SõnastikustSissejuhatusdict.asl@eki.ee



?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 211 artiklit, väljastan 100

altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

antvärk, -värgi 'käsitööline' < kasks hant-werk 'Handwerk'

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'Hänge'

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude

kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas)' < kasks kabel, sks Kabel

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'Kapelle'

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < kasks gaffel 'Gaffel'

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

kapp, kapi 'panipaik' < kasks schap 'Schrank'

kelder, keldrikasks keller, kelder 'Keller'

kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'Geschenk'

klaar, klaari 'selge' < kasks klâr, sks klar

klaas, klaasikasks glas 'Glas'

klint, klindi 'rannikupank' < kasks klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe', Bsks Klint

klooster, kloostrikasks klôster 'Kloster'

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse

klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver, sks Klüver

knee, knee 'kinnituspuu või-raud' < kasks knê 'Knie (am Schiffsrumpf)', vrd hol knie

koi, koi 'magamisase laevas' < kasks koje, sks Koje Tõenäoliselt on tegu juhtumiga, kus laenutee algas alamsaksa ning jätkus saksa keele vahendusel.

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'Chor'

koot1, koodi 'jalg (fig)' < kasks kote 'Köthe'

koot2, koodi 'vart (ka tähekogus)' < kasks kote

koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'

kraas, kraasi 'villakraas' < kasks krasse 'Kratze', Bsks Krase

kramp1, krambi 'riiv' < kasks krampe, Bsks Krampe

kriit, kriidikasks krît(e) 'Kreide'

krimpsutama, (ma) krimpsutan 'krimpsuliseks muutma' < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen'

krookima, (ma) kroogin 'voltima' < kasks kroken 'falten, runzeln'

kroovima, (ma) kroovin 'viljateri puhastama' < kasks schrofen, Bsks schrofen

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

kruus|tangid, -tangidekasks schruwstangen 'Schraubstock'

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < kasks schruwstück 'Schraubstock'

krööm, kröömi 'raas' < kasks krome 'Krume'

kuhv, kuhvi 'laevatüüp' < asks kuf, sks Kuff

kunskopp, -kopi 'teade, teadaanne' < asks kun(t)schop 'Kundschaft'

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

kuur, kuurikasks schûr 'Scheuer, Scheune'

kärpima1, (ma) kärbin 'teritama' < kasks scherpen 'scherfen'

kään, kääni '(vankri) kaitseraud; lahas; rööbas' < kasks schene 'Schiene'

käärid pl, käärid 'lõikeriist' < kasks schêre 'Schere'

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < kasks slachtinge 'Schlacht'

leer1, leeri 'välilaager' < kasks leger 'Lager'

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'

lekkima, (see) lekib 'vett läbi laskma' < kasks lecken, sks lecken

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < kasks slenge, Bsks Schlenge

lenssima, (ma) lensin 'allatuult purjetama' < kasks lensen 'vor dem Winde segeln'

liht, lihi 'istelaud vene ninas või päras' < kasks plicht

liht|käärid, -kääride 'tahikäärid' < kasks lichtschêre, sks Lichtschere Alamsaksast alguse saanud laenuteekond on jätkunud ülemsaksa mõju all.

liik1, liigi 'purje servaköis' < kasks lîk 'Liek'

liik3, liigu 'joomine' < kasks lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf'

liistik, liistiku 'pihik' < asks līvstück 'Leibchen'

lint, lindi 'pael, riideriba' < kasks lint 'Band'

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'Lot'

looper, loopri 'köis' < kasks lôper 'Läufer'

loovima, (ma) loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'luven', vrd hol loeven

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'

lähker, lähkriasks Lechel, Lecher 'Lägel'

lööv, löövi 'piklik katusealune' < kasks lö̂ve 'Laube'

maat1, maadi 'mõõt' < asks mate 'Maß'

mart, mardi 'mardisant; mardipäev' < kasks Marten, Merten 'Martin'

matt1, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'Metze'

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'

mettima, (ma) metin 'lõimelõngu immutama' < kasks smetten 'schlichten'

munk, mungakasks monk, mrts munk 'Mönch'

märk, märgi 'tähis' < kasks merk(e) 'Markierung, Zeichen'

märkama, märgata 'tähele panema' < kasks merken '(auf)merken'

münt2, mündi 'metallraha' < kasks münte 'Münze'

naat, naadi '(laevakere) jätkukoht' < kasks nât 'Naht'

napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.

narrima, (ma) narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'Niere'

neet, needi 'kinnitusvahend' < kasks nêt 'Stift, Nagel zum Vernieten'

niimeister, niimeistri 'liimeister' < kasks snidemesser 'Schneidemesser'

nukk, nuki 'väljaulatuv ots' < vrd asks nok(ke) 'Spitze', rts nock

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'Opfer'

orel, orelikasks orgel 'Orgel'

paar2, paari 'kaks' < kasks pâr 'Paar'

paber, paberikasks pap(p)îr 'Papier'

pall1, palli '(elastne) kera' < kasks bal, sks Ball

pall2, pl. pallid 'pidurlink' < asks Paller 'Sperrklinge'

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'Pfand'

park, pargi 'parklaev' < kasks bark, barke, sks Barke, vn барка

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'Becher'

peilima, (ma) peilin 'vee sügavust mõõtma' < vrd asks peilen

pekk2, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'Becken'

penn, penni 'rõhtpuu' < kasks bent, vrd rts spänne

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra' < kasks spit(t)âl

piibel, piibli 'pühakiri' < kasks bibel 'Bibel'

pilt, pildi 'pilt, maal, foto' < kasks bilt 'Bild'

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'Splitter, Stäbchen'

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'Bank'

pitser, pitseri 'pitsatijäljend' < kasks pitzêr 'Petschaft', rts pitser

plehtima, (ma) plehin 'palmima, punuma' < kasks vlechten, sks flechten

plekk1, pleki 'metall' < kasks bleck 'Blech'


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur