SõnastikustSissejuhatusdict.asl@eki.ee



?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 209 artiklit, väljastan 100

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < kasks halskoppel 'Halskoppel'

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < kasks aptêke 'Apotheke'

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'Achse'

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < kasks elefant 'Elephant'

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'Eselskopf'

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'Hof'

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'

hüll, hülli '(meeste või naiste) müts' < kasks hülle 'Kopfbedeckung'

iisop, iisopi 'ilutaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp, îsôpe, vrd sks Ysop

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < kasks ingever 'Ingwer'

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < kasks jacke, sks Jacke

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < kasks kalkûnsch hāne 'Truthahn', vrd Bsks Kalkun

kambüüs, kambüüsi 'laevaköök' < asks Kambüse 'Kambüse', vrd hol kombuis

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < kasks kanêl, kannêl 'Kaneel'

karske, karske 'rõõmus' < kasks karsch 'frisch'

katt, katu 'tali, tõstevahend' < ? asks kat 'bewegliches Schutzdach'

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'

kelder, keldrikasks keller, kelder 'Keller'

kemplema, kembelda 'heitlema' < kasks kempen, sks kämpfen

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.

kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'Geschenk'

kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'

kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'

kipper, kipri 'laevnik' < kasks schippere 'Schiffer'

klaarima, (ma) klaarin 'selgitama, korraldama' < kasks klaren 'klar machen'

klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'

kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'

klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver, sks Klüver

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

kook, koogikasks koke 'Kuchen'

korsten, korstnakasks schor-stên 'Schornstein'

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < kasks quôrtêr 'Quartier'

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'Quartier'

kraav, kraavi 'kaevand' < kasks grave 'Graben'

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'Kranz'

kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.

kroon, krooni 'peaehe' < kasks krône 'Krone'

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

kruup, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'Graupen'

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < kasks schruwstück 'Schraubstock'

kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'

kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'Kürbis'

käärid pl, käärid 'lõikeriist' < kasks schêre 'Schere'

köök, köögi 'söögivalmistamisruum' < kasks kȫke 'Küche'

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

kütt, küti 'jahimees' < kasks schütte 'Schütze'

laadima, (ma) laen; laadin 'laduma; lastima' < kasks laden, sks laden Laenutee on tõenäoliselt võinud alata alamsaksa sõnast laden 'laeva lastima, prahtima; kahurit laadima', millega kaasnes samatähendusliku saksa laden mõju. Sellesse sõnaperre kuuluvad veel (püssi)laad, laadung ja laeng.

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

lappima, (ma) lapin 'paikama' < kasks lappen 'lappen'

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'Latte'

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < kasks vlêder 'Flieder'

leer1, leeri 'välilaager' < kasks leger 'Lager'

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'Lot'

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < kasks luke, sks Luke

luup, luubi 'suur paat' < asks Slupe, slup, slûp 'Schalupe'

lähker, lähkriasks Lechel, Lecher 'Lägel'

lüht1, lühi 'latern' < kasks lüchte 'Leuchte'

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'

madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse

mandel, mandli 'mandlipuu söödav seeme (Prunus amygdalus)' < kasks mandel 'Mandel'

manna, manna 'nisutangud' < asks manna, sks Manna

meiram, meirami 'majoraan, vorstirohi' < asks Meyeran

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'

mett|vorst, -vorsti 'vorstisort (täissuitsuvorst)' < kasks metworst 'Mettwurst'

mirr, mirri 'mürr, healõhnaline puuvaik' < kasks mirre 'Myrrhe'

mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'Myrte'

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < kasks môs 'Mus'

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'Muster'

muul, muula 'hobueesel' < kasks mûl, mûle 'Maultier, Maulesel'

märkima, (ma) märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'mit der Marke, Märke versehen'

münt1, mündi 'taim (Mentha)' < kasks minte

müts, mütsi 'peakate' < kasks mütze 'Mütze'

müüser, müüsri 'uhmer' < kasks möser 'Mörser'

nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp; õiepung' < ? kasks knuppe, knopp 'Knospe'

nööp, nööbikasks knôp 'Knopf'

ohverdama, (ma) ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'opfern'

paar2, paari 'kaks' < kasks pâr 'Paar'

paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'Pabst'

paber, paberikasks pap(p)îr 'Papier'

pakk1, paki 'komps' < kasks packe 'Packen'

palm, palmi 'troopikapuu' < kasks palm(e) 'Palme'

palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'

palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam, sks Balsam

pann, pannikasks panne 'Pfanne'

papagoi, papagoi 'lind (Psittaciformes)' < kasks papagoie 'Papagei'

passima3, (ma) passin 'teenima, teenistuses olema' < kasks passen


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur