SõnastikustSissejuhatusdict.asl@eki.ee



?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 80 artiklit

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < kasks achter 'Achter, Hintersteven'

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'

iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling

karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'Kiste'

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'

kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'

klint, klindi 'rannikupank' < kasks klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe', Bsks Klint

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

kook, koogikasks koke 'Kuchen'

korsten, korstnakasks schor-stên 'Schornstein'

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'Kürbis'

laabruk, laabruki 'riietusese' < kasks slâp-rok 'Schlafrock'

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

laeng, laengu? kasks lading 'Ladung'

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'

liik3, liigu 'joomine' < kasks lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf'

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'

maat1, maadi 'mõõt' < asks mate 'Maß'

miil2, miili 'pikkusmõõt' < ? kasks mîle 'Meile'

munk, mungakasks monk, mrts munk 'Mönch'

märkama, märgata 'tähele panema' < kasks merken '(auf)merken'

napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.

nunn, nunnakasks nunne 'Nonne'

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < kasks nēgenôge 'Neunauge'

orel, orelikasks orgel 'Orgel'

paber, paberikasks pap(p)îr 'Papier'

palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'

pank, panga 'järsk paekallas' < ? kasks bank, rts bank

pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ūne 'Posaune'

penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'Pfenning'

piin, piina 'vaev, valu' < kasks pîne, pîn 'Pein'

piste|maaker, -maakri 'käsitööline, ehtesepp' < asks piste(l)māker

plehtima, (ma) plehin 'palmima, punuma' < kasks vlechten, sks flechten

plott, ploti 'palgiparv' < asks flott 'Floss'

post1, posti 'tulp, sammas' < kasks post 'Pfosten'

praak, praagi 'kõlbmatu toode' < kasks brak 'Brack', kasks wrak 'beschädigt, untauglich'

praam, praami 'veesõiduk' < kasks prâm 'Prahm'

prassima, (ma) prassin 'priiskama, pummeldama' < kasks brassen / pras-

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'Braut'

pukk1, puki 'jäär, sokk' < kasks buck, buk 'Bock'

pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < kasks pumpe, rts pump

pung, punga 'rahakott' < kasks punge, rts pung

pööning, pööningu 'katusealune, lakk' < kasks bȫninge 'Dachstube'

reeling, reelingu 'laevarinnatis' < kasks reling, sks Reling 'Reiling'

reisima, (ma) reisinkasks reisen 'eine Reise machen'

rekk, reki 'räpane' < kasks dreck, sks Dreck

rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < kasks rif, sks Riff

rosin, rosina 'kuivatatud viinamari' < kasks rosîn(e), sks Rosine

rumm, rummu '(rattal)' < kasks trumme 'Trommel', vrd rts trumma

ruum, ruumikasks rûm 'Raum'

ruun, ruuna 'kohitäkk' < kasks rūne 'Wallach'

rööp 'õnar, sisselõige, sälk, soon, renn, valts' < kasks grōpe ~ lt gruõpe

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân, sks Satan

safran, safrani 'maitseaine' < kasks safrân 'Safran'

salvima, (ma) salvin 'võidma' < kasks salven 'salben'

sibul, sibula 'aedvili (Allium cepa)' < kasks sipolle 'Zwiebel'

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'Zicke'

taht, tahi 'küünla- või lambitaht' < kasks dacht 'Docht'

tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel, sks Tafel

tangid, tangide 'tööriist' < kasks tange 'Zange'

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'Dienst'

tonn, tonni 'tünn' < kasks tonne, sks Tonne

tosin, tosina 'kaksteist' < kasks dos(s)in 'Dutzend'

treial, treialikasks dreier 'Dreher, Drechsler'

troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'Trost'

täring, täringu 'vürfel' < kasks terlink, ternink 'Würfel'

tääk, täägi 'pistoda' < kasks steke-messet 'Degen', vrd sks Degen

undruk, undruku 'seelik' < kasks under-rok 'Unterrock'

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'Wage'

veering, veeringukasks vêrink 'Ferding'

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < kasks witik, witeke 'Füdchen'

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'Wein', vrd rts vin Arvestades varast jõudmist eesti keelde ning seost viinapuu ja viinamarjadega tuleb eelistada sõna alamsaksa päritolu.

võlts, võltsi 'vale' < kasks valsch 'falsch'

värk1, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'Werk'

värnits, värnitsakasks fernis 'Firnis'

värv, värvikasks verwe 'Farbe'

väävel, väävli 'S(ulphur)' < kasks swevel 'Schwefel'

äädikas, äädika 'maitseaine' < kasks etik, etek 'Essig'


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur