sugulaskeeled: sm meirami [1644] < rts mejram (Häkkinen 2004: 698)
meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'
- Esmamaining: ametivanne 1535
- Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61, 125) Mester Saxa ordenß lifflandi maell; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 95, 103) Burgermeister; (Müller 1600-1606: 209-210) oma Arma Issanda ninck Meistre kz; (Müller 1600/2007: 84) echk ÿx Meister (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 213) ei olle meye mitte enamb all se Meistri, sest teye ollete kihk Iummala latzet; wihket se ruwa|meistri kette, ninck nemmat Weyet; (Stahl HHb II 1637: 48) eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; (Stahl HHb III 1638: 26) ninck wihket ∫e Rogkamei∫tri kette 'vnd bringets dem Spei∫emei∫ter'; (Gutslaff 1647-1657: 270) Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma, Sest ütz om teye Meister Chr[ist]us; (Göseken 1660: 291) meister, -i 'Meister'; (Göseken 1660: 496) meister 'meister'; meistri töh (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; meistri kunst (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; Meister-Stück (proovitöö) 'Probe / Muster Kunst'; (Göseken 1660: 576) Puuseppa Meister 'Bawmeister'; (Göseken 1660: 597) Rohga meister (toidukambri- ja veinikeldri ülem) 'Schlosser (promus)'; Rohga meister 'speise-Meister (promus)'; (Göseken 1660: 652) Tallmester 'stallmeister'; (Göseken 1660: 703) Wechtmeister (vehklemisõpetaja) 'Fechtmeister'; (Göseken 1660: 705) weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; (Hupel 1766: 118) siis piddi temma kül omma tööd … weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; (Hupel 1780: 215) meister, -tri r., d. 'der Meister'; (Hupel 1818: 139) meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; (Lunin 1853: 104) meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
- Murded: `meister, `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V; `möister, `möistiri Jäm Khk Mus Kaa Pha (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister, meis´tri (meistre) 'Meister'; Wiedemann 1893: 593 meister, meis´tri (meistre) (meistre, mēster) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; mêster-, meister-man 'ein jeder selbständige Handel- oder Gewerbetreibende; Ältermann eines Gewerkes?'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; mester-, meisterman 'Handwerksmeister, auch von selbständigen Kaufleuten, Handelsherren'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'; meysterman, mê(i)ster-, mester- 'selbständiger Handwerksmeister, Gilde-, Zunftmeister; gewählter Vorsteher einer Zunft; selbständiger Kaufmann in der hansischen Kontoren Nowgorod, Bergen London'
- Käsitlused: < ... 'Meister' (EEW 1982: 1525); < kasks meister (Raun 1982: 91); < kasks mester, meister (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; EES 2012: 280)
- Läti keel: lt meĩsteris Meister (Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78); † mestri Ordensmeister in Livland < mnd. mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' (Sehwers 1918: 154); meisteris Meister, Handwerksmeister < mnd. meyster (Jordan 1995: 78); meisterêt meistern (Sehwers 1953: 78; Jordan 1995: 78); meisterstiķis Meisterstück (Sehwers 1953: 78);
- Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] mestari, opettaja / Meister, Lehrer < rts mästare (‹ kasks meister, mēster); krj mestari etevä; mestari, taituri < sm (SSA 2: 162); is maasteri (Hev) meister (Laanest 1997: 112); vdj maasteri, meisteri meister, мастер (VKS: 687, 716); lvS meister Meister [lat´tmeister ’Hutmacher’] (SLW 2009: 120); lv mēstar, mēstar´ Meister < sks (Kettunen 1938: 220); mēstar meister; meistars (LELS 2012: 187)
† mett|vorst, -vorsti 'vorstisort (täissuitsuvorst)' < kasks metworst 'Mettwurst'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 498) Metworst (sea-tailihavorst) 'bratwurst'; metz kortz (mettvorst) 'Metwurst'; (Lithander 1781: 3) Keik suitsetud road, nago kinkid, hanne pooled, Metworstid, ja suitsetud löhhi kalla
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 659 met´t´-wor´st, wor´sti 'Mettwurst, Fleischwurst'; Wiedemann 1893: 596 met´t´-wor´st, wor´sti 'Mettwurst, Fleischwurst'; EÕS 1925: 504 mettvorst '(sea)tailiha-vorst (Mettwurst)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben metworst 'Mettwurst'; MND HW II: 1 metworst, mette- 'Mettwurst, Wurst aus Schweinefleisch und Speck'
- Käsitlused: < sks Mettwurst (EEW 1982: 1533); < kasks metworst (Liin 1964: 55; Liin 1968: 51)
† mirr, mirri 'mürr, healõhnaline puuvaik' < kasks mirre 'Myrrhe'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl HHb II 1637: 14) ninck myrrit töit ne͠mat 'Myrrhen brachten ∫ie dar'; (Gutslaff 1648: 227) Mirra 'Mirre'; (Gutslaff 1647-1657: 160) kallis rocht, ninck Balsam, ninck Myrre; (Gutslaff 1647-1657: 221) weihit temmalle Kostit: Kulda, wihrokit n. mÿrrhe; (Göseken 1660: 293) myrrit 'Myrrhen'; (Göseken 1660: 514) mijrrit (puuvaik) 'Myrrhe'; (VT 1686) Nink nemmä anniwa telle Mürre Wihna juwwa; (Piibel 1739) kallid rohhud ja kallist waiko ja mirrid; keige-selgemad mürrid wiis sadda sekli, ja kallist suggu kanneli poolt ossa; (Hupel 1766: 83, 84) Mirrid penikesseks toukatud üks loot; Kuida Mirri-ölli peab sama walmistud. Osta Mirrid Apteke peält; (Hupel 1780: 219) mürre d., mürrid r. 'Myrrhen'
- Murded: mirr, mirri 'piibl. mürr' Tõs Tor Ris Nõo(-r´r); mirri KJn Trv Har(-r´r); `mirri VNg Jõh; `mirri, miri Vai; miri Pal; miir, `miiri Tõs (EMS VI: 85)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 mirr, pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; Wiedemann 1893: 607 mirr, pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; Wiedemann 1869: 706 mür´r´, mür´r´id; (d) mürr, pl. mürrä̓ (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, mür´r´id; (d) mürr, pl. mürrä̓ (mürra') 'Myrrhen'; EÕS 1925: 510 mirr '= mürr'; ÕS 1980: 444 mürr 'healõhnaline puuvaik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mirre '(die bittere) Myrrhe'; MND HW II: 1 +mirre (myrre, myere) 'Myrrhe, Gummi myrrha, Harz von Balsamodendron myrrha (als Arzneimittel, als Räucherharz im Gottesdienst, als Duftstoff zum Einbalsamieren der Toten'
- Käsitlused: < sks... 'Myrrhe' (EEW 1982: 1641); < kasks mirre (Raun 1982: 91; Liin 1964: 40); < asks Myrrhen (1599) (Ariste 1963: 97); < sks Myrrhe 'mürr' (EES 2012: 302; EKS 2019)
- Läti keel: lt † mir̃res [1587 Myrren] Myrrhen < kasks mirre (Sehwers 1918: 80, 154);
- Sugulaskeeled: sm mirha [Agr] itämainen rohdos / Myrrhe < mr mirra (‹ kas mirrhe) (SSA 2: 168); lv mi`rrə̑ᴅ Myrrhen (Kettunen 1938: 225); lv mirrõd mürr; mirres; mirrõpū mürripuu; mirres koks (LELS 2012: 190)
mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'Myrte'
- Esmamaining: Piibel 1739
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 299) sinniko wardet 'Myrten-Baum'; (Piibel 1739) toge öllipu lehtä ja waikopu okse ja mirtipu lehtä ja palmipute lehtä; (Lenz 1796: 20) Nende wöra maa Oransi puijega, Mirtidega, Lorberi puijega - - ota weel ni kaua kui töise pole Ku päle.
- Murded: mirt (-r´-), mirdi Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn; mir´t, mir´di V; `mirti, `mirdi Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 510 mirt '= mürt'; ÕS 1980: 424 mirt 'mürt (taim)';
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mirt, Miert, Mürt 'Myrte'
- Käsitlused: < sks Mürte, kasks... (EEW 1982: 1541); < asks Mirt (Raun 1982: 91); < asks mirt 'mürt' (EES 2012: 282)
- Läti keel: lt mirte Myrte (Sehwers 1953: 80); lt mirte mürt (LELS 2012: 190);
- Sugulaskeeled: sm myrtti [Agr mirtus] eräs kasvi / Myrte < rts myrten (SSA 2: 189); lv mir̄`t-pū Myrte (Myrtus communis); lv mirtpū mürt; mirte (LELS 2012: 190)
mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Moldi 'Molde'; (Göseken 1660: 293) molli 'Mulde'; (Göseken 1660: 750) üx moll 'molde'; (Hornung 1693: 39) Mold, Molli, Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; (Vestring 1720-1730: 140) Mold, -di 'Die Molde'; (Helle 1732: 140, 322) mold 'die Molle'; (Piibel 1739) peawad selget seggatud wilja söma, mis puhhetud puhhe-molliga ja wisklabbidaga; (Hupel 1780: 218) mold, molli r., d. 'Molle, Mulde'; (Helle 1732: 353) Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; (Hupel 1780: 218) mold, molli r. d. 'Molle, Mulde'; (Hupel 1818: 143) mold, -i od. molli r. d. 'Mulde, Molde'; (Lunin 1853: 107) mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
- Murded: mold, `molli R; mold (moll), molli Hi; mol´d (mol´l), molli Sa Muh; mol´d (mol´l), mol´li L K I Trv T V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d, mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d, mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll, molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril. sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
- Käsitlused: < kasks molde (EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171); < kasks molde, molle (Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; EES 2012: 283)
- Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] Mulde (Sehwers 1918: 92, 154); mul̃da Brottrog, Mulde (Sehwers 1953: 80);
- Sugulaskeeled: sm molti (murt.) suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog < ee mold (SSA 2: 171); vdj molti, moldi pohemold; ночовка (VKS: 739); lvS moll (1828) Trog (SLW 2009: 123); lv moĺ̄ᴅ Mulde, Trog < kasks molde (Kettunen 1938: 232); mȯļd mold; sile, mulda (LELS 2012: 194)
moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < kasks môs 'Mus'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 284) kop∫e moes 'Lungen muß'; (Hupel 1766: 95) Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna, siis olleks weel parrem; (Lithander 1781: 499, 500) Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi ja kui naad külmaks sawad, siis woib neid prukida;; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; (Hupel 1818: 483) Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
- Murded: muos, `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos, moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬s´, moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes, moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōz´, mōzi 'Mus'; Wiedemann 1893: 613 mōz´, mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok. moos; keedetud toit v. jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
- Käsitlused: < kasks môs (EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; Liin 1964: 55); (Ariste 1937: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' (EES 2012: 284)
- Läti keel: lt † muõze Mus < mnd. mōs (Sehwers 1918: 154); muõze Mus < nd. mōs (Sehwers 1953: 81); muõzêt viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln < nd. mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' (Sehwers 1953: 81); muoze Mus < mnd. môs (Jordan 1995: 79);
- Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z Klunkermuss (Kettunen 1938: 162)
munster, munstri 'muster' < kasks munster 'Muster'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 505) Munster (proovitöö) 'Probe /Muster Kunst'; (Piibel 1739) selle altari kuio ja temma munstri; (Lithander 1781: 504) Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; (Hupel 1818: 145) munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; (Lunin 1853: 109, 111) munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
- Murded: `muntser, `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser, `munstre Tor K; `munster, `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster, munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Wiedemann 1893: 629 munster, munstri, munstre (munser, muntser, muster) 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
- Käsitlused: < kasks munster (EEW 1982: 1572; Liin 1964: 65)
- Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs Muster < mnd. mulster, munster (Sehwers 1918: 154); munsturis, muñsturs Munsterung, Muster, Modell < nd. munster 'Modell, Muster' (Sehwers 1953: 81); munsturis, mulsturis Musterung, Exerzitium, militärische Übung; Muster < mnd. munster 'Probestück, Muster, Vorlage' (Jordan 1995: 79);
- Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' (‹ kasks munster) (SSA 2: 188); lv mun̄stie̯r militärische Übung (Kettunen 1938: 234)
muul, muula 'hobueesel' < kasks mûl, mûle 'Maultier, Maulesel'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) ninck isti ütte MuhlEseli selgen; (Virginius 1687-1690) need toiwat Leiba, Eselide, Kamelide, Muulide, nink Härjadega; (Hupel 1780: 220) muul, i d. 'Maulesel'; (Hupel 1818: 145, 146) müül, -i d. 'Maulesel'; muul, -i d. 'Maulesel'; (Lunin 1853: 109, 111) müül, -i d. 'муль, лошакъ'; muul, -i d. 'муль, лошакъ'
- Murded: muul, muula 'kohipull' Mar (EKI MK); muul, muula 'veise mokk' Hi; muul, muulu Jäm Emm (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703 mūl, mūla 'Maulthier (Equus Mulus)'; Wiedemann 1893: 636 mūl, mūla 'Maulthier (Equus Mulus)'; Wiedemann 1869: 120 hobu-ēzel 'Maulesel'; Wiedemann 1893: 108 hobu-ēzel 'Maulesel'; ÕS 1980: 437 muul 'hobusemära ja eeslitäku ristand';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier, Maulesel (als Reit- oder Lasttier verwendet)'
- Käsitlused: < kasks mûl (EEW 1982: 1587; Raun 1982: 95); < sks (SSA 2: 185); < asks mūl 'muul' (EKS 2019)
- Läti keel: lt mūlis Maulesel < mnd. mûl 'Maulesel' (Sehwers 1953: 82; Jordan 1995: 79); lt mũlẽzelis Maulesel < nd. mūlēsel (Sehwers 1953: 82);
- Sugulaskeeled: sm muuli [Agr] Maulesel < mrts mule (‹ kasks mūle) (SSA 2: 185); lv mūļõz muul; mūlis (LELS 2012: 198)
märkima, (ma) märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'mit der Marke, Märke versehen'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) tähendama (signare) 'mercken'; (Gutslaff 1648-56) nemmat merckwat tetta keick asja; (Göseken 1660: 512) merckima 'zeichnen, notare 'üles tähendama, kirja panema''; (Vestring 1720-1730: 130) Märkima 'Zeichnen'; (Helle 1732: 136) märkima 'zeichnen, bemerken'; (Piibel 1739) Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; (Hupel 1766: 113) Teie jodikkud wötke ommeti … ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; (Hupel 1780: 212) märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; (Hupel 1818: 134) märkima r. d.; märkma d. 'zeichnen, bemerken, bezeichnen; lf. merken'; (Lunin 1853: 99) märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
- Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mär´kmä (-me) Khn Kod KJn eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´kima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; Wiedemann 1893: 589 mär´kima (märkama, mar´kima) 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
- Käsitlused: < ee märk (‹ kasks merk), kasks marken (EEW 1982: 1620)
- Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita < mrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ muistaa (SSA 2: 160); vdj merkitä, merkkiä märkida, märgistada; отмечать (VKS: 724); lv mer̄k̆kə̑ bezeichnen (Kettunen 1938: 220); lv merkõ märkida, tähistada; apzīmēt (LELS 2012: 187)
- Vt märk
münt1, mündi 'taim (Mentha)' < kasks minte
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: (VT 1686) münt; (Vestring 1720-1730: 141, 207) Münt, -di 'Die Krause Müntze'; (Helle 1732: 141, 295) münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; (Piibel 1739) teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 135) Ehk keeta müntid ma-winaga … ning panne neid lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 219) münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; (Lithander 1781: 677) Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.; (Hupel 1818: 144) münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; (Lunin 1853: 109) münt, -i r. d. 'мята'
- Murded: min´t (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt, `mündi RId(`münti Vai); mün´t, mün´di (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 mün´t, pl. mün´id 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 mün´t, pl. mün´id (men´t) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
- Käsitlused: < kasks minte 'Minze' (EEW 1982: 1638; Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; EES 2012: 300); < kasks mynte (Raun 1982: 99); < asks minte 'münt' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] Mentha (kasvi) / Minze < mrts mynta (‹ *asks münte, minte) (SSA 2: 167)
- Vt kruuse|mint, pipar|münt
müts, mütsi 'peakate' < kasks mütze 'Mütze'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Mützi 'Haube'; (Göseken 1660: 293) mütz 'Mütze'; (Göseken 1660: 514) Mützeken 'Bortichen'; (Hornung 1693: 23) Müts 'eine Mütze'; (Vestring 1720-1730: 142) Müts, -si 'Die Mütze'; (Helle 1732: 122, 141) talw-kübbar 'die Mütze'; (Helle 1732: 141, 322) müts 'die Mütze'; (Piibel 1739) neile wööd teggema ja neile mütsid teggema auuks ja illuks; (Hupel 1780: 219) müts, -i r., d. 'die Mütze'; (Arvelius 1782: 81) tombasid mütsid peast mahha; (Hupel 1818: 144) müts, -i r. d. 'Mütze'; (Lunin 1853: 109) müts, -i r. d. 'шапка, фуражка'
- Murded: müts, `mütsi R(`mütsü Kuu); müt´s (-t-), mütsi (-t´-) eP M T; müt´s, mütsü V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 707 müt´s, müt´si 'Mütze'; Wiedemann 1893: 640 müt´s, müt´si; müts, mütsü (d) 'Mütze'; ÕS 1980: 445 müts;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mutze, musse, musche 'die Chorkappe, -kapuze eines (Ordens-)Geistlichen; Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; Schiller-Lübben mutze, musse 'eig. die Chorkappe, -kapuze e. (Ordens-)Geistlichen; von den Laien nachgeahmt, als bequeme Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; MND HW II: 1 mütze (mutse), müsse (musche), ○mötze 'runde Kopfbedeckung als geistliche Tracht; flache Kopfbedeckung, Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend, aus Pelz, Leinwand, Samt'
- Käsitlused: < kasks mutze ~ sks Mütze (EEW 1982: 1643; EES 2012: 301); < kasks mutze (Raun 1982: 99; Liin 1964: 57)
- Läti keel: lt *mice Weibermütze, Haube (Sehwers 1918: 154); lt mice eine Weibermütze, Haube; eine Mütze überhaupt < nd. mütts, müttse 'eine Mütze, Kopfbedeckung für beide Geschlechter' (Sehwers 1953: 79); mice, mica Weibermütze, Haube; Mütze überhaupt < mnd. mütze 'runde Kopfbedeckung; flache Kopfbedeckung, Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend' (Jordan 1995: 78);
- Sugulaskeeled: sm myssy [1637] Mütze; is müssü lapsen myssy, naisen päähine; krj myssy naidun naisen päähine; nuttura < rts myssa, mysse 'myssy' (‹ kasks mutze, musse 'eräänlainen päähine') (SSA 2: 189); vdj müttsü (paeltega) lapsemüts; детская шапочка (VKS: 781); lvS müts Mütze [magadau müts ’Schlafmütze’] (SLW 2009: 127); lv mit̄š (müt̄š) (Weiber)mütze, Haube < sks (Kettunen 1938: 225); mitš müts; cepure, mice (LELS 2012: 190)
müüser, müüsri 'uhmer' < kasks möser 'Mörser'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 91) möhr∫er, möh∫ri∫t 'mörsel'; (Göseken 1660: 291) Mörsel 'Mörser'; (Göseken 1660: 514) mörser 'morsel, mortarium'; morseri nüh (uhmrinui) 'Stossel'; (Helle 1732: 141) müser 'der Mörser'; (Piibel 1739) Ehk sinna meletumat tango seas möösri sees peneks toukaksid nuiaga; (Hupel 1766: 128) öru sedda mösri sees et se kampwer sullab; (Hupel 1780: 217, 218) möösri nui d., r. 'die Mörserkeule'; möser, möösri r., d. 'der Mörsel'; (Hupel 1780: 219) müser, müüsri r. 'der Mörsel'; (Lithander 1781: 500) Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees; (Hupel 1818: 141) möisre d. 'der Mörsel'; (Lunin 1853: 106, 107) möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser, mööstri r. d. 'иготь, ступка'
- Murded: `müüser, `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu (EMS VI: 429)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J); mǖzre, mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
- Käsitlused: < sks Mörser (EEW 1982: 1645); < kasks moser (Raun 1982: 99; Liin 1964: 56; EES 2012: 302)
- Läti keel: lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] Mörser < mnd. mö̃ser 'Mörser' (Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79);
- Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] < rts mortel (‹ mrts mortar) (SSA 2: 172); sm mörssäri Kanone < rts mörsare (Bentlin 2008: 147); lv mìe̯zə̑r Mörser (Kettunen 1938: 223); lv mīezõr, mīzõr müüser; piesta, miezeris (LELS 2012: 188, 191)
nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp; õiepung' < ? kasks knuppe, knopp 'Knospe'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; (Hornung 1693: 34) Nup, Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; (Vestring 1720-1730: 155) Nup, -pi 'Der Knopf'; (Helle 1732: 147) nup, g. o 'der Knopf'; (Piibel 1739) kja arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; (Hupel 1780: 227) nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; (Arvelius 1782: 118) torni otsas se nupp; (Hupel 1818: 88, 158) knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; (Lunin 1853: 62, 120) knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
- Murded: nupp, nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp, nubu Kuu; nupp, nuppu Lüg; nupp (-p´p), nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se (EKI MK); nupp, nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp, nubu Kuu VNg; nupp(u), nuppu Lüg Vai; nupp, nupi Khk TLä Kam Krl VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp, nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp, nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
- Käsitlused: < lms 'deskr' ~ kasks knuppe, knopp (EEW 1982: 1743; SSA 2: 241); < kasks knuppe (Raun 1982: 106; Liin 1964: 63); < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' (EES 2012: 321); < germ, vrts knopper, knoppa (EKS 2019)
- Läti keel: lt † knupis zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen (Sehwers 1918: 151); knupis zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge < nd. knupp 'Knoten' (Sehwers 1953: 56);
- Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi, 1787 nuppi] aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten < vrd rts knopp 'nuppi; nuppu, silmu', vrd kasks knoppe (SSA 2: 241); is nuppu villanyppy; krj n´uppu kärki, huippu; nuppi; vdj nuppu nuppi (SSA 2: 241); sm nuppi 1637 knuppi) Knopf, Knauf < vrd rts knopp 'nuppi; nuppu, silmu', vrd kasks knoppe (SSA 2: 241)
- Vrd knoop
nööp, nööbi < kasks knôp 'Knopf'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 79) nöhp, nöhpi∫t 'knopff'; (Stahl LS II 1649: 635) needt Hai∫oknöpit 'die Bi∫emäppfel'; (Gutslaff 1648: 222) Nôp 'Knopff'; (Göseken 1660: 289) nöhp, -i 'Knopff'; (Göseken 1660: 533) nöhp 'knopff'; nöhpiken '[knopff]'; nööpnöhl 'neh / Knöpf-Nadel'; (Virginius 1687-1690) täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; (Vestring 1720-1730: 83) Knööp, -pi 'Ein Knopff'; (Helle 1732: 115) knööp 'der Knopf'; (Helle 1732: 322) nööp 'der Knopf'; (Piibel 1739) temma knöbid ja ta lillikessed; (Hupel 1780: 183, 225) knööp, -i bl., r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r., d. 'Knopf'; (Hupel 1818: 88, 154) knööp, -i bl. r. 'Knopf; Knauf'; nööp, -i r. d.; nöp, -pi d. 'Knopf'; nöps, -i r. 'der Knopf'; nöp, -pi d. 'Knopf; Stockknopf'; (Lunin 1853: 62, 117, 118) knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
- Murded: nüöp, `nüöbi R(`nüöpi Vai); nööp, nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p, nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp, knööbi Phl Ris (EKI MK); nöps, nöpsi (-p´-) 'nööp' Kod eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp, nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp, nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, ○knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
- Käsitlused: < kasks knôp 'Knopf' (EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 331); < kasks knop 'Knopf, Knauf' (Ariste 1963: 98)
- Läti keel: lt knuõpe (1638 Knohpe) Knopf < mnd. knōp (Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56); lt knẽpes zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten < nd. knȫpe 'Knöpfe' (Sehwers 1953: 54); knuopa, knuope Knopf < mnd. knôp (Jordan 1995: 68); knuopēt knöpfen < mnd. knö̂pen (Jordan 1995: 68); kniẽpêt mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen < mnd. knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' (Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67);
- Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] Knopf; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < rts knapp (SSA 2: 205); is nappi (Hev, Kos) nööp (Laanest 1997: 125); vdj nappu nööp; пуговица (VKS: 795); lvS knüöp Knopf (SLW 2009: 83); lv knēp̀, knȫp̀ Knopfhaken am Kleide; Knopf < kasks knepe, pl. knȫpe (Kettunen 1938: 141); lv knēp trukknööp; spiedboga, knņope (LELS 2012: 128)
ohverdama, (ma) ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'opfern'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 239) üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; (Müller 1600/2007: 98) offerdab kaas Iumala wiha (28.12.1600); (Müller 1600-1606) offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; (Rossihnius 1632: 249) Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; (Rossihnius 1632: 250) näita hendas selle pappille, ninck offritze se ande, kumba Moses kescknut om; (Stahl 1637: 96) offrima, Offrin, ofri∫in, offrinut 'Opffern'; (Stahl HHb II 1637: 16) Temmale peame meije kahs offrima 'Dem ∫ollen wir auch opffern'; (Stahl HHb IV 1638: 28) kumba ∫inna ∫e ri∫ti ∫amba∫ ülle∫ offrinut / ninck andnut 'welches du am Creutzesstam geopffert / vnd gegeben'; (Gutslaff 1647-1657: 233) offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; (Vestring 1720-1730: 161) Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; (Helle 1732: 150) ohwrima, ohwerdama 'opfern'; (Piibel 1739) nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; (Hupel 1780: 230) ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; (Arvelius 1790: 182) rahha ohwerdama; (Hupel 1818: 162, 165) ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; (Lunin 1853: 124, 127) ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
- Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId (EKI MK); ohvritsõmma Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; Wiedemann 1893: 704 ohwerdama, -dan (ohwrima, ohwritsema, owritsema) 'opfern'; Wied 1869/1893: 776/704 ohwrima, ohwritsema = ohwerdama; ÕS 1980: 472 ohverdama;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen = offeren; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren = offeren; darbieten, anbieten, schenken
- Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' (Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42); < kasks offeren 'opfern' (Ariste 1963: 98)
- Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] opfern < mnd. opperen 'opfern' (Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148); upurēt, uperēt opfern; beisteuern; Opfer einsammeln < mnd. opperen (neben offeren) (Jordan 1995: 106);
- Sugulaskeeled: sm uhrata (Agr wffrata) käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota < rts, vrd mrts offra 'uhrata' (‹ kasks offrōn) (SSA 3: 367; SKES: 1517); lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ opfern < vrd kasks opperen (Kettunen 1938: 264, 457); lv oppõrtõ ohverdada; upurēt (LELS 2012: 217); uppõrtõ ohverdada, annetada; ziedot (LELS 2012: 346)
- Vt ohver
paar2, paari 'kaks' < kasks pâr 'Paar'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 243) ollex meil veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust; (Müller 1600/2007: 644) veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust (01.11.1605); (Rossihnius 1632: 259) SIhn om ütz par raghwast; (Stahl 1637: 96) pahr, pahri∫t 'Pahr'; (Gutslaff 1648: 230) Pâr 'Paar'; (Gutslaff 1647-1657: 32) peab ütz pahr Sinnu mannu tullema; (Göseken 1660: 293) paar, -i 'Pahr'; (Göseken 1660: 543) paar 'Pahr'; paar Rachwas '(abielupaar) [Paar] (Volcks)'; (Virginius 1687-1690) wottis Paari Härgi, ja tappis neid ärra; (Vestring 1720-1730: 165) Paar, -ri 'Das Paar'; (Helle 1732: 151) paar 'das Paar'; (Piibel 1739) Keikist puhtaist lojustest wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; (Hupel 1780: 232) paar, -i r., d. 'das Paar'; (Hupel 1818: 166) paar, -i r. d. 'ein Paar'; (Lunin 1853: 127) paar, -i r. d. 'пара, чета'
- Murded: paar, `paari R(`paari Vai); paar (-r´), paari (-oa-, -ua-) eP eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pār´, pāri 'Paar'; Wiedemann 1893: 778 pār´, pāri 'Paar'; ÕS 1980: 483 paar;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pâr 'Paar'; Schiller-Lübben pâr 'Par'; MND HW II: 2 pâr (paar, pahr) 'eine Menge von zwei, Paar, binus'
- Käsitlused: < kasks pâr ~ sks Paar (EEW 1982: 1864-1865); < kasks pâr (Raun 1982: 113; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 48); < asks pār 'paar' (EES 2012: 341-342)
- Läti keel: lt pãris [1638 pahris] Paar < mnd. pār (Sehwers 1918: 92, 155); pāris, pāre, pārs Paar; ein paar, einige < mnd. pâr 'Paar' (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm pari [Agr] Paar, paar < mrts par 'pari' (‹ kasks par) (SSA 2: 314); sm paarit (Agr) kantoväline / Tragbahre, -gestell < mrts bār (SSA 2: 281); is pari (Hev) paar (Laanest 1997: 142); vdj pari paar; пара (VKS: 883); lvS pār Paar (SLW 2009: 142); lv på̬̄r´(pā̬r´) Paar; pōr´, pōr, på̄r´ Paar < sks (Kettunen 1938: 279, 307); pǭr, pǭŗ paar; pāris (LELS 2012: 250, 151)
paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'Pabst'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 244) se Pannine Pawest; (Müller 1600/2007: 156) Sen Pañitze Pawesti (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 259) Sinna ollet meit ja neine Pagganeite söggedussest ninck se Babsti umbussest armolikult erra|pästnut; Pawesti; (Stahl HHb II 1637: 144, 169) Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; (Stahl HHb II 1637: 142) ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'Vnd ∫tewr deß Pab∫ts vnd Türcken mord'; (Göseken 1660: 293) Pawest, -i 'Pabst'; (Helle 1732: 151) paawst 'der Pabst'; (Hupel 1780: 232) paawst r., d. 'der Pabst'; (Hupel 1818: 166) paawst, -i r. d. 'der Pabst'; (Lunin 1853: 127) paawst, -i r. d. 'Папа'
- Murded: paavst, paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Plv; paavist, -i Rõu; paapst, `paapsti Kuu; paapst, paapsti Iis Trm; paaps, paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 778, 779 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, *pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
- Käsitlused: < kasks paves (EEW 1982: 1870); < kasks pawest, pauwst (Raun 1982: 113); < kasks pawest 'Papst' (Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323)
- Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] Papst < mnd. pāwest 'Pabst' (Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86); pāvest Papst < mnd. paves, pawes (später pawest, pauwst) (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] katolisen kirkon päämies Pabst < mrts pāve 'paavi' (‹ kasks pāwes) (SSA 2: 285); vdj paapa paavst; папа (VKS: 855); lv pōpst, på̄vest Papst (Kettunen 1938: 307); lv pāvest paavst; pāvests (LELS 2012: 229)
paber, paberi < kasks pap(p)îr 'Papier'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39, 96) rahmato nachk 'Papir'; (Gutslaff 1648: 230) Ramato Nachk /a 'Pappier'; (Gutslaff 1648-1656) is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; (Göseken 1660: 586) ramato nachk 'Papier'; (Göseken 1660: 544) papijr 'Papier (charta)'; (Göseken 1660: 572) pohhas papir; 'rein papir'; (Göseken 1660: 599) roiane papir 'beflecktes papir'; (Göseken 1660: 442) kustwa papir; (kustutuspaber) 'lösch papir'; (Hornung 1693: 59) Papper, Papre, Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; (Helle 1732: 151) pabber 'das Pappier'; (Helle 1732: 166) ramato-nahk 'das Pergament'; (Helle 1732: 322) pabber 'Papier'; (Piibel 1739) Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; (Hupel 1780: 232, 236) pabber, -i r., d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lithander 1781: 498) küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; (Hupel 1818: 166, 173) pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lunin 1853: 127, 134) pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappi, papper r. d. 'бумага'
- Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper), `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper, `papre M T; papõr´, `paprõ San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber, paberi 'Papier'; pabir, pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber, paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
- Käsitlused: < kasks pap(p)îr ~ sks Papier (EEW 1982: 1870); < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks pap(p)îr (Raun 1982: 113; Liin 1964: 61; EES 2012: 342)
- Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] Papier < mnd. papīr [JS: laenuperioodiks 14. saj lõpp - 15. saj] (Sehwers 1918: 92, 155); papīrs, papīris Papier < mnd. papîr (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] Papier < mrts pap(p)er, papir (‹ kasks pap(p)īr, küsks papīr); vdj paperi < sm paperi (SSA 2: 311); is pappeeri (Kos, Hev) paber (Laanest 1997: 141); vdj paperi paber; бумага (VKS: 880); lv pap̆pie̯r, pap̆pìr Papier (Kettunen 1938: 275); lv papīer paber; papīrs (LELS 2012: 228)
pakk1, paki 'komps' < kasks packe 'Packen'
- Esmamaining: Piibel 1739
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 547) pack (vangla) 'Stock / Gefängnüs'; (Piibel 1739) wäljaömmeltud riete pakkidega, ja kalli riette warrandustega,; (Hupel 1818: 171) pakket r., d. 'Paket, Päckchen'; (Lunin 1853: 132) pak, -ki r. d. 'связка, кипа, пачекъ, снитокъ, пачка'
- Murded: pakk, pagi Kuu VNg; pakk, pakki Lüg IisR; pakk (-k´k), paki Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VMr I VlPõ M TLä San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 832 pakk, paki 'Packen, Päckchen'; Wiedemann 1893: 755 pakk, paki 'Packen, Päckchen'; EÕS 1930: 686 pakk 'Pack[en], Paket, Gepäck'; ÕS 1980: 487 pakk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 packe 'Packen, Bündel'; Schiller-Lübben pack(e) 'Packen, Bündel'; MND HW II: 2 pak, packen (payken), packe, pecken 'Warengebinde, Warenbündel, Verpackungseinheit; Gepäck'
- Käsitlused: < kasks packe, vrd sks Packen (EEW 1982: 1902); < kasks packe (Raun 1982: 115); < kasks pack(e) (Liin 1964: 49; EES 2012: 348)
- Läti keel: lt *bakis Packen, Ballen (Sehwers 1918: 142); paka Packen < mnd. pack (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 85); baķis Packen, Ballen < nd. pack 'Packen, Bündel' (Sehwers 1953: 7);
- Sugulaskeeled: sm pakka [1699; pakki 1637] pinkka, tukku, korttipakka (Pack(en), Ballen < rts pack (‹ kasks packe 'pakka, nippu') (SSA 2: 295; SKES: 467); lv bak̄, pl. bak̆kùᴅ der Packen, der Ballen; pak̄, pl. pak̆kùᴅ Packen (Kettunen 1938: 20, 271); lv pak pakk; paka (LELS 2012: 225)
- Vt pakkima
palm, palmi 'troopikapuu' < kasks palm(e) 'Palme'
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 370) Jo ennamb needt Palmi puhdt waotaxe 'Jemegr man die Palmzweige be∫chweret'; (Göseken 1660: 440) kus need palmit urmawat (puhkevad) 'wann der Palmbaum ausschläget'; (Göseken 1660: 549) palm puh 'Palm Baum'; (Göseken 1660: 685) urma puh 'Palm Baum'; urma pehw (palmipuudepüha) 'PalmSontag'; (VT 1686) Seh elli Debora palmipuh allan Rama ninck Bethelli wahjell; (Piibel 1739) seäl olli kaksteistkümmend wee hallikast ja seitsekümmend palmi-puud; (Hupel 1780: 236) palmipude pühhapääw r. 'Palmsonntag'; (Hupel 1818: 172) palmi pu r. d. 'Palmbaum'; (Lunin 1853: 133) palmi pu r. d. 'пальма, верба'
- Murded: palm, `palmi Kuu; pal´m (-l-), palmi Sa Rei; pal´m, pal´mi Mär Kse Tõs Khn Tor Hää Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm KJn Vil M Puh San Krl Har Plv Vas (EKI MK); `palmipuu Kuu VNg Lüg Vai; pal´mipuu (-l-) Muh Rei Mar Tor Ris JõeK Koe Plt M Puh; pal´mpuu Plt KJn
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 pal´m, pal´mi 'Palme'; Wiedemann 1893: 761 pal´m, pal´mi 'Palme'; ÕS 1980: 489 palm;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 palm 'Palmzweig'; palm-bôm 'Palmbaum'; Schiller-Lübben palm(e) 'Palmzweig'; MND HW II: 2 palm, palme 'Palme, Palmzweig'; palmbôm 'Palme; Palmzweig'
- Käsitlused: < sks Palme (EEW 1982: 1916; SSA 2: 303); < kasks palme (Raun 1982: 115); < kasks palm(e) (Ariste 1963: 98; Liin 1964: 62); < asks palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks' ~ sks Palme 'palm' (EES 2012: 350)
- Sugulaskeeled: sm palmu [Agr] palmupuu; pajunoksa / Palme, Weidenzweig < vrd rts palm 'palmu' (‹‹ lad palma) (SSA 2: 303; SKES: 477); vdj pal´ma palm; пальма (VKS: 875); lv pal̄mə̑-pū (palna-pū) Palme (Kettunen 1938: 273); lv palm palm; palma (LELS 2012: 226)
† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
- Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
- Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
- Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
- Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)
palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam, sks Balsam
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 184) ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; (Göseken 1660: 386) Kallis hais 'Balsam'; kalli rohhi kaas woidma 'balsamieren'; (Virginius 1687-1690) nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; (Hupel 1780: 236) palsam, -i d. 'Balsam'; (Marpurg 1805: 14) Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam.; (Hupel 1818: 172) palsam, -i r. d. 'Balsam'; (Lunin 1853: 133) palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
- Murded: `palsam, -i VNg Lüg IisR Vai Muh Vän Tor JMd Koe Trm Kod Plt KJn Hls Ran San V(palts Vas); `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi Lä Tõs Tor Ris Kos VJg Trm Plt KJn Trv Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam, palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; Wiedemann 1893: 761, 762 palsam, palsami (pal´s) 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balsemen 'einbalsamieren'; MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
- Käsitlused: < sks Balsam (EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019); < kasks balsam, balsam(e) (Liin 1964: 58)
- Läti keel: lt bal̃zãms Balsam (Sehwers 1953: 8); lt balzāms palsam (LELS 2012: 42);
- Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] (hyvähajuinen) voide Balsam < rts balsam (‹‹ lad balsamum ‹ kr) (SSA 1: 93); sm palsami (Agr) (hyvähajuinen) voide < rts balsam (SKES: 478); vdj bal´zami, bal´zama (VKS: 158); lv bal̄zin´ Balsam < lt ba’lze̬ns (Kettunen 1938: 21); lv balzõm palsam; balzāms (LELS 2012: 42)
pann, panni < kasks panne 'Pfanne'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 96) Pan, panni∫t 'Pfan'; (Gutslaff 1648: 230) Panni 'Pfanne'; (Gutslaff 1648-56) pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema.; (Göseken 1660: 293) pann, -i 'Pfanne'; (Göseken 1660: 570) praadi pann 'Bratpfan'; (Göseken 1660: 670) tulli panni 'Feuwer Pfanne'; (Göseken 1660: 631) Suitz pann 'RauchFas (thuribulum)'; (Göseken 1660: 551) pann (katel, tiigel) 'tiegel (lebes)'; (Hornung 1693: 35) Pan, Panno / Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; (Vestring 1720-1730: 172) Pan, -ni 'Die Pfanne'; (Helle 1732: 154) pan, panni od. panno r., d. 'die Pfanne'; (Piibel 1739) pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; (Hupel 1780: 236) pan r., d. 'die Pfanne'; (Lithander 1781: 529) siis te se pankoki pan hästi pallawaks; (Hupel 1818: 172) pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; (Lunin 1853: 133) pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
- Murded: pann, `panni Kuu Jõh; pan´n, panni (-n´n-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann), `pannu VNg Lüg Vai; pann, pannu Käi Vig Kse HMd (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pan´n´, pan´n´i; pann, pannu (bl, SW) 'Pfanne'; Wiedemann 1893: 766 pan´n´, pan´n´i; pann, pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden; Gefäß für offenes Feuer zum Wärmen und Beleuchten eines Raumes; Dachbedeckung, Dachpfanne'
- Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' (EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; Raag 1987: 324; EES 2012: 352)
- Läti keel: lt pañna [1638 Panna] Pfanne < mnd. panne (Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86); panna, panne Pfanne < mnd. panne (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm pannu [1609] Pfanne, Wasserkessel < mrts panna 'pannu' (SSA 2: 309); is pannu < sm (SSA 2: 309); vdj panni (sütega) soojenduspann; жаровня (VKS: 879); vdj pannu pann; сковорода (VKS: 879); lv pan̄, pō̬na Pfanne < kasks panne (Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328); pan pann; panna (LELS 2012: 227)
papagoi, papagoi 'lind (Psittaciformes)' < kasks papagoie 'Papagei'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 551) Papakoij 'Papagoy (psitaccus)'; (Jakobson 1868: 100) rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
- Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi = pābogoi; Wiedemann 1893: 777, 778 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi = pābogoi; ÕS 1980: 492: papagoi;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
- Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) (EEW 1982: 1930; Liin 1964: 64); < kasks papagoie (Raun 1982: 116; Raag 1987: 323)
- Läti keel: lt papagajs (neben papagailis) Papagei < mnd. papegôie (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] Papagei < rts papegoja 'papukaija' (SSA 2: 312; SKES: 489); lv papāgoj papagoi; papagailis (LELS 2012: 227)
passima3, (ma) passin 'teenima, teenistuses olema' < kasks passen
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) Sis kutsus Ester Hatakid Kuninga Kammereride seast, kumb tädda ülles passis; (Piibel 1739) panne wö wöle, ja passi mind ülles, kunni ma saan sönud, ja jonud; (Hupel 1780: 237) passima, ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'; (Hupel 1818: 174) passima r. d., pasma d. 'passen'; ülles passima r. d. 'aufpassen, aufwarten'; (Lunin 1853: 135) passima r. d., pasma d. 'быть въ пору; упоровлять, улаживать'; ülles passima 'примечать, подстерегать'
- Murded: `passima (-s´s-) IisR Vai Kaa Phl Mar Mär Han Hää Ris Juu JMd Koe VJg Sim Trm; `paśma Khn Trv Krk TLä Ote Krl Har Rõu Plv Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´ima 'aufwarten, bedienen'; saksu pas´s´ima 'den Herrschaften aufwarten'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´ima 'aufwarten, bedienen'; saksu pas´s´ima 'den Herrschaften aufwarten'; ÕS 1980: 497 passima 'võõras korteris teenijaks käima'
- Käsitlused: < kasks passen 'ümmardama, majas teenima' (EES 2012: 356)
- Sugulaskeeled: sm passata [1747] palvella / bedienen; krj passata palvella, auttaa < rts passa 'pitää huolta, hoitaa, palvella' (SSA 2: 321)
- Vrd passima2