[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < kasks almuse, almose 'Almosen'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Almo∫si 'Allmosen'
Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R (EMS I: 293)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus, almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; Wiedemann 1893: 26 almus, almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 almese, -misse, alle-misse 'Almosen; Scheibe Brot (erst als Teller, Serviette, gebraucht und dann den Armen gegeben)'; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ā̆lmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende';
Käsitlused: < sks Almosen (EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71); < kasks almese (Raun 1982: 3); < asks halmosen ~ sks Almosen (EES 2012: 49); < asks almese 'almus' (EKS 2019)
Läti keel: lt almuoza Almosen (Sehwers 1953: 2);
Sugulaskeeled: sm almu [1642] pyytäjän, köyhän avustus / Almosen < mrts almosa (‹ küsks alamuosan) (SSA 1: 70); lvS almad (pl.) Almosen (SLW 2009: 44)

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats, sks Absatz

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 15) absat, -i r. d. '(Schuh Absatz)'; (Lunin 1853: 5) absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei (EMS I: 387)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati, absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat, absati; absati, absatime (pt); absel, absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 neo apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts';
Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen';
Käsitlused: < asks afsats (EEW 1982: 85); < Erts appsat (SKES: 22); < asks afsats ~ sks Absatz (EES 2012: 52); < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' (EKS 2019)
Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < nd. afsett 'Stiefelabsatz' (Sehwers 1953: 4);
Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] kengän tai saappaan korko / Absatz < rts appsat (‹ kasks; vrd sks Absatz) (SKES: 22; SSA 1: 80)

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'Arzt'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 102) Reÿede artzte '[haavaarstide]'; (Müller 1600-1606: 47) Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; se eike Arst; sesama Arst; syß pañeb se Arzt; (Müller 1600/2007: 94) eb nente terwelle v̈chtekit Arste waÿa olle (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Neile kangedaile ei olle mitte vaya sedda arsti abbi; (Rossihnius 1632: 52) kea omma loja wasta pattu theb, se peab se Arsti kette langema; (Stahl 1637: 37) Arst, arstist 'Arst'; (Stahl HHb II 1637: 183) üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; (Gutslaff 1648: 198) Temma tulleb .. Arstilt; (Göseken 1660: 283) Arst, -i 'Arzt'; (Göseken 1660: 317) Arst, -i 'Barbier'; Arsti Rijht 'Barbier Gerethe'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; (Vestring 1720-1730: 21) arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; (Helle 1732: 87, 321) arst 'der Arzt'; (Hupel 1780: 143) arst, -i r., d. 'der Arzt'; (Lunin 1853: 15) arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R (EMS I: 444)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; Wiedemann 1893: 44 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt';
Käsitlused: < kasks arste (EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] Arzt < mnd. arste (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārste, ārsts Arzt < mnd. arste (Jordan 1995: 54);
Sugulaskeeled: lv ar̄´št Arzt (Kettunen 1938: 14); lv aŗšt arst; ārsts (LELS 2012: 35)
Vt arstima. Vrd tohter

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < kasks hengist, hingest 'Hengst'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; iŋŋisti Khk; ingusti Hlj (EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472); hingist KJn Kan; hingis Hel (Regilaul 2003-2016)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Wiedemann 1893: 126 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd (erst 16. Jh.)'
Käsitlused: < kasks hengist, hingist (EEW 1982: 359); < rts hingst 'Hengst' (Alvre 2001: 191); < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest (‹ kasks hingest, hengest) (SSA 1: 156)
Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) Hengst < mnd. hingest, hinxt, hengest [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 61, 87, 148); iņ̃ģests ein Hengst < mnd. hingest 'Hengst' (Sehwers 1953: 42);
Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö (Agr) ori, hevonen / Hengst, Pferd; lv iŋkst < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest, rts hingst, mt hengst (‹ kasks hengest, hingest) (SSA 1: 156); lv iŋ̄kst unbändiges Pferd < vrd sks Hengst (Kettunen 1938: 74); lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist (SKES: 68)

iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; (Helle 1732: 99) iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; (Hupel 1780: 161) iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei (EMS I: 896); iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa (EMS I: 937)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; hīlega 'eilig'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; hīlega 'eilig'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö';
Käsitlused: < rts il, īl (EEW 1982: 495); < Erts íl (märksõnaks iil ’tuulehoog’) (Raun 1982: 17); < Erts îl´ ~ īliŋg 'tuulehoog' (Ariste 1933a: 18); < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' (SSA 1: 222); < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' (EES 2012: 90)
Läti keel: lt ĩliņš ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut < mnd. īlinge 'Ungestüm, Sturm' (Sehwers 1953: 42);
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall < rts il, mrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö suutua < sm; lv īl´ing tuulenpuuska, -pyörre < kasks īlinge (SSA 1: 222); lv īl´iŋG starker Sturm, Windstoss, Wirbelwind < kasks ilinge (Kettunen 1938: 80); lv īļing keeristorm; viesulis, viesuvētra (LELS 2012: 74)

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < kasks just, sks just

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 59) just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; (Lunin 1853: 40) just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; jus´t I M TLä V; jüst R Hi L sporK (EMS II: 204)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament;
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein jüst [žysd] 'just, grade, doch' (‹ pr juste); Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just (EEW 1982: 574; SSA 1: 252); < sks just (Raun 1982: 22); < asks Just (Liin 1964: 66); < asks just ~ rts just (EES 2012: 101); < sks just (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau < rts just 'juuri, aivan, ihan' (‹ kasks just) (SSA 1: 252); krj justih juuri, tarkalleen < sm (SSA 1: 252); is just; lv just < ee just (SSA 1: 252; EES 2012: 101)

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'Quartier'

Esmamaining: Eesti-Ma 1771
Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1771: 66) se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'квартира'
Murded: `korter, `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬r´ Har Plv; `kortel, `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel, `kortle L; `kolter, `koltri Sa (EMS III: 720)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kortena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; kor´tin, kor´tina (d) '= korter'; Wiedemann 1893: 349 kortel, kortli (D), korten, kõrtena, korteni '= korter'; korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin ) 'Quartier (Wohn ung and Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304;
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < Erts... (SKES: 221; SSA 1: 407); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li (1721) majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' (‹ kasks quartēr); krj korttieri majapaikka < sm; lv kūortil´ maja, asunto < ? rts (SSA 1: 407); vdj fateri, hvateri korter; квартира (VKS: 224); vdj korttõri, korttõli korter; квартира (VKS: 473); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Wohnung < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ korter; dzīvoklis (LELS 2012: 152)
Vrd kortel

kuul, kuuli 'metallkera' < kasks kule, kûle 'Kugel'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; (Hupel 1780: 207) lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´), kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul, `kuuli R (EMS IV: 145)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´, kūli 'Kugel, Ball'; Wiedemann 1893: 422 kūl´, kūli (kuhl, kuli) 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 +kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. +kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'
Käsitlused: < sks Kugel (EEW 1982: 1072); < asks Kuele (Raun 1982: 57); < Bsks Kugel 'kuul' (EES 2012: 197); < asks kuel 'kuul' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo (1786) luoti, ammus / Kugel < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' (SSA 1: 456); lv gun̄giĺ, guŋ́̄gĺə̑z Kugel; kūgə̑l Kugel (Kettunen 1938: 63, 169)

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'

Esmamaining: ametivanne 1535
Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61, 125) Mester Saxa ordenß lifflandi maell; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 95, 103) Burgermeister; (Müller 1600-1606: 209-210) oma Arma Issanda ninck Meistre kz; (Müller 1600/2007: 84) echk ÿx Meister (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 213) ei olle meye mitte enamb all se Meistri, sest teye ollete kihk Iummala latzet; wihket se ruwa|meistri kette, ninck nemmat Weyet; (Stahl HHb II 1637: 48) eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; (Stahl HHb III 1638: 26) ninck wihket ∫e Rogkamei∫tri kette 'vnd bringets dem Spei∫emei∫ter'; (Gutslaff 1647-1657: 270) Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma, Sest ütz om teye Meister Chr[ist]us; (Göseken 1660: 291) meister, -i 'Meister'; (Göseken 1660: 496) meister 'meister'; meistri töh (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; meistri kunst (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; Meister-Stück (proovitöö) 'Probe / Muster Kunst'; (Göseken 1660: 576) Puuseppa Meister 'Bawmeister'; (Göseken 1660: 597) Rohga meister (toidukambri- ja veinikeldri ülem) 'Schlosser (promus)'; Rohga meister 'speise-Meister (promus)'; (Göseken 1660: 652) Tallmester 'stallmeister'; (Göseken 1660: 703) Wechtmeister (vehklemisõpetaja) 'Fechtmeister'; (Göseken 1660: 705) weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; (Hupel 1766: 118) siis piddi temma kül omma tööd … weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; (Hupel 1780: 215) meister, -tri r., d. 'der Meister'; (Hupel 1818: 139) meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; (Lunin 1853: 104) meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
Murded: `meister, `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V; `möister, `möistiri Jäm Khk Mus Kaa Pha (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister, meis´tri (meistre) 'Meister'; Wiedemann 1893: 593 meister, meis´tri (meistre) (meistre, mēster) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; mêster-, meister-man 'ein jeder selbständige Handel- oder Gewerbetreibende; Ältermann eines Gewerkes?'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; mester-, meisterman 'Handwerksmeister, auch von selbständigen Kaufleuten, Handelsherren'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'; meysterman, mê(i)ster-, mester- 'selbständiger Handwerksmeister, Gilde-, Zunftmeister; gewählter Vorsteher einer Zunft; selbständiger Kaufmann in der hansischen Kontoren Nowgorod, Bergen London'
Käsitlused: < ... 'Meister' (EEW 1982: 1525); < kasks meister (Raun 1982: 91); < kasks mester, meister (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; EES 2012: 280)
Läti keel: lt meĩsteris Meister (Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78); † mestri Ordensmeister in Livland < mnd. mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' (Sehwers 1918: 154); meisteris Meister, Handwerksmeister < mnd. meyster (Jordan 1995: 78); meisterêt meistern (Sehwers 1953: 78; Jordan 1995: 78); meisterstiķis Meisterstück (Sehwers 1953: 78);
Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] mestari, opettaja / Meister, Lehrer < rts mästare (‹ kasks meister, mēster); krj mestari etevä; mestari, taituri < sm (SSA 2: 162); is maasteri (Hev) meister (Laanest 1997: 112); vdj maasteri, meisteri meister, мастер (VKS: 687, 716); lvS meister Meister [lat´tmeister ’Hutmacher’] (SLW 2009: 120); lv mēstar, mēstar´ Meister < sks (Kettunen 1938: 220); mēstar meister; meistars (LELS 2012: 187)

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'Nachbar'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kudt nüith meddÿ naber; (Müller 1600/2007: 340) kudt nüith meddÿ naber, echk muh Læhemene haikex saab (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 230) Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; (Stahl HHb I 1632: Cij) hehdt Nabrit 'getrewe Nachbarn'; (Stahl 1637: 93) Naber, Nabri∫t 'Nachbar'; (Stahl LS I 1641: 170) Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; (Gutslaff 1648: 228) Nâber 'Nachbar'; (Göseken 1660: 293, 515) Naaber 'Nachbar'; (Vestring 1720-1730: 144) Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; (Helle 1732: 143) naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; (Helle 1732: 322) naber 'der Nachbar'; (Helle 1732: 358) Wagga sigga kotti naber 'stille Wasser gehen tief'; (Hupel 1766: 6) so ommad suggulassed, nabred ehk wannad naesed towad; (Hupel 1780: 220) naber, naabri r., d. 'Nachbar'; (Arvelius 1782: 71) nabori rahwas; (Arvelius 1787: 64) meie nabrimees; (Hupel 1818: 147) naber, -bre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; (Lunin 1853: 111) naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber, `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber, `naabre M Ran; `naabri, `naabri Ote V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) 'Nachbar'; nābur, nāburi '= nāber'; Wiedemann 1893: 651 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) (nābur) 'Nachbar'; ÕS 1980: 445 naaber;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks nabûr ~ Erts nâbur (EEW 1982: 1647); < kasks naber (Raun 1982: 100; Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; EES 2012: 303)
Läti keel: lt *nãburgs Nachbar < mnd. nāber (Sehwers 1918: 154); lt nãburgs Nachbar < vrd and. nābūr 'Nachbar' (Sehwers 1953: 83); nāburgs, nābargs, nābergs Nachbar < mnd. nâber (Jordan 1995: 79);
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] Nachbar; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mrts nabor 'naapuri' (‹ kasks nābur) (SSA 2: 200; SKES: 363); sm naapuri Nachbar < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur (Bentlin 2008: 148); is naapuri (Hev) naaber (Laanest 1997: 123); vdj naapuri naaber, naabripere; сосед, соседи (VKS: 785); lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d Nachbar (SLW 2009: 127); lv i’ĺ-taràli, i’ĺt̆-taràli; nō̬berɢ Nachbar < kasks naber (Kettunen 1938: 72, 252); nǭbõrg naaber; kaimiņš (LELS 2012: 210)

niplis, niplise 'pitsipadjal põimitud pits' < kasks knuppels, Erts knipul

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `niplis, -e 'pits' Jäm Ans Vll; `nipluse kot´t 'käsitöökott' Muh (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 niplis, niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; Wiedemann 1893: 671 niplis, niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; ÕS 1980: 457 niplis = niplispits 'kootud pits';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppels 'Spitzen'; MND HW II: 1 *knüppels (knöppelsch) 'Klöppelspitzen, Spitzentuch'
Käsitlused: < germ, vrd Erts knipul, kasks knuppels (Raun 1982: 103); < rts knyppla 'Spitzen klöppeln, fingern' (Raag 1987: 334); < asks knuppels 'pitsid' ~ rts knyppel, knippel 'malakas, vemmal; niplamispulk' (EES 2012: 314)
Läti keel: lt knipeles eine Art Spitzen (?) < mnd. knüppels 'Klöppelspitzen, Spitzentuch' (Sehwers 1953: 54-55; Jordan 1995: 68);
Sugulaskeeled: sm nyply, nypläys [1860] pitsinvalmistus < rts knyppla 'nyplätä pitsiä' (SSA 2: 247); lv knip̄-knäp̄ tǜö̯ kleine Handarbeit (Kettunen 1938: 142)

pank, panga 'järsk paekallas' < ? kasks bank, rts bank

Vana kirjakeel: (Forselius 1694) pank; (Piibel 1739) Maggusad on temmale orro pangad; (Hupel 1818: 172) pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; (Lunin 1853: 133) pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
Murded: pank, panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk, paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk, paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas';
Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
Käsitlused: < rts bank (EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352); < Erts bank 'paekallas' (Raun 1982: 116); < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' (GMust 1948: 9, 85)
Läti keel: lt baņķis Sandbank < mnd. bank (Sehwers 1953: 8);
Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank; krj pankka (jään) reuna < rts bank 'äyräs, penger' (‹ asks, sks bank ‹ germ *banki-) (SSA 2: 308; SKES: 482); vdj bankka madalikku tekitav kivipank meres (VKS: 158)

penn, penni 'rõhtpuu' < kasks bent, vrd rts spänne

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 33) Pen, Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; (Vestring 1720-1730: 176) Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; (Helle 1732: 156) pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; (Hupel 1780: 239) pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; (Hupel 1818: 177) pen, -ni r. 'Querholz der Dachsparren'; (Lunin 1853: 137) pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
Murded: penn, `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); pen´n (-nn), penni S; pen´n, pen´ni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; pen´d, pen´ni Kei Jür JJn Pee Koe (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´, pen´n´i 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´, pen´n´i (pen´d) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken); ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs';
Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
Käsitlused: < Erts spänne 'Spange, Schnalle' (EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119); < kasks bent (Liin 1964: 52); < kasks (Raag 1987: 324); < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' (EES 2012: 361)
Läti keel: lt pinne Querholz < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' (Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82);
Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning (SKES: 519)

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'Flasche', vrd kasks vlasche

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) se kolmas kannab ütte lascke wihna; (Göseken 1660: 285) Laski 'Flasche'; (Göseken 1660: 466) lascki (pudel) 'flasche'; (Piibel 1739) iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha , ja plasko wina; (Hupel 1780: 243) plas, -si r., d. 'die Flasche'; (Hupel 1818: 184) plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; (Lunin 1853: 143) plas, -si r. d. 'фляга; ролущтофъ'
Murded: `plasku R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-s´-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plas´ku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläs´ku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk (EKI MK; EMS VII: 570)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask, plasku 'Flasche'; plas´s´, plas´s´i 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask, plasku; plasku, plasku 'Flasche'; plas´s´, plas´s´i 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek. plekknõu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, ○vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
Käsitlused: < kasks... 'Flasche' (EEW 1982: 2095); < kasks vlasche ~ Erts flask (Raun 1982: 124); < kasks vlasche (Liin 1964: 53); < rts flaska (Raag 1987: 334; EES 2012: 375)
Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] Flasche < mnd. vlasche [JohS: laenatud vahemikus 1500-1638] (Sehwers 1918: 49, 84, 143); lt blašķe Flasche < mnd. vlasche (Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56); lt blašķe Jagdflasche (VLV 1944: 204);
Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche < mrts flaska 'pullo' (‹ kasks vlasche); krj lasku puinen maitolekkeri < sm (SSA 2: 50); lv blaš́̄k vierkantige Flasche < kasks vlasche (Kettunen 1938: 24); lv ǟrgamunā sõduriplasku; blašķe; blašk plasku; blašķe (LELS 2012: 41, 44); vdj fl´aška, fl´ääga plasku; фляжка (VKS: 225)

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < kasks pors 'Porst', vrd Bsks Pors

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 207) Karlod 'Porß'; (Helle 1732: 296) porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; (Hupel 1780: 247) porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'
Murded: porss, porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors, porsa Var Mih; ports, portsa Vig (EKI MK; EMS VII: 699; Saareste III: 1138); porss, porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst (EKI MK; EMS VII: 699)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors, pl. porsad 'Porst'; ports, pl. portsud '= pors'; Wiedemann 1893: 848 pors, pl. porsad (ports) 'Porst'; ports, pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, ○porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch, der 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors (EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126); < Erts pors 'sookail; porss' ~ Bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' (EES 2012: 382)
Läti keel: lt † puraši Porst < mnd. pors (Sehwers 1918: 156); puors Gagel (myrica gale) < mnd. pors (Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: sm pursu (Ledum palustre) (Kettunen 1938: 310-311); lv pōrs̆sa, por̄s Gagelstrauch (Myrica gale); por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z Gagel (Myrica gale) < kasks pors (Kettunen 1938: 307, 310)

pukk2, puki 'alus, toes' < kasks buck, buk 'Bock, Gestell'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 195) puk, -ki r. 'kleines Gerüste; Stellage; Stützen in Kornhaufen auf dem Felde'; (Lunin 1853: 151) puk, -ki r. 'подмостки, лѣса,'
Murded: pukk, pukki 'alus; toes; kutsari istekoht' RId; pukk (-k´k), puki Sa Muh Käi Vig Kse Var Aud Tor HMd Nis Kos JJn Koe Kad Sim I Äks Plt eL; pukk, puka Muh Hi L Ris (EKI MK; EMS VII: 822)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk, puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; Wiedemann 1893: 887 pukk, puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; ÕS 1980: 545 pukk;
Saksa leksikonid: MND HW I bok, buk (-ck) 'Bock, Schragen, Gestell zum Auflegen'
Käsitlused: < kasks buck, bock ~ Erts bukk 'Bock, Gestell' (EEW 1982: 2213-2214); < vrd kasks buck 'jäär' (Raun 1982: 130)
Läti keel: lt buka Kutschbock; dicker Kopf an der Schneidebank, der das zu schneidende Holz andrückt, festhält < mnd. buk 'Bock' (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm pukki (yhd. sahapukki, kuskipukki, joulupukki, syntipukki jne.) [1601] urosvuohi / Bock; is pukki sahapukki; krj pukki sahapukki < rts bock (yhd. sågbock, kuskbock, julbock, syndabock jne.) (SSA 2: 419); lvS pukki Kutschbock; lv bok̆kà (SLW 2009: 154); lv buk̄ (Kutscher-)Bock < vrd lt buk̄s (Kettunen 1938: 31)

pull, pulli 'sõnn' < kasks bulle 'Bulle'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 209) Pulle 'Bulle'; (Gutslaff 1648: 240) Pullekenne 'Stier'; (Göseken 1660: 573) pull 'bulle'; pull 'Stier (taurus)'; (Göseken 1660: 640) Sonn 'Stier (taurus)'; Sonn 'bulle'; (Hupel 1780: 250) pul, -li r., d. 'der Bolle'; (Hupel 1818: 195) pul, -li r. d. 'Zuchtochse; lf. Bolle'; (Lunin 1853: 151) pul, -li r. d. 'быкъ, волъ'
Murded: pull, `pulli 'isane veis, sõnn' R; pul´l (-ll), pulli eP eL (EKI MK; EMS VII: 831)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 981 pul´l´, pul´l´i 'Bull, Zuchtstier'; Wiedemann 1893: 890 pul´l´, pul´l´i 'Bull, Zuchtstier'; ÕS 1980: 546 pull 'sõnn';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bulle 'Stier, Zuchtstier'; MND HW I bulle 'Stier; Zuchtstier; Sternbild des Stiers'
Käsitlused: < sks Bulle ~ Bull (EEW 1982: 2218); < sks Bulle ~ Erts bull 'sonni' (SSA 2: 422); < kasks bulle (Viires 1960: 70; Liin 1964: 63; Raun 1982: 130; EES 2012: 391)
Läti keel: lt bul̃lis [1638 Bullietz] Zuchtstier, Boll < mnd. bulle (Sehwers 1918: 25, 85, 144); bullis Bulle, Stier < mnd. bulle (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm pulli sonni, sonnivasikka / (Jung)stier, Bulle < rts bulle 'sonni(vasikka)' (SSA 2: 422); vdj bulli pull (VKS: 175); lv buĺ̄ < sks Bulle (Kettunen 1938: 31)

pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < kasks pumpe, rts pump

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 573) pumpe 'plumpe (antlia)'; (Göseken 1660: 707) wett welia pumpima 'plumpen (exantlare)'; (Hupel 1780: 246) pompe r. 'die Pumpe'; (Hupel 1818: 195) pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; (Lunin 1853: 151) pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
Murded: pump, `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu, `pumbu Vai; pump, pumbi Jäm Khk Phl; pump, pumba Vll Pöi Muh Rei L Ris JMd Koe VJg Trm Kod KLõ M VId; pump, pumbu Iis; pomp, pomba Hel T Krl; pom´p, pom´bi Har Lei
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump, pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump, pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
Käsitlused: < rts ~ Erts pumpa (a-tüvel.), kasks pumpe (i-tüvel.) (EEW 1982: 2225); < kasks pumpen (Hinderling 1981: 225); < kasks pumpe 'Pumpe' (GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130); < asks Pumpe (Liin 1964: 51); < rts pump 'pump' (a-tüveline) ~ asks pumpe, sks Pumpe (i-tüvelised) (EES 2012: 391); < asks pumpe 'pump' (EKS 2019)
Läti keel: lt pu͠mpis Pumpe (Sehwers 1918: 156); pumpis Pumpe < mnd. pumpe (Jordan 1995: 83); pu͠mpêt pumpen (Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96);
Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] Pumpe < rts pump 'pumppu' (‹ kasks pumpe) (SSA 2: 425-426); is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm (SSA 2: 426); vdj pumppu pump, pumbakaev; помпа, насос (VKS: 975); lv puì̯m`p, puń̄`p Pumpe; Plumpkeule (Kettunen 1938: 313, 315); lv puì̯mppə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ pumpen (Kettunen 1938: 313, 315); lv puņp pump; suknis, pumpis; puņpõ pumbata; suknēt, pumpēt (LELS 2012: 257)

pung, punga 'rahakott' < kasks punge, rts pung

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 290) Iudasse käghen se pung olli; (Gutslaff 1648: 208) Pung, -e 'Geldbeuttel'; (Gutslaff 1647-1657: 183) sihs olli iggamehe pungakenne temma kotjen; nemmat neggit omma rahha pungakeisset ollewat; (Virginius 1687-1690) köitis Kaks Punda Höbbed Kahhe Punga sisse,; (Helle 1732: 164) pung, g. a 'ein lederner Beutel'; (Hupel 1780: 250) pung, -a d. 'Beutel, Tasche'; (Hupel 1818: 195) pung, -a d. 'Beutel, Tasche'; (Lunin 1853: 151) pung, -a d. 'кошелекъ, мѣшечекъ'
Murded: pung, `punga Kuu RId(`punga Vai); pung, punga Khk Mär Kse Hää Kos JMd Koe VJg Iis Kod M TLä San Har Lei VId (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 puṅg, puṅṅa 'Beutel, Tasche, Klingbeutel'; Wiedemann 1869: 1241 * tassenpūh, -pūhi; tassenpūk, -pūki (pūgi); tassenpuṅg, -puṅgi 'Taschenbuch'; Wiedemann 1893: 895 puṅg, puṅṅa 'Beutel, Tasche, Klingbeutel'; Wiedemann 1893: 1123 * tassenpūh, -pūhi; tassenpūk, -pūki (pūgi); tassenpuṅg, -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 569 rahapung;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben punge 'Beutel, kleiner Sack'; MND HW II: 2 punge 'Beutel, kleiner Sack, (bes.) Geldbeutel'
Käsitlused: < rts pung ~ kasks punge 'Beutel, Säckchen' (EEW 1982: 2230); < kasks punge (Raun 1982: 131); < rts pung (Raag 1987: 334); < kasks punge, Erts pung (SSA 2: 427); < vrd kasks punge 'kukkaro' (Koponen 1998: 152); < asks punge 'tasku; väike kott' ~ rts pung 'kukkur; tubakakott' (EES 2012: 392)
Läti keel: lt punga Beutel (Kettunen 1938: 322);
Sugulaskeeled: sm punka kukkaro / Beutel < rts pung (SSA 2: 427); lvS puŋg Beutel (SLW 2009: 154); lv pūŋga, rō̬’(p̆)-pūŋga Beutel, Geldbeutel (Kettunen 1938: 322, 345); pūnga rahakott, kukkur; naudasmaks, zutnis; rǭ'pūnga rahakott, rahapung; naudasmaks (LELS 2012: 256, 273)

puss2, pussi 'vemp, vingerpuss' < kasks pusse 'Posse' ~ sks Posse

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: puss, `pussi Lüg Jõh; pus´s, pussi Sa Muh Emm Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Pal Plt M Ran TMr Räp Se (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schaberschnack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' (EEW 1982: 2249); < vrd ee puskama (Raun 1982: 132); < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' (EKS 2019); < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' (EES 2012: 395)

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'Ratte'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 98) Rot, Rotti∫t 'Ratz'; (Göseken 1660: 295) Rott, -i 'Ratze'; (Göseken 1660: 600) Rott, -i 'Ratze (glis)'; (Hornung 1693: 34) Rot, Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; (Vestring 1720-1730: 209) Rot, -ti 'Die Ratze'; (Helle 1732: 170) rot 'die Ratze, Rotte'; (Piibel 1739) Körged mäed on kiwwi-kitsede ja kaljud mäe-rottide warjopaigad; (Hupel 1780: 260) rot, -ti r., d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; (Hupel 1818: 210) rot, -ti r. 'Ratte, Ratze'; (Lunin 1853: 163) rot, -ti r. d. 'крыса'
Murded: rott, rodi 'suur näriline' Kuu; rotta, roda VNg Vai; rott, rotti Hlj Lüg IisR; rot´t, roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t, roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; Wiedemann 1893: 974 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' (EEW 1982: 2545-2546; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; Raag 1987: 325; EES 2012: 437); < kasks rotte 'rott', Erts rott 'hiir' (Raun 1982: 145)
Läti keel: lt rate Ratte (Sehwers 1953: 98); lt rate < mnd. ratte (Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] Ratte < mrts rotta 'Ratte' ( ‹ kasks rotte) (SSA 3: 96); lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' (SKES: 846); lvS rot´t´~ rot´, rotid Ratze, Ratte (SLW 2009: 166); lv rot´ < kasks rotte (Kettunen 1938: 343)

võltsima, (ma) võltsin 'valetama; väärendama' < kasks valschen 'fälschen'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 225) Wölskma /e 'Luegen'; (Gutslaff 1647-1657: 225) Kunn nem. wolsckwat minnu perrast; (VT 1686) nink keüme Pimmedän / sis wölsime / nink ei teh mitte Töttet; (Hupel 1780: 315) wölsma d. 'lügen'; (Hupel 1818: 290) wölsma d. 'lügen'; (Lunin 1853: 233) wölsma d. 'лгать'
Murded: `võl´tsima Tor Hää Saa Hag JMd Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `võl´ssma eL(`võl´tsma Ran Nõo Rõn) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´sima, -in; wõl´sma (d) (wõl´tsima) 'lügen'; Wiedemann 1893: 1395 wõl´sima, -in; wõl´sma (d) (wõl´tsima) 'lügen'; ÕS 1980: 803 võltsima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valschen 'fälschen'; velschen 'falschen, betrügen'; velscherie, velschinge 'Fälschung, Betrug'; velschener, velscher 'Fälscher, Betrüger, Falschmünzer'; Schiller-Lübben valschen 'fälschen'; velscherie 'Fälscherei, Betrug'; velschener, velscher 'Fälscher, Betrüger, Falschmünzer'; MND HW I valschen 'fälschen'; velschen 'fälschen, verfälschen; verändern, falsch machen'; velschinge 'Fälschung, Betrug (erst im 16. Jh.)'; velschenêr(e), velschêr(e) 'Fälscher, Verfälscher, Betrüger, im bes. Falschmünzer'
Käsitlused: < asks falschen (Liin 1964: 45); < kasks velschen 'fälschen', vrd rts förfalska (Raag 1987: 337)
Sugulaskeeled: sm falskata, valskata [1580] pettää, syödä sanansa; väärentää; mennä rikki; vuotaa / hintergehen, fälschen; nachgeben, lecken < mrts falska 'väärentää; pettää, vietellä' (‹ kasks falschen) (SSA 1: 111)
Vt võlts

ämber, ämbri 'pang' < kasks emmer, vrd rts ämbar

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 53) ember, embre∫t 'Eymer'; (Gutslaff 1648: 211) Panj /e 'Eimer'; (Göseken 1660: 285) Ember, -i 'Eijmer'; (Göseken 1660: 732) Ember 'Eymer'; (Göseken 1660: 382) kaiwo Ember 'Schöpff Eymer'; (Piibel 1739) anna mulle pissut wet ommast ömbrist rüpada; (Hupel 1780: 229) ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; (Hupel 1818: 161) ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; (Lunin 1853: 123) ömber, -bri r. 'ведро'
Murded: `ämber (`ämbär), `ämbri R Khk Muh Hi Noa ViK I; `ämbel, `ämbli Sa; ämmer, `äm(b)re L Ha Jä KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 ämbel, ämbli (O); gewöhnl. ämber, ämbri 'Eimer'; Wiedemann 1893: 69 ämbel, ämbli (O); gewöhnl. ämber, ämbri (ömber) 'Eimer'; ÕS 1980: 818 ämber;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben emmer, ammer 'Eimer'; MND HW I emmer, ammer 'Eimer' [Auch als Hohlmaß: 1 âme = 2 emmer]
Käsitlused: < kasks emmer, ammer ~ Erts... (EEW 1982: 4053); < kasks emmer, Erts ämbar (Ariste 1963: 109; Raun 1982: 216); < kasks ember (Viires 1960: 99); < kasks emmer (Ariste 1972: 96); < rts (Raag 1987: 334); < asks amber, ammer 'ämber' (‹ kr amphoreus 'amfora') (EES 2012: 630); < asks emmer 'ämber', rts ämbar 'ämber' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm ämpäri [Agr emberi] sanko / Eimer < rts, vrd mrts ämbar(e) 'ämpäri' (‹ kasks emmer, ammer, amber) (SSA 3: 498)

üür, üüri 'elamispinna tasu' < kasks hü̂re 'Heuer'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 219) rent /e 'heure'
Murded: üür, `üüri R(hüür Kuu, `üüri Vai); üür (-r´), üüri Iis Trm Hls San Krl VId; üir, üiri Khk Vll Muh Rei sporL sporKPõ VlPõ (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1415 hǖr´, hǖri 'Miethe'; Wiedemann 1893: 1280 hǖr´, hǖri (ǖr´) 'Miethe'; Wiedemann 1893: 1280; ÕS 1980: 828 üür;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hure 'Heuer, Miete, Pachtgeld'; MND HW II: 1 hü̂re (huere, hyre), hü̂er, hü̂r 'Pacht-, Mietvertrag; Geldzahlung oder Naturallieferung aus einem Miets-, Pachtvertrage, Zinszahlung; Lohn, Arbeitslohn, Sold, insbes. Heuer des Seemanns'; Kluge Heuer 'Miete, Lohn' < nd. hüre
Käsitlused: < Erts..., vrd kasks hure, asks hü̂r (EEW 1982: 4106); < kasks hure (Raun 1982: 219); < rts hyra (SSA 1: 202); < rts hyra ~ asks hure 'üür, rent, rendiraha' (EES 2012: 637)
Läti keel: lt ĩre Miete < nd. hǖre, mnd. hǖre (Sehwers 1918: 148; 71); īre Miete < mnd. hǖr, hǖre (Sehwers 1953: 42); lt eire Miete, Pacht, Heuer (Sehwers 1953: 31); irē Miete < mnd. hǖre (Jordan 1995: 64);
Sugulaskeeled: sm hyyry [1721] vuokra; merimiehen pesti / Miete, Heuer < rts hyra 'vuokra, pesti' (‹ kasks hūre, hüre 'vuokra, pesti); krj hyyri, hyyry vuokra; jauhatuspalkkio < sm; lv īr vuokra < lt īr(e) 'vuokra' (‹ kasks resp. ee) (SSA 1: 202); lv īr Pachtgeld, Pachtstelle < kasks hüre (Kettunen 1938: 81); lv īr üür, īre (LELS 2012: 77)
Vt üürima

veebiliides @ veebihaldur