[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < kasks ingever 'Ingwer'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) ingever 'Jngeber'; (Göseken 1660: 364) Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; (Vestring 1720-1730: 48) Ingwer, -ri 'Ingfer'; So ingwer 'Kalmus'; (Hupel 1766: 135) Wötta leiba koor, küpseta sedda sütte peäle, ripputa Inkwrid selle peäle; (Hupel 1780: 147, 162) engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r., d. 'Ingfer'; (Lithander 1781: 537) segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri, ja ni paljo riwitud nisso saiaga ärra; (Hupel 1818: 55) ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; (Lunin 1853: 19, 37) engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
Murded: `ingver sporeP(`ingrid Rei); `engve(e)re, `ängvere Krk; `en´g|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv (EMS I: 1022)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; Wiedemann 1893: 125 iṅgwer, -i (eṅgwer, eṅkrēder) 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer, engevar, engeber 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, geng(e)wer (genckver), genwer, ginge- 'Ingwer';
Käsitlused: < kasks ingever (Raun 1982: 18; Liin 1964: 55; EES 2012: 92; EKS 2019); < Bsks Ingwer ~ kasks ingever (EEW 1982: 511)
Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] Ingwer < mnd. engewer (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņģveris Ingwer < mnd. engever, engewer 'Ingwer' (Sehwers 1953: 33); lt iņģveres Ingwer < mnd. ingever (Sehwers 1953: 42);
Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] Ingwer < mrts ingefära, ingifera (‹ kasks ingever) (SKES: 107; SSA 1: 227); lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r Ingwer (Kettunen 1938: 46; Raag 1987: 328)

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < kasks kalkûnsch hāne 'Truthahn', vrd Bsks Kalkun

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 116) Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; (Gutslaff 1648: 220) Saxemah Kanna 'Kalckaun'; (Göseken 1660: 609) Saxa mah kanna (emakalkun) 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck (isakalkun) 'Kalekutischer Hahn'; (Vestring 1720-1730: 116) Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; (Hupel 1780: 171) kalkun, -i r., d. 'Kalkun'; (Lithander 1781: 514) Kori ja riwi 18 ni suuri oune kui kalkuni munnad; (Marpurg 1805: 21) ni kui ne kalkuni; (Hupel 1818: 68) kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; (Lunin 1853: 47) kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun, `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkun´ VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalgun´); `kalkun, `kalkuna R Har VId (EMS II: 594)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; Wiedemann 1893: 193 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kalkunsche hân; MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) (EEW 1982: 672); < Bsks Kalkun ~ asks Kalkuun (Raun 1982: 28); < Bsks kalkun (SSA 1: 287); < asks kalkūn, Bsks Kalkun (EES 2012: 122); < asks Kalkuun 'kalkun' (EKS 2019)
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] Truthahn < nd. kalkūn (Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45);
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] kanalintulaji / Truthahn, Pute(r) < rts kalkon ~ asks kalkun (SKES: 149; SSA 1: 287); is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < Bsks kalkun (SSA 1: 287); vdj kalkkuni < ee kalkun (EES 2012: 122); vdj ind´jukka kalkun; индюк (VKS: 290); vdj kalkkuni, kalkkuna kalkun; индюк (VKS: 370); lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon kalkun / Truthahn (Kettunen 1938: 103); lv kalkon kalkun; tītars (LELS 2012: 102)

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'Fernrohr', Bsks Kieker

Esmamaining: Eesti-Ma 1819
Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1819: 18) Pitksilmad ehk kiiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand
Murded: `kiiker, `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker, `kiikre Pä Ha; `kiikar, `kiikari R Koe VJg I (EMS III: 78)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel, kīkli '= kīker'; kīker, kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 304 kīker, kīkri, kīkre (kīkel, kīkar) 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîker 'untätiger Zuschauer'; Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein nd. Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < kasks kîker (EEW 1982: 806); < asks kîker 'Fernrohr' (GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357); < Bsks Kieker 'pikksilm' (Raun 1982: 37); < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' (EES 2012: 151)
Läti keel: lt † ķĩķeris Fernrohr < nd. kīker (Sehwers 1918: 150); ķĩķeris Fernrohr, -glas < nd. kīker 'Fernrohr; Zuschauer' (Sehwers 1953: 67); ķīķeris, ķīkars Fernrohr; Gucker < mnd. kîker (Jordan 1995: 72);
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] Fernglas; is kīkari < rts kikare (‹ asks kīker) (SKES: 190; SSA 1: 357); vdj kiikeri kiiker; подзорная труба, бинокль (VKS: 429); lv kīk̆kə̑r Fernrohr < kasks kiker 'Zuschauer' (Kettunen 1938: 132); lv kīk̆kǝr Fernrohr < kasks kîker (Raag 1987: 327; SSA 1: 357); kīkõr kiiker; tālskatis; ķīķeris (LELS 2012: 119)
Vt kiikama

kilter, kiltri 'mõisasundija' < kasks schilter 'Schilter'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 101) ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; (Hupel 1780: 181) kilter r., d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; (Hupel 1818: 84) kilter, -tri r. d. 'Schilter, Unteraufseher über Frohnarbeiter'; (Lunin 1853: 59) kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызвхъ'
Murded: `kilter, `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har (EMS III: 140)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter, kiltre (d.), kiltre, kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; Wiedemann 1893: 282 kilter, kiltre (d), kiltre, kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj. töö ülevaataja mõisas, kupja abiline';
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 827); < Bsks Schilter (Raun 1982: 39); < kasks.... (Raag 1987: 323); < asks schilter 'ratsakäskjalg' (EES 2012: 156); < asks schilter 'kilter' (EKS 2019)
Läti keel: lt šķilteris einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter < nd. schilter (Sehwers 1953: 132);
Sugulaskeeled: lv kīltar kilter; šķilteris (LELS 2012: 121)

klint, klindi 'rannikupank' < kasks klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe', Bsks Klint

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 213) Kiwwi-Klindt 'Felß'; (Gutslaff 1648-56) Neide klintide harje pählt näge Minna tedda; (Göseken 1660: 287) klint, -i 'Glint'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 630 maltsa kallas (A) 'hohes Ufer, Klint'; Wiedemann 1893: 569 maltsa kallas (A) 'hohes Ufer, Klint'; Wiedemann 1869: 845 paṅk, paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; Wiedemann 1893: 767 paṅk, paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; ÕS 1980: 275 klint, klindi 'paekallas, rannikupank';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang'; MND HW II: 1 klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe, Uferhöhe'; Hupel 1795: 116 Klinde od. Klint 'ist das sehr hohe steile Felsen-Ufer der Ostsee'
Käsitlused: < sks Glint (EEW 1982: 867); < Bsks Klint 'paekallas' (EKS 2019)
Läti keel: lt kliñts Fels < mnd. klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang' (Sehwers 1918: 24, 59, 150; Sehwers 1953: 51); lt klints Fels < mnd. klint (Kettunen 1938: 140);
Sugulaskeeled: lv klin̄t̀ Fels < kasks klint (Kettunen 1938: 140)

kraas, kraasi 'villakraas' < kasks krasse 'Kratze', Bsks Krase

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 429) kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; kaasitama (kraasima) 'Kartetschen'; (Vestring 1720-1730: 94) Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; (Helle 1732: 120) krasid 'Wollkratzen'; (Helle 1732: 322) krasid 'die Krasen'; (Hupel 1780: 190, 166) krasid Pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi d. 'Wollkratzen Pl.'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; (Hupel 1818: 100) kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; (Lunin 1853: 41, 72) kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
Murded: kraas, kraasi 'villakraas' K I TLä; kraas´ Jä VJg I; kraass (-s´s) Kam Urv Krl; kraas, `kraasi R; raas, raasi L KJn Trv Pst (EMS III: 789); `kraas´sli Rõu; kraas´t Rõn (EMS III: 791)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāz´, krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāz´, krāzi (kār´, kār´s) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; kraskam 'Kamm zum Krempeln, Durchkämmen, Abkratzen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (st. Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen st. krempeln, kämmen, kartetschen'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 975); < ee kraasima, vrd sm raasia (märksõna kraas) (Raun 1982: 50)
Läti keel: lt kārstava, kā'r´stǝv Wolldocke; kārst, kā’rst Wolle kratzen, docken (Kettunen 1938: 107); lt karstūvis Wollkratze (VLV 1944: 313);
Sugulaskeeled: sm karsta [1745] villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' (SSA 1: 318); sm raasi (1826) (villa)karsta / Wollkamm, Karde < ee kraas (SSA 3: 34); sm karstata (villoja) Wolle kratzen, docken (Kettunen 1938: 107); is kraaziᴅ (Len) villakraasid (Laanest 1997: 82); lv kaŕ̄š̀ Wolldocke; lv kaŕ̄š̆šə̑ Wolle kratzen, docken < vrd kasks harst 'Harke' (Kettunen 1938: 107)

krabama, (ma) kraban '(järsku) haarama, kahmama' < vrd kasks grabben, Bsks grabbeln

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krabama 'krahmama' R Lä KPõ I Plt Krl Har (EMS III: 794)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 krabama, -ban 'packen, ergreifen'; Wiedemann 1893: 383; ÕS 1980: 307 krabama 'krahmama';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grabbelen 'greifen, raffen'; grabben 'greifen, raffen'
Käsitlused: < vrd ee kabama 'zusammenraffen, scharren' (EEW 1982: 975); < ee deskr, vrd kasks grabben (Raun 1982: 50; EES 2012: 181)
Läti keel: lt grabelet grabbeln < nd. grabbeln, Bsks grabbeln 'mit den Fingern betasten, krauen' (Sehwers 1953: 36);
Sugulaskeeled: sm rapata [1615] ryöstää, tempaistaa /entreissen, an sich raffen < rts rappa 'ryöstää, siepata' (‹ kasks rap(p)en 'ryöstää') (SSA 3: 49)

kramp1, krambi 'riiv' < kasks krampe, Bsks Krampe

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 591) Raud Rampi (sulgemisvahend) 'Eiserne krampffe'; (Helle 1732: 148) obbadus 'die Krampe'; (Hupel 1780: 190, 254) kramp, -i r., d. 'die Krampe'; ramp, rambi d. 'die Krampe'; (Hupel 1818: 100) kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; (Lunin 1853: 72) kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp, krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp, `krambi R; kram´p, kram´bi T V; ramp (ram´p), rambi Sa Muh L M; ram´p, ram´bi Rõn San V (EMS III: 804)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp, krambi 'Krampe'; ramp, rambi '= kramp'; Wiedemann 1893: 383 kramp, krambi (ramp) 'Krampe'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn. (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp '(sulgemisvahend)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermitutelt dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe ~ sks Krampe (EEW 1982: 978); < kasks krampe ~ Bsks Krampe (Raun 1982: 50); < kasks krampe (Liin 1964: 52; SSA 1: 416)
Läti keel: lt *kra͠mpis [1638 Krampis] Krampe < mnd. krampe (Sehwers 1918: 90, 151); kra͠mpis Krampe < nd. krampe (Sehwers 1953: 57); krampis Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger < mnd. krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' (Jordan 1995: 68);
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi säppi < ee; lv krämp haka < kasks (SSA 1: 416); is ramppi (Hev) kramp (Laanest 1997: 164); vdj kramppi kramp, link, käepide; *дверная) скоба, ручка (VKS: 483); lv kräm̄`p Schliesshaken, Krampe < kasks krampe; kräm̄ptə̑ haken (Kettunen 1938: 158); lv krämp haak, kramp; krampis, āķis; krämptõ krampida, haaki panna; aizkrampēt (LELS 2012: 139)

kroovima, (ma) kroovin 'viljateri puhastama' < kasks schrofen, Bsks schrofen

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) Krowima 'schroten (das Mehl)'; krowitut Jahwo 'geschroden'; (Hupel 1780: 191, 467) krobima r. 'Getraide schroten'; kroowma, krowima d., r. 'schroten, schroben'; schroten, schroben, schrofen (Korn) 'krowima r. d.; krobima r.; kroowma, rowima, jämmes jahwatama d.'; (Hupel 1818: 101) krowima r. d.; kroowma d. 'schroten; lf. schroben, schrofen'; (Lunin 1853: 72) krowima r. d.; kroowma d. 'пеклевать; крупно молоть'
Murded: `kroovima '(kestadest) koorima; puhastama' Hi KPõ TaPõ; `kroobima Lä; `kruovima R sporJä ViK Iis; `kru̬u̬vma (-v´-) T VId; `roovima Sa Muh L VlPõ; `ru̬u̬v´ma M V; `ru̬u̬n´me Hls Krk
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432, 430 krōw, krōwi 'Schroten'; krōwima, -win 'schroten (Getreide)'; krohwima, -win '= krōwima'; Wiedemann 1893: 393 krōw, krōwi (krōwe, rōw) 'Schroten'; krōwima, -win (krohwima, kruwma, rōwima) 'schroten (Getreide)'; ÕS 1980: 312 kroovima 'viljateri kestadest puhastama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grof-, grovelik 'stark, gross, grob/gröblisch'; grofroggen 'grober, gewöhnlicher Rocken (nicht gesichtet)'; Schiller-Lübben scrophelen 'Scropheln'
Käsitlused: < kasks... ~ Bsks schrofen [nach Ariste] (EEW 1982: 997); < Bsks schrofen (Ariste 1966: 73; Raun 1982: 52; Liin 1964: 50); < asks schrofen 'vilja peeneks jahvatama' (EES 2012: 184)
Läti keel: lt skrādāt das Korn in der Mühle spitzen, die Kornspitzen abschlagen < mnd. schrāden 'schroten' (Sehwers 1953: 106)

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)

kuul, kuuli 'metallkera' < kasks kule, kûle 'Kugel'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; (Hupel 1780: 207) lööd, -i od. löe 'die Kugel'
Murded: kuul (-l´), kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul, `kuuli R (EMS IV: 145)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´, kūli 'Kugel, Ball'; Wiedemann 1893: 422 kūl´, kūli (kuhl, kuli) 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 +kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. +kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'
Käsitlused: < sks Kugel (EEW 1982: 1072); < asks Kuele (Raun 1982: 57); < Bsks Kugel 'kuul' (EES 2012: 197); < asks kuel 'kuul' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo (1786) luoti, ammus / Kugel < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' (SSA 1: 456); lv gun̄giĺ, guŋ́̄gĺə̑z Kugel; kūgə̑l Kugel (Kettunen 1938: 63, 169)

leer2, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'Lehre'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 184) eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; (Müller 1600/2007: 134) Minckperrast se Leerpois eb olle mitte v̈lle tæma Meistri (30.01.1601); (Stahl HHb III 1638: 99) Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; (Stahl LS II 1649: 685) Se Leerpois ep olle mitte ∫uhremb kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht vber ∫einen Mei∫ter'; (Göseken 1660: 468) leeri Rahha 'schul-Geld'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
Murded: leer, leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier, lieri KPõ Iis Kod; lier, `lieri R; li̬i̬r (-r´), leeri Kod Pal eL (EMS V: 37)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl.';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
Käsitlused: < Bsks Lehre (EEW 1982: 1264); < kasks lêre (Raun 1982: 72); < kasks lere, lare (Liin 1964: 61); < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' (Ariste 1963: 95); < asks lere 'õpetus, õppimine' (EES 2012: 233)

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < kasks slenge, Bsks Schlenge

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 21.10: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng, lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng, `leŋŋi R; len´g, lengi (-n´-) Kam Ote V; lenk (-n´-), lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki, `lengi Vai (EMS V: 100)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527 *läng, längi = leng; Wiedemann 1893: 477 *läng, längi = leng; Wiedemann 1869: 538 *leṅg, leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg, leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge, die 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das fenster umgeben.'; 2. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge, die 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < sks Schlenge (EEW 1982: 1281); < kasks slenge (Kobolt 1933: 154); < Bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' (EES 2012: 236)
Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen < mnd. slenge 'Einfassung' (Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110); sleņģis Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen < mnd. slenge 'Gitterstange, -pfosten' (Jordan 1995: 89); lt sleņģis Schlenge, Fensterschlenge (VLV 1944: 449)

nüke, nükke 'kaval võte, riugas' < vrd kasks nuk, nükke, sks Nücke

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pl. nükked Kuu LNg; nükk, nüki 'kavalus, nüke' Khk VJg (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 769, 762 nükk, nüki, nüka = nukk; nukk, nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Schnauze etc.)'; Wiedemann 1893: 698, 692 nükk, nüki, nüka = nukk; nukk, nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Schnauze etc.)'; ÕS 1980: 470 'kaval võte, riugas'; nüke 'kaval võte, riugas'; Tuksam 1939: 725 Nucke, Nücke 'tuju, kapriis; vemp';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nuck, nucke 'plötzlicher Stoss, Anfall, böse Laune, Tücke, versteckte Bosheit'; MND HW II: 1 nuk, nükke 'übler Streich, tückischer Anschlag; schlechte Absichten; heimliche Bosheit, böse Launen'
Käsitlused: < ee 'deskr' (EEW 1982: 1806); < vrd kasks nucke, Bsks nückish 'kurikaval' (Raun 1982: 109); < ? asks nuck(e) 'äkiline löök; halb tuju, varjatud õelus' ~ ? Bsks Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne kuju' (EES 2012: 331); < sks Nücke 'tuju, kapriis, vemp' (EKS 2019)
Läti keel: lt niķi Nücken, Schrullen, Kunstgriffe < mnd. nükke (neben nuk) 'übler Streich, Charakterfehler, böse Launen' (Sehwers 1918: 154; Jordan 1995: 80);
Sugulaskeeled: lv nik̄ Eigensinn, Nücken < sks (Kettunen 1938: 247)

pali, pali 'vann' < kasks ballie, ballige 'Balge, Zuber', vrd Bsks Balje

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; Wiedemann 1893: 759 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
Käsitlused: < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja (EEW 1982: 1910); < kasks ballige (Viires 1960: 99; Raun 1982: 115); < asks balge, ballige 'tõrs, vann' (EES 2012: 350)
Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] ein großer Zuber, Waschfaß (Sehwers 1918: 142); baļ̃ļa die Balge, ein großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Sehwers 1953: 8); baļļa Balge, großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Jordan 1995: 54);
Sugulaskeeled: sm palju < mrts balja (SKES: 474); lv bō̬ĺa Zuber < ? kasks balge (Kettunen 1938: 27); lv bǭļa pali, küna; baļļa (LELS 2012: 46)

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spegel 'Spiegel'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 258) ia kuÿ v̈x SPegel; (Müller 1600/2007: 494) ia kuÿ v̈x SPegel, sab meddÿ Silmade ette malituth (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 273) Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; (Stahl HHb II 1637: 79) Spegel; ∫ihs on te͠ma agkas üx ∫pegel 'So i∫t es nur ein Spegel'; (Stahl HHb III 1638: 44) Meije nehme nühdt lebbi öhe Spegli 'Wir ∫ehen jetzt durch einen Spegel'; (Stahl LS I 1641: 266) ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; (Göseken 1660: 297) peigel 'Spigel'; (Göseken 1660: 558) pegel 'spiegel'; (Hornung 1693: 24) Peel 'ein Spiegel'; (Vestring 1720-1730: 175) Pegel, -li 'Der Spiegel'; (Helle 1732: 156, 322) pegel, g. ac. peegli 'der Spiegel'; (Piibel 1739) se on selle mehhe sarnane, kes omma ihholikko pallet peeglis katsub; (Hupel 1780: 238) pegel, peegli r., d. 'Spiegel'; (Hupel 1818: 176) pegel, peegli r. d. 'Spiegel'; (Lunin 1853: 136) pegel, peegli r. d. 'зеркало'
Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel, `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel, `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V(`pi̬i̬dli Se, `spi̬i̬gli Lei) (EKI MK); peel, peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l, peeli Kod KJn T; peel, peele Sa Lä Han (EKI MK); peil, `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil, peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´, peili '= pēgel'; pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 805 pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) (peil) 'Spiegel'; Wied 1869/1893: 888/806 pēgeldama 'spiegeln'; (pēl) peil < Bsks Speiel; ÕS 1980: 501 peegel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; Schiller-Lübben spegel 'Siegel'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
Käsitlused: < ee peegel ~ kasks spêgelen (EEW 1982: 1967); < kasks spegel (Raun 1982: 118; Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; SSA 2: 330; EES 2012: 358); < kasks spegel, speigel (Liin 1964: 53)
Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] Spiegel < mnd. spēgel (Sehwers 1918: 81, 159); lt spiẽģelis Spiegel < mnd. spēgel 'Spiegel' (Sehwers 1953: 115); spieģelis Spiegel < mnd. spêgel (Jordan 1995: 92); spieģelēt spiegeln < mnd. spegelen (Jordan 1995: 92);
Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] Spiegel; krj peili < rts spegel (‹ kasks spēgel); is speili < sm (SSA 2: 330); is peili (Kos) peegel (Laanest 1997: 144); lvS spiegel, spiegil Spiegel (SLW 2009: 178); lv spìe̯giĺ Spiegel < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ sich spiegeln < sks (Kettunen 1938: 378); spīegiļ peegel; spogulis; spīegiļtõ peegeldada; atspoguļot (LELS 2012: 302)

peet, peedi 'juurvili (Beta vulgaris)' < kasks bête 'Bete, rote Rübe'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 558) peetit 'Beeht / rote Ruben'; beeti 'rothe rüben (beta rubra)'; (Helle 1732: 298) petid 'Mangold oder Bethen'; (Hupel 1780: 240) peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; (Lithander 1781: 421) Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; (Lenz 1796: 18) Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid, Zikorid, Skorzonerid, Karajurid, nink Sukkrunaerid.; (Hupel 1818: 176) peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; (Lunin 1853: 136) peet, -i r. d. 'свекла'
Murded: `pieti (piet), `piedi Lüg Vai; peet (-t´), peedi (-ie-) Sa Muh Rei L Ris Juu Tür Koe Sim IisK I Plt; pi̬i̬t, peedi VlPõ M TLä Ote Kam V(biite Lei) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´, pēdi 'Bete'; Wiedemann 1893: 807 pēt´, pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe';
Käsitlused: < sks Be(e)te (EEW 1982: 1973); < Bsks Beete (Raun 1982: 118); < kasks bête (Liin 1964: 63); < asks bete 'peet' (EES 2012: 359; EKS 2019)
Läti keel: lt biẽte rote Rübe < mnd. bēte (Sehwers 1918: 143); biẽte Bete, Rübe < mnd. bēte (Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55);
Sugulaskeeled: lvS biett ~ biet Beete (SLW 2009: 50); lv bìe̬`t, bēt̀ Rübe, Beete < kasks bēte (Kettunen 1938: 23); bīeţõz peet; biete (LELS 2012: 43)

peldik, peldiku 'käimla; väljaheited' < ? kasks *pö̂l-dîk

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 63) peltick, peltickust 'Heimlich gemach'; (Göseken 1660: 559) peltick 'Anzucht / Cloack'; peltick, -u 'Heimlich gemach'; peltick 'scheis-Haus (secessus)'; (Virginius 1687-1690) riksid ärra Paali Kujod, ja Paali Kirkud, nink teggit sedda Peldikuks; (Vestring 1720-1730: 176) Peldik, -ko 'Der Abtrit'; (Helle 1732: 87) ta läks omma asjale 'er ging zu Stuhl'; (Helle 1732: 156) peldik 'der Abtritt, Secret'; (Piibel 1739) Paali kodda kiskusid nemmad ka mahha ja teggid sedda peltikkuks; (Hupel 1780: 239, 244) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimlich Gemach'; pöldik, -ko d. 'Abtritt, heimlich Gemach'; (Tarto-maa 1806) 08.08: Sääl kottal wäetas neid nurmi peldikuga mes rahwas linast towa; (Hupel 1818: 176) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimliches Gemach'; (Lunin 1853: 137) peldik, -ko r. d. 'отхожее, нужное мѣсто'
Murded: `peldik, `peldiku (-gu) 'väljakäigukoht' R; peldik, peldigu Sa Emm Rei Puh Krl Rõu Vas Se; peldik (-l´-), -u Vll Pöi Muh L Ha JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn M TLä Ote San Krl Plv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; Wiedemann 1893: 798 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; ÕS 1980: 503 peldik 'kõnek. käimla';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pôl, pûl 'Pfuhl; stehendes, unreines Wasser, Schlamm'; dîk 'Teich, Deich'; MND HW II: 2 pôl, pûl (pl. pö̂le) 'mit Wasser, Schlamm, Unrat gefüllte Vertiefung, Pfuhl; Schlamm, Unrat'
Käsitlused: < Bsks Peldik ~ asks pö̂l-dîk '(pôl, pûl 'Vertiefung, mit Wasser gefüllt, bes. stehendes, unreines Wasser, Schlamm' + dîk 'Teich')' (Ariste 1963: 100); < kasks spelt 'Spelt' (EEW 1982: 1983-1984); < kasks *pöl-dîk 'roojatiik' ~ kasks *spelt 'aganasara + ee -ik' (Raun 1982: 119); < ? asks *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik' ~ ? asks spelt 'agan' (EES 2012: 360)
Läti keel: lt pẽlis, pẽle [1638 Pehlis] Pfühl < mnd. pöle, pöl (Sehwers 1918: 92, 155);
Sugulaskeeled: vdj peltikko (kuiv)käimla, kõnek. peldik; уброная, нужник (VKS: 896)

piip|kann, -kannu 'tilaga puukann' < kasks pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausgußröhre'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 563) pijhp kanno 'schenck-Kanne (cirnea)'; (Göseken 1660: 636) Suur pijpkanno 'Schenk-Kanne'; (Lenz 1796: 57) sis om neid waija - - ütte penikesse piipkannu-pritsiga - - ärrakastma; (Hupel 1818: 180) piipkan, -no od. -ni r; -nu d. 'Pfeifkanne, Gießkanne'; (Lunin 1853: 139) piipkan, -no r. d. 'лейка'
Murded: piipkann, -`kannu 'tilaga puust õllekann' Lüg Jõh; piipkann, -kannu Mus Muh Ris Plt KJn Vas (EKI MK; EMS VII: 435)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 pīp-kann 'Giesskanne'; Wiedemann 1893: 202 pīp-kann 'Giesskanne'; ÕS 1980: 510 piipkann 'etn. suur tilaga puukann';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausflussröhre'; MND HW II: 2 pîpkanne, pîpen-, pü̂p- 'Kanne mit einer Ausgußröhre oder Tülle'
Käsitlused: < kasks pīpkanne (Viires 1960: 98; Liin 1964: 56)
Läti keel: lt † pĩpkañna Kanne mit einer Pfeife < mnd. pīpkanne (Sehwers 1918: 155); lt peipkanna Gießkanne < Bsks Pfeifkanne 'eine große Bierkanne mit einer Röhre zum Eingießen' (Sehwers 1953: 87); pīpkanna Kanne mit Pfeife < mnd. pîpkanne (Jordan 1995: 82);
Sugulaskeeled: lv pī`p-kōna Schnabelkanne < kasks pīpkanne (Kettunen 1938: 149); lv pīpkrūz piipkann; krūze ar snīpi; pīpkrūz piipkann; pīpkanna (LELS 2012: 141, 244)

pookima2, (ma) poogin 'taimi vääristama' < kasks poten, Bsks pothen 'propfen' Alamsaksast alanud laenutee on jätkunud baltisaksa keele toel.

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: (VT 1686) pookma 'pookima'; (Vestring 1720-1730: 186) Pokima 'Pohten pfropfen'; (Helle 1732: 161) pokima 'pohten, pathen, propfen'; (Piibel 1739) olled ärraleikatud, ja wasto lodud wisi hea öllipu sisse pokitud; (Hupel 1766: 123) se pu on ükskord istutud ning pokitud; siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; (Hupel 1780: 245, 246) pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; (Hupel 1780: 246) pookma d. 'pfropfen'; (Marpurg 1805: 13) moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk propuleritu; (Hupel 1818: 189) pookma od. poogma d. 'pfropfen'; (Lunin 1853: 146) pookma od. poogma d. 'затыкать пробкою, закупоривать'
Murded: `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har (EKI MK; EMS VII: 654)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; Wiedemann 1893: 850 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; ÕS 1980: 527 pookima ka aiand.;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'; MND HW II: 2 pōten, pāten, potten 'Pflanzen (in die Erde) setzen, pflanzen, Stecklinge setzen; eine Pflanze veredeln, pfropfen'; pōte (potte), pāte 'junge Pflanze, Steckling, junger Baum, Setzling'; Hupel 1795: 178 pothen 'propfen'
Käsitlused: < kasks poten, potten 'pookima' (Liin 1964: 63); < vrd kasks poten (Kettuneni järgi) (Raun 1982: 126); < asks poten, paten 'istutama' (EES 2012: 379)
Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ pfropfen < kasks poten (Kettunen 1938: 318); lv proppõ, pūotõ pookida; potēt (kokus) (LELS 2012: 254, 259)
Vrd pootima

poort1, poordi 'ääris(pael), tress' < kasks borde, sks Borte

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: puord (-t), `puordi 'äär riidel' Kuu VNg Lüg Jõh IisR; poort, poordi (-uo-) 'triip, ehisriba' Krj Mar Vig Kir Koe Sim; por´t, por´di 'pruudipärg' Ris; porde 'tapeedi ülaääris' Ans Han Mih VMr Nõo; porte 'tapeedi ülaääris; seeliku ehisääris' Plt KJn Hls (EKI MK; EMS VII: 684)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōr´t, pōr´di 'Spitze, Borte, Tresse'; pōr´d, pōri (pt) '= pōr´t'; Wiedemann 1893: 854 pōr´t, pōr´di (pt) (pōr´d) 'Spitze, Borte, Tresse'; EÕS 1930: 811 poort '(palmitsetud) nöör, pael, lint (Posament, Borte, Tresse)'; ÕS 1980: 529 poort 'ääris';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben borde 'Saum, Leiste, Einfassung, Besatz; Brustband, Gürtel'; MND HW I bōrde 'Saum, Einfassung, Borte, Besatz, Brustband, Gürtel'
Käsitlused: < sks Borte ~ ? Bsks Borde (EEW 1982: 2141); < asks bôrde (Ariste 1972: 95); < kasks borde (Raun 1982: 126); < asks borde 'pael, äär, ääris, kant', boord, bort 'külg', sks Borte 'poort, ääris, pael' (EES 2012: 380); < sks Borte 'poort, ehispael' (EKS 2019)
Läti keel: lt † burde [1638 Burrde] Borte, Einfassung, Zierat < mnd. borde (Sehwers 1918: 85, 145); borde, burde < dt. Borde 'Einfassung' (Sehwers 1953: 15, 22); burde Borte < mnd. bōrde (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm poorti (poortti, poortu) tapetin, kankaan t. vaatteen reunassa oleva koristenauha / Borte < rts bård 'reunus, päärme; reunuskoriste' (‹ sks Borde, Borte ’reuna, reunus’) (SSA 2: 396); lv buò̯r´ Borte, Tresse, Verzierung < Bsks Bord (Kettunen 1938: 32); lv bort poort, äärekaunistus; apmale (LELS 2012: 46)

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < kasks pors 'Porst', vrd Bsks Pors

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 207) Karlod 'Porß'; (Helle 1732: 296) porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; (Hupel 1780: 247) porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'
Murded: porss, porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors, porsa Var Mih; ports, portsa Vig (EKI MK; EMS VII: 699; Saareste III: 1138); porss, porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst (EKI MK; EMS VII: 699)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors, pl. porsad 'Porst'; ports, pl. portsud '= pors'; Wiedemann 1893: 848 pors, pl. porsad (ports) 'Porst'; ports, pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, ○porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch, der 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors (EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126); < Erts pors 'sookail; porss' ~ Bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' (EES 2012: 382)
Läti keel: lt † puraši Porst < mnd. pors (Sehwers 1918: 156); puors Gagel (myrica gale) < mnd. pors (Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: sm pursu (Ledum palustre) (Kettunen 1938: 310-311); lv pōrs̆sa, por̄s Gagelstrauch (Myrica gale); por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z Gagel (Myrica gale) < kasks pors (Kettunen 1938: 307, 310)

praak, praagi 'kõlbmatu toode' < kasks brak 'Brack', kasks wrak 'beschädigt, untauglich'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) praakhone 'die Wracke'; (Hupel 1780: 247) praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; (Hupel 1818: 191) praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Branteweinsspülicht; lf. Braak od. Brake'; (Lunin 1853: 147) praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
Murded: praak, `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak, praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak, raagi Tor Trv (EKI MK; EMS VII: 718); prakk, praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk, pragi Kuu; prak´k, praki Kod Lai Hel sporT V; rakk, raki Kär Muh Tor; rak´k, raki Saa sporM (EMS VII: 731)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prāk, prāga, prāgi 'Brake, Schlempe'; prāgane, prāgaze, prāgatse 'voll Brake'; Wiedemann 1893: 873 prāk, prāga, prāgi (prāg, rāk) 'Brake, Schlempe'; prāgane, prāgaze, prāgatse 'voll Brake'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'
Käsitlused: < kasks brak (EEW 1982: 2157); < ? Bsks braak 'Brack-' (EEW 1982: 3923); < Bsks Braak (Raun 1982: 127); < kasks wrak (SSA 3: 32); < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' (EES 2012: 383)
Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] schlechte Ware < mnd. wrak (Sehwers 1918: 84, 144); braks, brãks, brãķis das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige < mnd. wrack 'untauglich, beschädigt' (Sehwers 1953: 15-16); brāks Auswurf; brāķis Wrack, schlechte Ware, Untaugliches < mnd. wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' (Jordan 1995: 56-57);
Sugulaskeeled: vdj braakki praak; praak-, kasutamiskõlbmatu; vdj braakku praak-, kasutamiskõlbmatu (VKS: 169); lv brå̀i̮k vrd ee praak (Kettunen 1938: 28); lv brǭik praak; brāķis (LELS 2012: 49)
Vt praakima1. Vrd vrakk

rassima, (ma) rassin 'tööd murdma' < kasks brassen 'lärmen, prassen', sks prassen

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: (Jannsen 1860) 02.11: Mönni waene emma rikkub allalisse käksumisse ja rassimissega omad lapsed üsna ärra
Murded: `rassima 'toimetama; rügama' Lüg IisR Vai S sporL KJn; `ras´ma Kõp Vil; `rässima Kuu VNg IisR sporKPõ; `prassima Ans (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962, 1024 pras´s´ima 'prassen, verschwenden; lärmen, toben, tollen'; ras´s´ima '= pras´s´ima'; Wiedemann 1893: 873, 928 ras´s´ima '= pras´s´ima'; pras´s´ima (pras´ma, prātsima, ras´s´ima) 'prassen, verschwenden; lärmen, toben, tollen; quälen, belästigen'; sa pras´s´id mind tȫga 'du quälst, drückst mich mit Arbeit'; ÕS 1980: 575 rassima 'rühmama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I +vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
Käsitlused: < kasks brassen (EEW 1982: 2420); < vrd Bsks brasseln 'maadlema' (Raun 1982: 140); < vrd asks prasselen 'müra, kära tekitama, lärmama', sks prasseln 'ragisema, pragisema', rts prassla 'krabistama; sahisema' (EES 2012: 383)
Vrd prassima

reid, reidi 'ankrukoht' < kasks reide, rêde 'Reede'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: reid, reidi 'ankrukoht meres' Hää JõeK; reit, reidi Khk; reit, `reidi 'laevatee' Kuu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1047 reit´, reidi 'Rhede; Cours des Schiffes'; Wiedemann 1893: 949 reit´, reidi 'Rhede; Cours des Schiffes'; ÕS 1980: 583 reid 'sadamaeelne ankrukoht'; Mereleksikon 1996: 362 reid 'hol rede'; VL 2012 reid '(hol reede, rede)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rêde, reide 'Rhede, offener Hafen, naveta, portus'; Schiller-Lübben rede, reide 'Rhede'; MND HW II: 2 rêͥde (rede, reide), ○rê(i)t 'außerhalb des eigentlichen Hafens gelegener Ankerplatz, Reede'
Käsitlused: < kasks reide, rêde 'Reede' [viell. ‹ mnd.] (EEW 1982: 2448); < kasks reide 'Rhede, Ankerplatz' (GMust 1948: 59, 90); < Bsks Reide, Reede (‹ asks Reide) (EKS 2019)
Läti keel: lt † riẽde, riediņ̃š Reede < mnd. rēde (Sehwers 1918: 157); riede Reede < nd. rēde (Sehwers 1953: 100);
Sugulaskeeled: sm reti [1863] sataman ankkurointialue, satamaselkä / Reede < rts redd (‹ kasks rēde) (SSA 3: 68; SKES: 772); sm reitti Seenkette; Route; Strecke < skand, vrd rts redd, mrts red, rid, reid 'Reihenfolge, Reihe, Schlange' (Bentlin 2008: 84); lv reì̯ᴅ, reì̯də̑ Reede, Vorhafen (Kettunen 1938: 332); lv reid reid; reids (LELS 2012: 265)

ribi, ribi 'küljeluu, roie' < kasks ribbe, Bsks Ribbe 'Rippe'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 122) külje-lu 'die Ribbe'
Murded: ribi Jõe Kuu IisR Vai Sa Mär Kir Tõs Tor Hää Saa Ha JMd Koe VMr VJg Iis Plt; kribi Hää (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1051 ribi, ribi-kon´t 'Rippe'; Wiedemann 1893: 953 ribi, ribi-kon´t 'Rippe'; ÕS 1980: 589 ribi 'roie; ribiliha; siledal pinnal väljaulatuv liist';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ribbe 'Rippe'; Schiller-Lübben ribbe, rebbe 'Rippe'; MND HW II: 2 ribbe, rübbe, rebbe, rippe 'einer der gebogenen Knochen die ausgehend von der Wirbelsäule das Knochengerüst des Brustkorbs bilden, Rippe; Fleischstück mit Rippenknochen'
Käsitlused: < kasks ribbe 'Rippe' (EEW 1982: 2465; Raun 1982: 142; EES 2012: 425); < asks ribbe ~ Bsks Ribbe 'roie, ribi' (EKS 2019)
Läti keel: lt riba Rippe < mnd. ribbe 'Rippe' (Sehwers 1918: 48, 157; Sehwers 1953: 100); riba Rippe; einzelner Stab im Gitter < mnd. ribbe 'Rippe' (Jordan 1995: 85);
Sugulaskeeled: lvS riba (luu) Rippe (SLW 2009: 165); lv ribà Rippe < ? kasks ribbe (Kettunen 1938: 335); ribā ribi, roie; riba (LELS 2012: 267)

suhvel, suhvli 'laegas, sahtel' < kasks schuf-lade, Bsks Schublade

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 431) Kuuflahd 'Kastlein, capsula'; (Hupel 1818: 230, 234) suhwlaad, -i r. d. 'Schublade'; suuwlaad, -i r. d. 'Schublade'; (Lunin 1853: 179, 183) suhwlaad, -i; suhwlaekas r. d. 'выдвижной ящикъ'; suuwlaad, -i r. d. 'выдвижной ящикъ'
Murded: `suhkel, `suhkli 'sahtel' Lüg; `suhvel, `suhvli IisR Han Kod MMg KJn Vil Puh Rõn; `suhvli Nõo Võn Ote V(`suhli Vas); `suhtel, `suhtli Hi; `suhftel, `suhftli Trm; suhv, suhvi Hel; `suhtlakka, `suhtlaga Vai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1197 suhw-laegas, laeka; suhw-lādikas, lādika, suhw-lāt´, lādi; suhwel, suhwli (suhwli) 'Schieblade'; Wiedemann 1893: 1085 suhw-laegas, laeka; suhw-lādikas, lādika, suhw-lāt´, lādi; suhwel, suhwli (suhwli) 'Schieblade'; ÕS 1980: 662 † suhvel 'laegas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf-lade 'Lade mit Schiebdeckel; Kasten in einem grösseren Behältnis'; MND HW III schûflāde 'Lade mit Schiebdeckel; Schublade'
Käsitlused: < Bsks Schublade, Schuflade (EEW 1982: 2898); < sks Schuffel (Raun 1982: 162); < asks schūflade 'liigutatava kaanega laegas; sahtel' (EES 2012: 486; EKS 2019)
Läti keel: lt *šũplãde Schublade (Sehwers 1918: 162)

titt, titi 'tiss, nisa' < ? kasks titte 'Zitze', Bsks Tit

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tit´t, titi 'naiserind; rinnanibu' Ans Khk Mus Vll Lei Kra (EKI MK); tit´t, titi '(poisi) penis' Krk Hel TLä Võn Rõn V; tittima 'tissi imema' Khk Krj Vll (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tit´t´, titi (O) 'Zitze am Euter'; Wiedemann 1893: 1162 tit´t´, titi (O) 'Zitze am Euter';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 titte 'Zitze'; titten-budel 'Brusttuch der Frauen'; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Schleswig-Holstein Titte 'Zitze'; mnd. titte; titten 'an der Mutterbrust saugen'; Hupel 1795: 238 Tit 'st. Zitz'; Titten 'st. Zitze'
Käsitlused: < ee tiss (lastekeelsena titt) ~ kasks titte (EEW 1982: 3191); < asks ~ rts titte (EES 2012: 533)
Läti keel: lt cice, cicis, ciča [1638 Zit∫chas] Zitze, Mutterbrust < dt. (Sehwers 1918: 78, 85, 145); lt tita die Zitze (bei Tieren u. Menschen) < nd. titte 'Zitze' (Sehwers 1953: 143); tita Zitze (bei Tieren und Menschen); Saugflasche < mnd. titte (Jordan 1995: 103)

tosin, tosina 'kaksteist' < kasks dos(s)in 'Dutzend'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) tossina 'dutzet / dossin'; (Hupel 1818: 251) tossin, -a r. d. 'ein Dutzend'; (Lunin 1853: 198) tossin, -a r. d. 'дюжина'
Murded: tosin, -a Jõe VNg Iis Vai sporS sporL Juu Kos JMd Tür Koe VJg I Plt KJn M Puh; to(s)sin, -e (-õ) San Krl Har; trosin, -a Sim (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 tozin, tozina 'Dutzend'; tozinits, tozinitsa (d); toziṅg, toziṅgu (O) = tozin; Wiedemann 1893: 1176 tozin, tozina (tozinits, toziṅg, tõzin, tuzin) 'Dutzend'; tozinits, tozinitsa (d); toziṅg, toziṅgu (O) = tozin; tozin-tozin 'ein Gross (144 Stück)'; ÕS 1980: 722 tosin;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dosin, dossin, dosint 'Dutzend'; MND HW I dossîn, dosîn 'Dutzend'
Käsitlused: < kasks dos(s)in (EEW 1982: 3252; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324); < kasks dosîn, dossîn (Liin 1964: 48); < asks dos(s)in, dosint 'tosin' (EES 2012: 542)
Läti keel: lt ducis, duzins Dutzend < mnd. dosin (Sehwers 1918: 146); dozīns, duzīns < mnd. dosīn 'Dutzend' (Sehwers 1953: 25); lt ducis Dutzend < Bsks Dutz 'Dutzend' (Sehwers 1953: 29);
Sugulaskeeled: sm tusina [1609] 12 kpl / Dutzend; krj tusina < rts, vrd mrts dussin 'tusina' (‹ kasks dosin, dossin) (SSA 3: 338); vdj d´uužina tosin < vn дюжина (VKS: 188); lv dut́̄š́ dutzend < sks (Kettunen 1938: 43); lv dutš tosin; ducis (LELS 2012: 56)

tripp, tripi 'sõltus; kinnitusvahend' < kasks strippe, Bsks Strippe

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tripp, trippi VNg Jõh; tripp, tribu Kuu Vai(rippu, ribu); tripp, tripi Jäm Rei Mar Mär Var Hag Juu JMd VJg I TLä San Urv Krl Har Rõu Plv; ripp, ripi Khk Krj Vll Muh Kse KJn Trv Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 tripp, tripi, tripu 'Strippe'; Wiedemann 1893: 1197 tripp, tripi, tripu 'Strippe'; EÕS 1937: 1570 tripp; ÕS 1980: 727 tripp;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Strippe am Stiefel?'; Schiller-Lübben strippe 'Schlinge oder dünner Band, der an Zeug genähet wird es dabey aufzuhängen'; MND HW III strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels'; Nottebeck 1988: 88 Strippe 'Aufhänger (E. K. L. R.)'; Die Strippe an meinem Paletot ist gerissen.
Käsitlused: < kasks stripe ~ sks Strippe (EEW 1982: 3274); < asks Stripp (Raun 1982: 181); < asks strippe 'köis; aas, tripp' ~ sks Strippe '(suka)tripp; pael, nöör' (EES 2012: 546)
Läti keel: lt † stripes Strippen (Sehwers 1918: 160); lt stripa Strippe am Stiefel < mnd. strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels' (Jordan 1995: 98); lt stripa, stripas Strippen < nd. stripp (Sehwers 1953: 124)

trits, pl. tritsud 'uisk' < kasks strîtscho 'Schlittschuh', Bsks Trittschuh

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: (Masing 1823) käiwad süggawa lumme pärast sukstega (Schneeschuhe; raudsuksed, Schlittschuhe, welche Deutschen tritsud nennen
Murded: trits, pl. `tritsud R; tritsud eP; tritsu Trv TLä Võn Vas Räp (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trits, tritsu (D) 'Schlittschuh'; Wiedemann 1893: 1197 trits, tritsu; tritsar, tritsari; tritska, tritska (D) 'Schlittschuh'; tritsudega jōksma 'Schlittschuh laufen'; ÕS 1980: 727 † trits 'uisk';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 strît-scho 'Schlittschuh'; Schiller-Lübben strîtscho 'Schlittschuh (Schuh, mit dem man stridende, weit ausschreitend, dahin fährt)'; Deutschbaltisch 2019 Der Schritt- oder Schrikschuh (Gutzeit 1998: 162)
Käsitlused: < Bsks Trittschuh ~ mnd. strîtscho (EEW 1982: 3275); < kasks strît-scho (Raun 1982: 181; Haak 1976: 87); < asks strītscho ~ Bsks Trittschuh 'uisk' (EES 2012: 546)
Läti keel: lt strĩčes Schlittschuhe < nd. strīdschō 'Schlitt- oder Schrittschuhe' (Sehwers 1953: 124); lt strīčas Schlittschuhe < mnd. strîtscho (Jordan 1995: 97)

tross2, trossi 'kraamikoorem' < kasks trosse, Bsks Tross

Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 668) Rossi pois (teener) 'tros bube (calo)'; (Piibel 1739) pannid need wäetimad lapsed ja lodussed ja trossid ennese eel käima; (Lunin 1853: 199) tros, -i d. 'обозъ, поклажа'
Murded: tross, `trossi 'kraam, koli; moonavoor; hobuküüt' Kuu Hlj; tross, trossi (-s´s-) Mar Mär Ha JMd VJg Trm Lai Plt Nõo Ote V; ross, rossi (-s´s-) Pöi Hää Pil M (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tros´s´, tros´s´i 'Tross, Bagage, Fuhre'; Wiedemann 1893: 1199 tros´s´, tros´s´i (ros´s´) 'Tross, Bagage, Fuhre'; EÕS 1937: 1571 tross 'sõjaväe-, vankrite-, kraamivoor, pagas'; ÕS 1980: 728 tross 'voor; kraamikoorem';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosse, tros 'Tross, Gepäck'; Schiller-Lübben trosse 'Troß, Gepäck'; Hupel 1795: 241 Troß 'ein kleiner Bauerwagen auf welchem der Reisende ein wenig Futter für seine Pferde, oder andere Kleinigkeiten mit sich führt'
Käsitlused: < kasks trosse (EEW 1982: 3278; SKES: 1371); < kasks trosse, Bsks Troβ (Raun 1982: 182)
Läti keel: lt † trasa Troß < mnd. trosse (Sehwers 1918: 163); trasa Troß < mnd. tros(se) (Jordan 1995: 104);
Sugulaskeeled: sm trossi, rossi [1642] kuormasto; kuorma, rahti; tavara, säly, kantamus < rts tross 'sotilaan pakkaus, kantamus' (‹ kasks trosse) (SKES: 1371)

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < kasks witik, witeke 'Füdchen'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Wyttyka, Pagel; (Vestring 1720-1730: 63) Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; (Hupel 1780: 311, 535) widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r., d. 'Füdchen (Fisch)'; (Hupel 1818: 284) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'Füdchen (Fisch)'; (Lunin 1853: 228) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
Murded: `viidikas, `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas, viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik, viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik, viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik, viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas, viidinga Sa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg, wīdiṅgu '= wīdikas'; Wiedemann 1893: 1376 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze (wīding) 'Füdchen, Weissfisch'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
Käsitlused: < vn..... ~ kasks..... (EEW 1982: 3817); < vrd Bsks Füdchen (Raun 1982: 203); < asks witik, witeke, witink 'viidikas' (EES 2012: 602; Kendla 2014: 161); < asks witik, witeke 'viidikas' (EKS 2019)
Läti keel: lt vīķe < nd. wittke 'Weißfisch' (Sehwers 1953: 157); lt vīķe viidikas (ELS 2015: 1006);
Sugulaskeeled: sm viitikka (Suomenlahdella) salakka (Vuorela 1979: 512); vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas (EES 2012: 602)

vikk, viki 'pulk, prunt' < kasks swik, Bsks Zwick

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vikk, viki 'prunt' S Rid Kse Han Khn Tor Hää (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd. punn, prunt';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838-39); < asks swik 'punn, prunt' (EES 2012: 605); < asks swik ~ Bsks Zwicke 'punn, prunt' (EKS 2019)
Läti keel: lt sviķis Zwick < mnd. swik (Sehwers 1918: 70, 161); sviķis der Zwick in der Tonne < mnd. swik (-ck-) 'Luftzapfen am Faß' (Sehwers 1953: 128); sviķis Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches < mnd. swik 'Luftzapfen am Faß' (Jordan 1995: 99);
Sugulaskeeled: lv svīk̀ Holzzapfen (Kettunen 1938: 391)
Vrd tapp

vööslemid, pl. vööslemid 'leid' < kasks vȫrsēle 'Vordersiele'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 286, 294) Weerslemmit 'Vorsielen'; Vöörslemid 'Vorsielen'; (Helle 1732: 206) weerslimid 'das Vorsiedel, Pferde-Geschirr'; (Hupel 1780: 309) weerslemmid od. weerslimid r. 'Vorsiegel, Kutschgeschirre'; (Hupel 1780: 309, 315) weerslemmid od. weerslimid r. 'Vorsiegel, Kutschgeschirre'; wöörslemmid r.; wöörslemmi d. 'Vorsiegel, Kutschgeschirre'; (Hupel 1780: 535) weersilli d. 'Vorsiegel, Kutschgeschirre'; (Hupel 1818: 281) weerslemmid r.; weerslemmi d.; weersilli d. 'Kutschgeschirre; lf. Vorsielen'; (Lunin 1853: 226) weerslemmid r.; weerslemmi d.; weersilli d. 'збруя лошадиная'
Murded: `vüöslemmid, `vüeslimmed (-lemmed) Kuu Jõh; `vüöslamed Hää; `vörslemmid (-lammid) VNg Lüg; `(v)ööslemmad (-lemmed) Khk Pöi Muh Mär Kse Ha Tür; `vööslemid Kos JMd Koe; `vörslemid (-med) ViK; `vöörslemmid (`vöös-, `vüös-) Iis Trm VlPõ TMr; `(v)ü̬ü̬slemmä M(`vü̬ü̬sle Hel); `vü̬ü̬rlemmüse (-löömüsse) Võn Kam; `vü̬ü̬slemmä Urv; vöörüsslemmi Plv; `vööslid Rei; `vöösmled LNg (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wērsīl, pl. wērsīlid; wērslemm,pl. wērslemmid; wērslīm, pl. wērslīmid 'Vorsielen (am Pferdeanspann) = wȫrslemmid'; Wiedemann 1893: 1352 wērsīl, pl. wērsīlid; wērslemm,pl. wērslemmid; wērslīm, pl. wērslīmid 'Vorsielen (am Pferdeanspann) = wȫrslemmid'; Wiedemann 1869: 1540 wȫrslemm, pl. wȫrslemmid; wȫrslīm, pl. wȫrslīmid 'Vorsielen (am Pferdeanspann)'; Wiedemann 1893: 1389 wȫrslemm, pl. wȫrslemmid; wȫrslīm, pl. wȫrslīmid (wȫslemm, wȫstlemm, hȫrslemmid) 'Vorsielen (am Pferdeanspann)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-sele 'Vordersiele, Vordergeschirr des Pferdes'; MND HW I vȫrsȇle 'Vordergeschirr des Pferdes'
Käsitlused: < asks Vörsel 'Vordersiele' (EEW 1982: 3778); < kasks *vörsel 'Vordersiele' (Viires 1974: 247)
Läti keel: lt vẽrzeles [1705] Pferdesielen < nd. värsel 'Vordersiele, Siele für ein Pferd des Vordergespanns' (Sehwers 1953: 157); lt vērzeles Pferdesielen, -geschirr < mnd. vȫrsēle 'Vordergeschirr des Pferdes' (Jordan 1995: 109); lt virzeles Vorsedel < Bsks Fürsel 'Pferdesielen' (Sehwers 1953: 159);
Sugulaskeeled: lv vērzə̑lᴅ, vir̄zə̑lᴅ, vir̄žə̑lᴅ Hintergeschirr, Vorsielen (beim Anspann der Pferde) (Kettunen 1938: 481)

veebiliides @ veebihaldur