?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 80 artiklit
ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < kasks achter 'Achter, Hintersteven'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa hend (ahter) 'hinter Theil des Schiffs'
- Murded: `ahter S L Ris; `ahtri R (EMS I: 148)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; Wiedemann 1893: 10 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später';
- Käsitlused: < rts akter (EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333); < kasks achter 'hinten' (GMust 1948: 25, 74); < hol achter (Mereleksikon 1996: 11); < kasks achter, rts akter (EKS 2019)
- Läti keel: lt (kuģa) pakaļgals ahter (ELS 2015: 26);
- Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] (aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff < rts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' (SSA 1: 55); sm ahteri perä, (aluksen) takaosa; vdj ahte̮ri; ee ahter < rts akter (SKES: 7); vdj ahte̮ri ahter (VKS: 105)
heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
- Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
- Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
- Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
- Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)
iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; (Helle 1732: 99) iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; (Hupel 1780: 161) iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
- Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei (EMS I: 896); iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa (EMS I: 937)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; hīlega 'eilig'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; hīlega 'eilig'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö';
- Käsitlused: < rts il, īl (EEW 1982: 495); < Erts íl (märksõnaks iil ’tuulehoog’) (Raun 1982: 17); < Erts îl´ ~ īliŋg 'tuulehoog' (Ariste 1933a: 18); < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' (SSA 1: 222); < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' (EES 2012: 90)
- Läti keel: lt ĩliņš ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut < mnd. īlinge 'Ungestüm, Sturm' (Sehwers 1953: 42);
- Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall < rts il, mrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö suutua < sm; lv īl´ing tuulenpuuska, -pyörre < kasks īlinge (SSA 1: 222); lv īl´iŋG starker Sturm, Windstoss, Wirbelwind < kasks ilinge (Kettunen 1938: 80); lv īļing keeristorm; viesulis, viesuvētra (LELS 2012: 74)
karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'Kiste'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Karpekeñe 'Schachtel'; (Gutslaff 1647-1657: 221) teggit o[mm]a Nouwo Karpit wallales; (Göseken 1660: 289) Karpekenne 'Karpe (Schachtel)'; (Göseken 1660: 391) karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; (Göseken 1660: 598) Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; (Göseken 1660: 670) tulli karpecken (tulekustutusnõu) 'Feuwer Karpe'; (Hornung 1693: 28) Karp, Karbi / Acc.pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; (Helle 1732: 108) karp 'die Schachtel'; (Hupel 1780: 173) karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; (Hupel 1818: 72) karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; (Lunin 1853: 50) karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
- Murded: kar´p, karbi (-r´-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp, `karbi R (EMS II: 761)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; Wiedemann 1893: 213 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank, Muschel'; ÕS 1980: 240 karp;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
- Käsitlused: < ? slaavi..., ? balti..., ? kasks... [von ungewissem Ursprung] (EEW 1982: 715); < ? kasks karpe 'kast' (Raun 1982: 32; EES 2012: 133); < kasks karpe 'puinen kirstu' (SSA 1: 316)
- Läti keel: lt kārba (LELS 2012: 46);
- Sugulaskeeled: sm karppi (1745) puinen laatikko, rasia / Holzschachtel < ee karp (‹ kasks karpe) (SSA 1: 316); sm karppi < ee karp (Bentlin 2008: 66-67); is karppa, karppi rasia; vdj karppi rasia, koppa; lv kar´p, kärp puinen rasia, kotelo (SSA 1: 316); lv kar̄´`p Kästchen, Büchse; kär̄`p, kar̄´`p hölzernes Kästchen, Schachtel < ee karp (Kettunen 1938: 107, 177); lv boks karp; kārba (LELS 2012: 46)
kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) kild, kildast 'zunfft'; (Göseken 1660: 287) Kild, -a 'Gilde'; (Göseken 1660: 334) kild 'Zunft, tribus; Jnnung, collegium'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; (Hornung 1693: 36) Kild, Killa / Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; (Helle 1732: 113) kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; (Helle 1732: 308) suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; (Hupel 1780: 180) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; (Hupel 1818: 83) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; der Bauern Freyfuhre nach der Stadt'; (Lunin 1853: 58) kild, killa r. d. 'оильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
- Murded: kild, killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild, `killa R (EMS III: 125)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde 'Gilde'; Wiedemann 1893: 281 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde; kil´di, kil´di 'Gilde';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
- Käsitlused: < germ, vrd kasks gilde, mrts gilde (EEW 1982: 823); < germ, vrd kasks gilde (Raun 1982: 39); < kasks gilde (Liin 1964: 50; EES 2012: 154)
- Sugulaskeeled: sm kilta [1702; 1637 killantupa 'kapakka'] yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde < germ, vrd rts gille 'kilta', mrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' (SSA 1: 364); sm kilta < kasks gilde ~ mrts gilde (Bentlin 2008: 67)
kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
- Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
- Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
- Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)
klint, klindi 'rannikupank' < kasks klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe', Bsks Klint
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 213) Kiwwi-Klindt 'Felß'; (Gutslaff 1648-56) Neide klintide harje pählt näge Minna tedda; (Göseken 1660: 287) klint, -i 'Glint'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 630 maltsa kallas (A) 'hohes Ufer, Klint'; Wiedemann 1893: 569 maltsa kallas (A) 'hohes Ufer, Klint'; Wiedemann 1869: 845 paṅk, paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; Wiedemann 1893: 767 paṅk, paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; ÕS 1980: 275 klint, klindi 'paekallas, rannikupank';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang'; MND HW II: 1 klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe, Uferhöhe'; Hupel 1795: 116 Klinde od. Klint 'ist das sehr hohe steile Felsen-Ufer der Ostsee'
- Käsitlused: < sks Glint (EEW 1982: 867); < Bsks Klint 'paekallas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kliñts Fels < mnd. klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang' (Sehwers 1918: 24, 59, 150; Sehwers 1953: 51); lt klints Fels < mnd. klint (Kettunen 1938: 140);
- Sugulaskeeled: lv klin̄t̀ Fels < kasks klint (Kettunen 1938: 140)
kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
- Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
- Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
- Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)
kook, koogi < kasks koke 'Kuchen'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 82) Kohck, kohckist 'Kuche'; (Gutslaff 1648: 223) Watsa 'Kuche'; (Gutslaff 1648-56) ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; (Göseken 1660: 291) Koock, -a 'Kuche'; (Göseken 1660: 425) Kohk 'kuche (placenta)'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; kohkekesset 'Küchlein (der Apotheker)'; (Göseken 1660: 591) Raud kohck 'Oblat / EysenKuche'; (Göseken 1660: 728) ölikohk 'ölkuche (laganum)'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'; (Virginius 1687-1690) Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; (Vestring 1720-1730: 91) Kook, -ki 'Der Kuchen'; (Helle 1732: 119, 322) kook 'der Kuchen'; (Piibel 1739) ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; (Hupel 1780: 189) kook, -i r., d. 'der Kuchen'; (Lithander 1781: 517) Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Kui se kook wägga happuks jääb; (Arvelius 1782: 66) saia ja koki; (Hupel 1818: 97) kook, -i r. d. 'der Kuchen'; (Lunin 1853: 69) kook, -i r. d. 'пирогъ'
- Murded: kook, koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok, `kuogi R; kuuk, koogi eL (EMS III: 589)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk, kōgi 'Kuchen'; Wiedemann 1893: 355 kōk, kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes';
- Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' (EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Raag 1987: 324; EES 2012: 175); < kasks kōke (Liin 1964: 55)
- Läti keel: lt † kuõka Kuchen < mnd. kōke (Sehwers 1918: 151); lt kũka Kuchen < dt. (Sehwers 1918: 68); kuoka, kuõķis Kuchen < nd. kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' (Sehwers 1953: 61); kūka, kuoka Kuchen < mnd. kôke (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ Kuchen (Kettunen 1938: 143, 148)
korsten, korstna < kasks schor-stên 'Schornstein'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) sihs Tulli ütz sauwo sest Kaiwust ülles, Kui ütte suhre korsteini sauw; (Göseken 1660: 297) Korstein 'Schorstein'; (Göseken 1660: 428) korstein 'Camin (Schorstein)'; (Piibel 1739) kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; (Hupel 1766: 126) teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; (Hupel 1780: 190) korsten r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; (Arvelius 1782: 43) piddi korstnad puhhastama; (Hupel 1818: 99) korsten, korstna r. d.; korsten od. korstein, -i od. -a r.; korsna r., korstna d. 'Schornstein'; (Lunin 1853: 71) korsten, korstna r. d. 'труба'
- Murded: `korsten (korsten), `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten, `kors(t)ne M; korstan, `korstna L Ha Kad TLä; korsan, `korssna Nõo Rõn; korsen, `korssne Trv Krk; `korssen, `korssna R I Trv Pst; korsnas, `korssna S L; `kor´ssna T V (EMS III: 717); kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha (EMS III: 749)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten, korstna 'Schornstein'; korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; Wiedemann 1893: 349 korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; korsten, korstna (korsen, korsnas, kõrsnas, kõrstus) 'Schornstein'; ÕS 1980: 304 korsten;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêͥn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein';
- Käsitlused: < kasks schorstên (EEW 1982: 959); < kasks schor-stên (Raun 1982: 49); < kasks schorstên, asks schorstein(e) (Liin 1964: 52); < asks schorstēn 'korsten' (SSA 1: 406; EES 2012: 179)
- Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] Schornstein < mnd. schorstēn (Sehwers 1918: 29, 95, 158); skurstienis, skurstenis, skurstins Schornstein < mnd. schornstēn 'Schornstein' (Sehwers 1953: 108); skurstenis, -tinis, -tins, -tīns, -tiens Schornstein, Kamin < mnd. schorstên (Jordan 1995: 89);
- Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd < rts skorsten 'tulisija' (‹ kasks scorenstein, schorstēn 'savupiippu') (SKES: 220; SSA 1: 406); lvS ∫koar∫ken [1846] Schornstein (SLW 2009: 176); lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń Schornstein < kasks schorstên (Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328); lv kuoŕššǝn Schornstein; lv kūoršnig, kūoršõn korsten; skurstenis (LELS 2012: 151)
kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
- Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
- Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
- Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)
kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189) Kuuesepp Tito; (Müller 1600-1606: 162) hallÿ kuwe kaas; (Müller 1600/2007: 534) ke v̈che hallÿ kuwe kaas keub (14.06.1605) 'halli kuuega'; (Stahl 1637: 101) Kuhb 'Rock'; (Stahl HHb III 1638: 190) Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel w͠m dich'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 208) Temma mössub - - omma Kuhbe; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 442) Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock, tunica'; (Hornung 1693: 41) Kuub, Kue, Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; (Vestring 1720-1730: 102) Kuub, kue 'Der Rock'; (Helle 1732: 125) kuub 'der Rock'; (Piibel 1739) hakkas sest uest kuest kinni, mis tema selgas,; (Hupel 1780: 197) kuub, kue r. 'der Rock'; (Arvelius 1787: 118) serkid ja kued
- Murded: kuub, kuue 'üleriie' eP; kuub, `kuue R; kuub, kuvve I sporM sporV; kuup, kuuba Har (EMS IV: 138, 166)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; Wiedemann 1893: 421 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub;
- Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
- Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' (EEW 1982: 1070); < sks, vrd küsks schūbe (Raun 1982: 57); < asks.... (lähtesõna pole registreeritud), vrd küsks schūbe (EES 2012: 197)
- Sugulaskeeled: lv kūbə̑ breiter Rock der Braut mit zwei Reihen Bänder als Garnitur < kasks (Kettunen 1938: 169)
- Vrd mantel
kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'Kürbis'
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 343) ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; (Göseken 1660: 449) korpitz 'Kürbis'; (Vestring 1720-1730: 87) Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; (Helle 1732: 117) körwits 'der Kürbis'; (Piibel 1739) need körwitsed ja need melonid ja need laugud; (Hupel 1780: 168, 186) kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r., d. 'Kürbis'; (Hupel 1818: 64) kärwits, -e d. 'Kürbis'; (Lunin 1853: 44, 64, 66) kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
- Murded: kõrvits, -a 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits, -a (`kõ-) R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits, kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits, kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits, kirmidse Krl; kürbiss, kürbisse Trm Lei(-se) (EMS IV: 331)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´wits, kör´witse, kör´witsa 'Kürbis'; Wiedemann 1893: 363 kör´wits, kör´witse, kör´witsa (kör´nits, kür´wis, kür´wits, kürbes, kür´bis, kür´bits) 'Kürbis'; Wiedemann 1869: 477 kürbes, kürbese (d), kür´bits, kür´bitse (d) '= kör´wits'; kür´wis, -e; kür´wits, -a, -e (d); Wiedemann 1893: 433 kürbes, kürbese (d), kür´bis, kür´bise, kür´bikse; kür´bits, kür´bitse '= kör´wits'; ÕS 1980: 332 kõrvits;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
- Käsitlused: < sks... 'Kürbis' [märksõnaks kürbes] (EEW 1982: 1178); < kasks korbitze, korvese (Raun 1982: 60); < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze (Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; EES 2012: 203)
- Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis Kürbis < dt. (Sehwers 1918: 66, 150); lt ķervis, ķirvits, ķirbise Kürbis < nd. kerws, kürwes 'Kürbis' (Sehwers 1953: 64, 66-67); ķervis, ķirvītis Kürbis < mnd. körvis (neben körves) (Jordan 1995: 72);
- Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] Kürbis < rts kurbits (‹ asks resp. sks) (SSA 1: 450); lv kür̄biz Kürbis (Kettunen 1938: 175); lv kirb kõrvits; ķirbis (LELS 2012: 124)
laabruk, laabruki 'riietusese' < kasks slâp-rok 'Schlafrock'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 110) laabrok d. 'Schlafrock'; (Lunin 1853: 80) laabrok d. 'халатъ'
- Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R(`laabrugi Kuu); `laabrukas, `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR (EMS IV: 752); `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl (EMS IV: 849); labruk, laabruk 'öökuub' (Saareste II: 161)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk, roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 471 *lāp-rokk, roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470 *lāhwrok, lāhwroki (lālork); Wiedemann 1893: 472 lāw-kūb, kūe 'Schlafrock';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
- Käsitlused: < sks Schlafrock (EEW 1982: 1190)
- Läti keel: lt slāpmice < nd. slāpmüts 'Schlafmütze' (Sehwers 1953: 110);
- Sugulaskeeled: lv slō̬p̀-mit̄š Schlafmütze < sks (Kettunen 1938: 374)
laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
- Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
- Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
- Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
- Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
- Vt aablat
laeng, laengu < ? kasks lading 'Ladung'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 111) laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; (Suve Jaan 1841: 16) Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; (Lunin 1853: 80) laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
- Murded: laeng, `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng, `laengi Lä JMd ViK (EMS IV: 799); lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm (EMS IV: 822)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg, laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püs´s´ on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; Wiedemann 1893: 442 laeṅg, laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püs´s´ on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
- Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung (EEW 1982: 1200); < vrd kasks laden (Raun 1982: 67); < asks lading 'laadimine' (EES 2012: 220)
- Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] (pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe) < rts ladding (‹ ladda 'panostaa'); is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm (SSA 2: 51); vdj laajõŋki laeng; заряд (VKS: 556)
- Vrd laadima
leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 469) Leusck 'Centner (Lispfund)'; (Vestring 1720-1730: 112, 113) Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; (Helle 1732: 130) leisik 'das Lihs-Pfund'; (Hupel 1780: 203) leisik, -o r. 'das Ließpfund'; (Hupel 1818: 119) leisik, -o r. 'Liespfund'; (Lunin 1853: 87) leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
- Murded: leisikas, leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas, leesika Vll Käi L Ha; `leisikas, `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik, leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk, `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm (EMS V: 74); `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg (EMS V: 86)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas, leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; Wiedemann 1893: 486 leizikas, leizika (leiskas, lēzik, lezikas) 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîs-punt, lives-punt, talentum livonicum 'liefländisches Pfund = 14 Pfund'; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'
- Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- (EEW 1982: 1275; SSA 2: 61); < kasks lîspunt (Raun 1982: 73); < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' (EES 2012: 235)
- Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund < mrts lifspund (‹ kasks līvesch pund 'liivinmaalainen punta' (SSA 2: 61); sm leiviskä Liespfund < ee leivisk, leisik, leisikas (Bentlin 2008: 73)
liik3, liigu 'joomine' < kasks lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 114) Liik 'Portion beym trincken (Reval'; (Hupel 1780: 205) liik, -i oder o r. 'die Portion bey dem Trinken'; (Hupel 1818: 122) liik, -i od. -o r. 'Antheil bey dem Trinken'; (Lunin 1853: 89) liik, -o r. d. 'литки, попойка'
- Murded: liik, liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik, `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) (EMS V: 187); liik, liigud 'pühitsemis- v. tänujoot e. -joodud' (Saareste I: 741)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk, līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk, līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril. mitm. liigud;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
- Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' (EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; Ariste 1937: 134-135); < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' (EES 2012: 239)
- Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi Schmaus nach einem Handel < mnd. lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' (Sehwers 1953: 73);
- Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad harjakaiset < vn литки (‹‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä') (SSA 2: 83)
lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 195) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; (Müller 1600/2007: 210) Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes (03.01.1602) 'lõviaugus'; (Müller 1600/2007: 230) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit v̈llewoitnut (15.05.1603); (Rossihnius 1632: 196) se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; (Stahl HHb II 1637: 96) kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; (Stahl HHb III 1638: 96) ∫e kurrat keip ümber teid kudt üx murri∫eja Lewkojer 'der Teuffel gehet vmbher wie ein brüllender Löwe'; (Stahl HHb IV 1638: 11) Nende lewide ninck maddude pehl 'Auff den Löwen vnd Ottern'; (Stahl LS I 1641: 37) kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; (Stahl LS I 1641: 146) Daniel lewi auckus 'Daniel in der Lewen gruben'; (Stahl LS II 1649: 387) Se Löw ∫e∫t Juda Sugku∫t 'Der Löw vom Stam Juda'; (Gutslaff 1648: 225) Loeiwi Penni 'Loewe'; (Gutslaff 1647-1657: 208) kui ütz weggew louw; (Göseken 1660: 291) Loiwkoijr 'Löw'; (Göseken 1660: 482) löwkoijar mürriseb 'das brüllen des löwen'; löiwkoira mees (isalõvi) 'Löw'; löiwkoira naine (emalõvi) 'Löwin'; (Vestring 1720-1730: 123) Loukoer 'Der Löwe'; (Helle 1732: 134) lou-koer 'der Löwe'; (Piibel 1739) Jehowa kaitseb Tanieli loukoerte aukus; (Hupel 1780: 208) löuw, -i d. 'der Löwe'; (Arvelius 1787: 35) kui loukoer; (Arvelius 1787: 52) woidles ta kui löwwi; (Hupel 1818: 126, 128) löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; (Lunin 1853: 93, 95) löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
- Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris (EMS V: 646); lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris (EMS V: 637); lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut (EMS V: 643)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw, lõuwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1893: 544 lõuw, lõuwi, lõwwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1869: 602 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; Wiedemann 1893: 545 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
- Käsitlused: < kasks louwe (EEW 1982: 1426); < kasks lo(u)we 'Löwe' (Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325); < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' (Ariste 1963: 96); < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe (Liin 1964: 63; EES 2012: 261)
- Läti keel: lt laũva (1638 Lawis) Löwe < mnd. louwe, lauwe 'Löwe' (Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69); lauva Löwe < mnd. lauwe (vorwiegend ofäl.) neben löuwe (Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] Löwe < rts leijon (SSA 2: 59); vdj leeva ~ leff; leijoni lõvi; лев (VKS: 594, 598); lv loù̯v̆və̑z Löwe < kasks louwe, lauwe (Kettunen 1938: 203); lv louv lõvi; lauva (LELS 2012: 175)
maat1, maadi 'mõõt' < asks mate 'Maß'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 200) igka Inimeselle oma mate; (Müller 1600/2007: 582) ninck iotab meidt v̈che teuwe Mate (26.07.1605) 'mõõdu'; (Gutslaff 1648: 225) Möht /a 'Masse'
- Murded: maat´, maadi 'mudel; lõige' T V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 644 māt´, mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu'; Wiedemann 1893: 582 māt´, mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mate 'Mass; Art, Weise; Angemessenheit, Passlichkeit; Mässigkeit, Masshaltung'; maten 'das Mass (pensum) bestimmen'; meten 'messen'; Schiller-Lübben mate 'Maß; Art, Weise; Angemeßenheit, Passlichkeit'; maten 'das Maß (pensum) bestimmen'; meten 'meßen'; MND HW II: 1 mâte (maete, maite), ○mât 'Maß, Abmessung, Ausdehning; Maß, Maßhalten, Mäßigung, Mäßigkeit'; meten 'messen, abmessen'
- Käsitlused: < kasks mate (Liin 1964: 48)
- Läti keel: lt izmērs (LELS 2012: 23);
- Sugulaskeeled: sm mitta [Agr] Maß < germ, vrd gt mitaþs 'mitta'; is mitta; krj mitta < sm (SSA 2: 168); sm motti [1886] neljännessyli halkoja / ein Viertel Klafter Brennholz < rts mått 'mitta, määrä' (SSA 2: 172); lv āiga mõõde; mõõt; mērs; izmērs (LELS 2012: 23)
miil2, miili 'pikkusmõõt' < ? kasks mîle 'Meile'
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Pennekôrm /a 'Meilewege'
- Murded: miil, miili Khk Käi Räp (EKI MK); meremiil 'seitse versta' Lüg (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
- Käsitlused: < kasks mile 'Meile' (lad milia) (EEW 1982: 1535); < kasks mîle 'Meile' (‹ lad milia) (GMust 1948: 65, 84)
- Sugulaskeeled: vdj miila, miili (mere)miil; (морская) миля (VKS: 730)
munk, munga < kasks monk, mrts munk 'Mönch'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1514) Monkepete, Madelene ('Mönchsbetrüger' ‹ munk + ? petma); (Kullamaa 1524: 140) Han Muck (?muuk); (Müller 1600-1606: 216) nente Mukade hæ Töh; (Müller 1600/2007: 394) sæl omat olnuth ned Mukadt (20.07.1604) 'mungad'; (Rossihnius 1632: 221) kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; (Stahl 1637: 91) munck, muncka∫t 'münch'; (Stahl LS II 1649: 669) Ep peame meije kahs nende Monckade kahs motlema 'Auch ∫ollen wir mit den Bäp∫tlern nicht gedencken'; (Stahl LS I 1641: 501) needt Munckat 'die Münche'; (Gutslaff 1648: 227) Munck 'Muenck'; (Gutslaff 1647-1657: 261) mönnet o[mm]at munckit, Kumbat essi munckis om heitnut; (Göseken 1660: 293) Munck 'Münch'; (Göseken 1660: 505) Munck 'monch'; muncka Rahwas 'Pabstumb'; muncka usck 'Pabstischer Glaub'; (Vestring 1720-1730: 142, 144) Munk, -ka 'Der Münch'; Munkade Usk 'Pabstl. Religion'; Muuk 'der Mönch'; (Helle 1732: 141, 322) munk 'der Mönch'; (Helle 1732: 308) munkahoow 'der München-Hof'; (Hupel 1780: 219, 220) munk, -a r., d. 'der Mönch'; muuk, -a r., d. 'der Mönch'; (Hupel 1818: 145) munk, -a r. d. 'Mönch'; (Lunin 1853: 109) munk, -a r. d. 'монахъ'
- Murded: munk, `munga VNg Lüg Vai; munk, munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V (EKI MK); muuk, `muuga Jõe Kuu; muuk, muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk, muugi Hää Kod Plt Krl Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
- Käsitlused: < mrts munk ~ kasks monk 'Mönch' (EEW 1982: 1571); < kasks monk (Raun 1982: 94); < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43); < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk (EES 2012: 288); < vrts munk (EKS 2019)
- Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] Mönch < and. *munik (vgl. dän., schwed., estn. munk) (Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154); *meniķis Brückenmönch, Mönch an der Schleuse < nd. mönnick (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
- Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] Mönch < rts munk (‹ kasks monk, monik) (SSA 2: 178); lv mū`k Mönch < germ (Kettunen 1938: 237); lv mūk munk; mūks (LELS 2012: 198)
märkama, märgata 'tähele panema' < kasks merken '(auf)merken'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 221) voywat merckada; mercka minu Palwet; (Müller 1600/2007: 108) laßex merckada meddÿ Palwe pæle; mercka minu Palwet (23.01.1601); (Stahl HHb II 1637: 69) ninck mercka münno palwe 'vnd meiner bitt ∫ie öffne'; (Stahl HHb III 1638: 13) eth te͠ma merckap ∫edda kurja erraheitada 'Das er wi∫∫e bö∫es zu verwerffen'; (Stahl LS I 1641: 35) piddit nemmat ∫e jures merckama '∫ollten ∫ie darauß abnehmen'; (Gutslaff 1648: 227) moistma /a (intelligere) 'mercken'; tähelle pannema (notare) 'mercken'; (Vestring 1720-1730: 130) Märkama 'Verstehen, Vermögen'; (Helle 1732: 136) märkama 'verstehen, vermögen'; (Hupel 1780: 212) märkama r. 'verstehen; vermögen'; (Arvelius 1790: 181) kes nende rummalust märkis; (Hupel 1818: 134) märkama r. d. 'verstehen; spüren; vermögen'; (Lunin 1853: 99, 104) märkama r. d. 'понимать, замѣчать, видѣть, разумѣть, вывѣдывать'; merkama '= märkama'
- Murded: `märkama (-ämä) 'taipama; tähele panema' R Sa Muh L K I; `mär´kämä (-me) M TLä San Har VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 märkama, -kan; märkanema, -nen 'verstehen, einsehen, merken, bemerken, spüren'; Wiedemann 1893: 589 märkama, -kan; märkanema, -nen (mǟrama) 'verstehen, einsehen, merken, bemerken, spüren'; ÕS 1980: 442 märkama;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken '(auf)merken, beachten, erkennen, verstehen'; Schiller-Lübben merken, marken '(auf)merken'; MND HW II: 1 merken, marken 'zur Kenntnis nehmen, bemerken, beobachten'
- Käsitlused: < kasks merken '(auf)merken' (EEW 1982: 1621; Raun 1982: 97; Ariste 1963: 97; EES 2012: 296); < kasks merken, marken (Liin 1964: 59)
- Läti keel: lt mẽrķêt zielen < mnd. merken 'bezeichnen, zielen' (Sehwers 1918: 35, 154; Sehwers 1953: 79);
- Sugulaskeeled: vdj merkittsää märgata, tähele panna; замечать, примечать (VKS: 724); lvS mierk´, -ub zielen (SLW 2009: 121); lv mer̄k̆kə̑ begreifen, verstehen; zielen (Kettunen 1938: 220); merkõ sihtida; mērķēt (LELS 2012: 187)
- Vrd märk
napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.
- Esmamaining: Hornung 1693
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 228) Liuwd /a 'Napff'; (Hornung 1693: 31) Nap / Nappa / Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap, -pi 'Ein Näpchen'; (Helle 1732: 144) nap 'das Näpfen'; (Helle 1732: 322) nap 'der Napf'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r., d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
- Murded: napp, nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp, napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp, napi Kir Pä JõeK Kad San; nap´p, nap´p V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; Wiedemann 1893: 648 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn. väike (puu)kauss';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
- Käsitlused: < kasks nap (mindestens die i-stämmige Variante) (EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Liin 1964: 56; Koponen 1998: 131); < alggerm *χnappa-z, vrd v-isl hnappr 'kauss', mrts napper 'peeker, jooginõu' (EES 2012: 307; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß; is nāppa; vdj nāppi < rts napp (SSA 2: 205)
nunn, nunna < kasks nunne 'Nonne'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1415) Nunnenzappe, Hinr. (‹ nunn + ? saba); (Gutslaff 1648: 229) Nunne 'Nonne'; (Göseken 1660: 293, 528) Nunne 'Nonne'; Nunne wera 'die Süster Pfort'; (Vestring 1720-1730: 155) Nunn 'die Nonne'; (Helle 1732: 307) nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; (Hupel 1818: 158) nunna r. d. 'Nonne'; (Lunin 1853: 120) nunna r. d. 'монахиня'
- Murded: nunn, `nunna Kuu VNg Lüg; nunn, nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn, nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nun´n, nun´ni Krk Rõu; `nunni Vai (EKI MK); non´n, nonni (-n´n-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn, nonne Tor; `nonni VNg Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn, nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn, nunna, nunnu, nunne (non´n´, nonn, nunna, nun´n´) 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; ÕS 1980: 462 nunn;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
- Käsitlused: < kasks nunne, mrts nunna, nonna (a- und u-stämmigen Varianten) (EEW 1982: 1742; Liin 1964: 43; EES 2012: 321); < kasks nunne ~ rts nunna [JM] (Raun 1982: 106)
- Läti keel: lt † nuñne Nonne < mnd. nunne 'Nonne' (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83);
- Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] Nonne < mrts nunna (‹ kasks nunne) (SSA 2: 238; SKES: 399); lv non nunn; mūķene (LELS 2012: 210)
nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < kasks nēgenôge 'Neunauge'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 229) Silm /a 'Neunaug'; (Göseken 1660: 309) üdixa Silm 'neun Aug'
- Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugiʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 752 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 683 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 1151 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 1043 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm, silmu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 negen-oge 'Neunauge, nonoculus, murenula'; Schiller-Lübben negenoge 'Neunauge, piscis, nonoculus, murenula'; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
- Käsitlused: < kasks negenoge (EEW 1982: 1759); < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' (Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs Neunauge < mnd. negenōge (Sehwers 1918: 154); lt nẽģis, nẽģenuogs Neunauge (petromyzon fluviatilis) < nd. nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' (Sehwers 1953: 83); nēģis Neunauge (petromyzon fluviatilis) < mnd. nēgenôge (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: lv nēgə̑z Neunauge (Petromyzon fluviatilis) < kasks negenoge (Kettunen 1938: 244)
orel, oreli < kasks orgel 'Orgel'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 229) Orgel 'Orgel'; (Göseken 1660: 541) orgel 'Orgel'; (Hupel 1780: 148, 231) errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; (Hupel 1818: 164) orrila d. 'die Orgel'; (Lunin 1853: 20, 126) errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
- Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä (EKI MK; Saareste II: 1049); erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel (EMS I: 776); eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan (EMS I: 782); õril, -a 'orel' V (EKI MK); õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har (EKI MK); örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel, oreli (S., W.) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel, oreli (S., W.) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; Schiller-Lübben orgel 'Orgel'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
- Käsitlused: < sks Orgel (EEW 1982: 1842); < kasks orgel (Raun 1982: 112; Liin 1964: 43); < asks orgel, örgel 'orel' (Ariste 1972: 94; EES 2012: 338)
- Läti keel: lt ẽrģeles (1548 örgel, 1638 Orgeles) Orgel < mnd. orgel(e) (Sehwers 1918: 42, 87, 147); ẽrģeles Orgel < nd. örgel 'Orgel' (Sehwers 1953: 34); ērģeles Orgel < mnd. orgel(e) (Jordan 1995: 62); ẽrģelêt orgeln < nd. örgeln 'die Orgel spielen' (Sehwers 1953: 34);
- Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] Orgel < rts orgor 'urut' (vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel) (SSA 3: 376; SKES: 1552); vdj oreli (Jõ) orel; орган (VKS: 850); lv ērgiíᴅ´ Orgel < asks örgel (Kettunen 1938: 49); lv ērgiļd orel; ērģeles (LELS 2012: 60)
paber, paberi < kasks pap(p)îr 'Papier'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39, 96) rahmato nachk 'Papir'; (Gutslaff 1648: 230) Ramato Nachk /a 'Pappier'; (Gutslaff 1648-1656) is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; (Göseken 1660: 586) ramato nachk 'Papier'; (Göseken 1660: 544) papijr 'Papier (charta)'; (Göseken 1660: 572) pohhas papir; 'rein papir'; (Göseken 1660: 599) roiane papir 'beflecktes papir'; (Göseken 1660: 442) kustwa papir; (kustutuspaber) 'lösch papir'; (Hornung 1693: 59) Papper, Papre, Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; (Helle 1732: 151) pabber 'das Pappier'; (Helle 1732: 166) ramato-nahk 'das Pergament'; (Helle 1732: 322) pabber 'Papier'; (Piibel 1739) Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; (Hupel 1780: 232, 236) pabber, -i r., d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lithander 1781: 498) küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; (Hupel 1818: 166, 173) pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lunin 1853: 127, 134) pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappi, papper r. d. 'бумага'
- Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper), `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper, `papre M T; papõr´, `paprõ San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber, paberi 'Papier'; pabir, pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber, paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
- Käsitlused: < kasks pap(p)îr ~ sks Papier (EEW 1982: 1870); < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks pap(p)îr (Raun 1982: 113; Liin 1964: 61; EES 2012: 342)
- Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] Papier < mnd. papīr [JS: laenuperioodiks 14. saj lõpp - 15. saj] (Sehwers 1918: 92, 155); papīrs, papīris Papier < mnd. papîr (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] Papier < mrts pap(p)er, papir (‹ kasks pap(p)īr, küsks papīr); vdj paperi < sm paperi (SSA 2: 311); is pappeeri (Kos, Hev) paber (Laanest 1997: 141); vdj paperi paber; бумага (VKS: 880); lv pap̆pie̯r, pap̆pìr Papier (Kettunen 1938: 275); lv papīer paber; papīrs (LELS 2012: 228)
† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
- Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
- Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
- Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
- Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)
pank, panga 'järsk paekallas' < ? kasks bank, rts bank
- Vana kirjakeel: (Forselius 1694) pank; (Piibel 1739) Maggusad on temmale orro pangad; (Hupel 1818: 172) pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; (Lunin 1853: 133) pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
- Murded: pank, panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk, paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk, paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas';
- Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
- Käsitlused: < rts bank (EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352); < Erts bank 'paekallas' (Raun 1982: 116); < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' (GMust 1948: 9, 85)
- Läti keel: lt baņķis Sandbank < mnd. bank (Sehwers 1953: 8);
- Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank; krj pankka (jään) reuna < rts bank 'äyräs, penger' (‹ asks, sks bank ‹ germ *banki-) (SSA 2: 308; SKES: 482); vdj bankka madalikku tekitav kivipank meres (VKS: 158)
pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ūne 'Posaune'
- Esmamaining: Boierus 1587
- Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) lauluge ytlep, pasunie ka; (Müller 1600-1606: 254) Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; (Müller 1600/2007: 86) Pitkse, ninck Paßuna heele (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 270) se Issand sahb ütte södda|hähle kahn sest suhrest Englist, ninck se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; (Stahl HHb II 1637: 165) kus Ju͠mal ommat pa∫∫unat la∫∫ep kuhlma 'wenn Gottes Po∫aun wird angehn'; (Stahl LS I 1641: 14) Jummala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; (Gutslaff 1648: 242) Passûn /a 'Tromete'; (Gutslaff 1647-1657: 229) errapuchke mitte passunat hennesse ehn; (Göseken 1660: 295) passun, -a 'Posaun'; (Göseken 1660: 638) Södda Passun 'Heerhorn'; (Göseken 1660: 553) Passuna 'trommete (tuba)'; passun 'die Posaune'; passuna pohja 'trommeter (tibicen)'; passuna pohia 'Herold (fecialis)'; (Virginius 1687-1690) need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; (Vestring 1720-1730: 173) Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; (Helle 1732: 155); (Piibel 1739) sest passun peab hüüdma, ja surnud peawad üllestousma; (Hupel 1780: 237) passun, -a r., d. 'Posaune'; (Hupel 1818: 174) passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; (Lunin 1853: 135) passun, -a r. d. 'труба'
- Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-n´), pasuna T V(pasunõ Krl) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; Wiedemann 1893: 776 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
- Käsitlused: < kasks bas(s)ūne (EEW 1982: 1952); < kasks bas(s)une (Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; EES 2012: 356)
- Läti keel: lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] Posaune < mnd. basūne (Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9); bazūne Posaune < mnd. basûne (Jordan 1995: 54); lt bazūnêt posaunen < mnd. basūnen 'blasen' (Sehwers 1953: 9);
- Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] vaskipuhallin / Posaune < rts basun 'pasuuna' (‹ kasks bas(s)ūne) (SSA 2: 322); lv bazùn, bazōn Posaune < lt bazūne (Kettunen 1938: 21); lv bazōn pasun; bazūne (LELS 2012: 43)
penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'Pfenning'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 259) üche kaunÿ Kuld|Peñinge meddÿ keickede Kaila vmber; (Müller 1600/2007: 102) mitto tuhat Kuldt Penningit (28.12.1600) 'kuldraha'; (Gutslaff 1648: 90) Kuldpenning 'Ducatus'; (Gutslaff 1648: 230) Teng /a 'Pfenning'; (Gutslaff 1647-1657: 278) towutasit temmalle 30 Höbbe penningat; (Göseken 1660: 434) Kuldpenninck 'Goldgülden'; Kuldpenning 'Ducaten'; (Virginius 1687-1690) neil olli Tuhhat Kuld-Penikid nink Kaks kallist Wask-Astjad
- Murded: `penning, -i Kuu; penning, -e Kod; peningi Juu; pääniḱ, pääninge Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´iṅg, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´iṅg, pen´n´iṅga, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; ÕS 1980: 503 penn 'penn, peenraha (rahvaluules)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pennink 'Münzstück jeder Art; ein bestimtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; Schiller-Lübben penni(n)k 'ein Münzstück jeder Art; ein bestimmtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; MND HW II: 2 penninc (penninch, pening), pennich, pen (penn) [häufig in verkürzter oder symbolischer Schreibung penn., pen.] 'Währungsmünze, Geldstück; Geld allgemein';
- Käsitlused: < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks penni(n)k (Liin 1964: 48)
- Sugulaskeeled: sm penninki [Agr] Ruotsin vallan ajan rahayksikkö / Münze im Wert von etwa 1/8 Öre; Geld < mrts pæn(n)inger 'raha' (SSA 2: 336)
piin, piina 'vaev, valu' < kasks pîne, pîn 'Pein'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; (Rossihnius 1632: 281) Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; (Stahl 1637: 96) pihn, pihnast 'Pein'; (Stahl LS I 1641: 8) eth nemmat ∫ehl igkawe∫∫e pihna kannatawat 'daß sie daselbst ewige Peine leiden'; (Gutslaff 1648: 230) Pîna / Wallu 'Peine'; (Gutslaff 1647-1657: 278) neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; (Göseken 1660: 293) pijhn, -a 'Pein'; (Göseken 1660: 562) pijhn 'Pein (tormentum)'; (Göseken 1660: 689) waiwa ninck pijhn 'Marter (martyrium)'; (Göseken 1660: 563) Pijhn ninck wallo 'Qual'; (Vestring 1720-1730: 179) Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; (Helle 1732: 157) piin 'die Pein'; (Piibel 1739) Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; (Hupel 1780: 241) piin, -a r., d. 'Pein, Marter'; (Hupel 1818: 180) piin, -a r. d. 'Pein, Qual, Marter'; (Lunin 1853: 139) piin, -a r. d. 'мука, мученiе, цытка'
- Murded: piin, `piina R(`piina VNg Vai); piin, piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV (EKI MK; EMS VII: 432)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; Wiedemann 1893: 832 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink);
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
- Käsitlused: < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) (EEW 1982: 2028); < kasks pîn(e) (Raun 1982: 121; Liin 1964: 58; Raag 1987: 324); < mrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' (EES 2012: 367)
- Läti keel: lt pĩna, pĩne Pein < mnd. pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' (Sehwers 1953: 90); lt pīne < mnd. pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm piina [Agr] Marter, Pein, Qual; is piina; krj piina < mrts pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee (SSA 2: 355); vdj piina piin; мучение (VKS: 915); lv pīn´ Qual, Pein (Kettunen 1938: 297); lv pīņ piin; mokas (LELS 2012: 244)
- Vt piinama
piste|maaker, -maakri 'käsitööline, ehtesepp' < asks piste(l)māker
- Eesti leksikonid: EKSS 4: 307 pistemaaker 'aj. lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ○piste(l)mâker, -mȇker, pistenmâker 'Handwerker der Leder u. a. Waren mit metallenen Beschlägen und Zierat versieht'; pistele 'metallener Beschlag, Zierat'
- Käsitlused: < asks piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab; pudupoodnik' (EES 2012: 373; EKS 2019)
plehtima, (ma) plehin 'palmima, punuma' < kasks vlechten, sks flechten
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 184) plehtima r. d. selt. 'flechten'; (Lunin 1853: 143) plehtima r. d. 'плесть, вить'
- Murded: `plehtima 'plettima, punuma, niduma' Jõe VNg Khk Emm Mar Kir Han JMd Pee VJg; `lehtima Khk (EKI MK; EMS VII: 579)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plehtima 'flechten (das Haar)'; Wiedemann 1893: 838 plehtima 'flechten (das Haar)'; ÕS 1980: 520 plehtima 'van. palmitsema, põimima';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlechten 'flechten, verflechten, winden, binden'; Schiller-Lübben vlechten 'flechten'; MND HW I vlechten 'flechten, verflechten, hineinflechten'
- Käsitlused: < sks flechten (EEW 1982: 2097); < asks vlechten 'palmima, põimima; punuma' (EES 2012: 375)
- Läti keel: lt blektêt sich zu einem Klumpen zusammenballen (von der Wolle, vom Flachs u. a.) < mnd. vlechten (Sehwers 1953: 14)
- Vt pleht
plott, ploti 'palgiparv' < asks flott 'Floss'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: plott, plotti 'palgiparv' Lüg IisR; plott (-t´t), ploti Emm Khn Hää Trm Kod Se; lot´t, loti Khk (EKI MK; EMS VII: 599)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plot´t´, plot´i (A) 'Floss'; Wiedemann 1893: 840 plot´t´, plot´i (A) 'Floss'; EÕS 1930: 793 plott 'palkparv';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlot 'Floss'; vlote (vlate) 'das Schwimmen, Treiben aud dem Wasser, Bewegung; Holzfloss; Vereinigung von Schiffen, Flotte'; vlote (vloete) 'Holzflössung'; Schiller-Lübben vlote 'Floß, zusammengebundene Hölzer, bes. zum Übersetzen gebraucht (als Fährschiff, schwimmende Brücke) oder zum Transport flußabwärts'; MND HW I vlôt, vlot 'Floß, Holzfloß'; vlōte, vlāte, vlȫte 'Floß, geflößtes Holz, schwimmender Holztransport'; Seemannsprache 1911: 270 Floß 'nd. flott ' stromabwärts treibende, zusammengekoppelte und mit Querhölzern verbundene Baumstämme'
- Käsitlused: < asks flott 'Floss' (GMust 1948: 5, 11, 87)
- Sugulaskeeled: sm flota, flotta [1823] lautta, laituri / Floß, Fähre < rts flotta (SSA 1: 117); lv plūokst parv; plosts (LELS 2012: 249)
post1, posti 'tulp, sammas' < kasks post 'Pfosten'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) pîth /a 'Pfost'; (Göseken 1660: 611) Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger, cippus 'häbipost''; (Göseken 1660: 672) Turp (ahjupost) 'pfot bey den Rigen Ofen'; (Hornung 1693: 18) Sammas 'eine Pfoste'; (Vestring 1720-1730: 187) Post, -ti 'Eine Pfoste'; (Helle 1732: 161) post 'eine Pfoste'; (Piibel 1739) Nenda teggi ta ka templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'ein Pfosten'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'der Pfosten'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'столбъ'
- Murded: post, `posti R(`posti Vai); pos´t (-st), posti (-s´-) eP eL (EKI MK; EMS VII: 706)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
- Käsitlused: < kasks post (EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; EES 2012: 382)
- Läti keel: lt poste Pfosten < nd. post 'Pfosten' (Sehwers 1953: 94);
- Sugulaskeeled: sm posti [1880] tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' (‹ kasks post ’Pfosten’) (SSA 2: 404); lv postõn post; postenis (LELS 2012: 250)
praak, praagi 'kõlbmatu toode' < kasks brak 'Brack', kasks wrak 'beschädigt, untauglich'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) praakhone 'die Wracke'; (Hupel 1780: 247) praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; (Hupel 1818: 191) praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Branteweinsspülicht; lf. Braak od. Brake'; (Lunin 1853: 147) praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
- Murded: praak, `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak, praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak, raagi Tor Trv (EKI MK; EMS VII: 718); prakk, praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk, pragi Kuu; prak´k, praki Kod Lai Hel sporT V; rakk, raki Kär Muh Tor; rak´k, raki Saa sporM (EMS VII: 731)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prāk, prāga, prāgi 'Brake, Schlempe'; prāgane, prāgaze, prāgatse 'voll Brake'; Wiedemann 1893: 873 prāk, prāga, prāgi (prāg, rāk) 'Brake, Schlempe'; prāgane, prāgaze, prāgatse 'voll Brake'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'
- Käsitlused: < kasks brak (EEW 1982: 2157); < ? Bsks braak 'Brack-' (EEW 1982: 3923); < Bsks Braak (Raun 1982: 127); < kasks wrak (SSA 3: 32); < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' (EES 2012: 383)
- Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] schlechte Ware < mnd. wrak (Sehwers 1918: 84, 144); braks, brãks, brãķis das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige < mnd. wrack 'untauglich, beschädigt' (Sehwers 1953: 15-16); brāks Auswurf; brāķis Wrack, schlechte Ware, Untaugliches < mnd. wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' (Jordan 1995: 56-57);
- Sugulaskeeled: vdj braakki praak; praak-, kasutamiskõlbmatu; vdj braakku praak-, kasutamiskõlbmatu (VKS: 169); lv brå̀i̮k vrd ee praak (Kettunen 1938: 28); lv brǭik praak; brāķis (LELS 2012: 49)
- Vt praakima1. Vrd vrakk
praam, praami 'veesõiduk' < kasks prâm 'Prahm'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) parw /a 'Prahm'; (Göseken 1660: 570) prahm 'Färe (ponto)'; praam 'flösse (rates)'; (Hupel 1780: 251) raam, -i r. d. 'Lodje; Prahme'; (Hupel 1818: 197) raam, -i r. d. 'Lodje; Prahme'; (Lunin 1853: 147) praam r. d. 'перевозъ, паромъ'; raam, -i r. d. 'ладья, паромъ'
- Murded: praam, `praami Hlj; praam, praami Jäm Rid Khn JõeK Kad; raam, raami Khk Aud (EKI MK; EMS VII: 720)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prām, prāmi 'Fähre'; Wiedemann 1893: 873 prām, prāmi (rām) 'Fähre'; ÕS 1980: 532 praam 'lameda põhjaga veesõiduk kraamiveoks';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 prâm, prame 'ein Flaches Fahrzeug (ohne Kiel), bes. zum Transport schweren Güter auf Flüssen; als Leichterschiff, Fährboot'; Schiller-Lübben prâm 'ein Flaches Fahrzeug (ohne Kiel), um auf Flüßen zum Transport schweren Güter u. Personen oder zu andern Zwecken zu dienen'; MND HW II: 2 prâm (praam), prōm 'flchbodiger Schiffstyp bes. zum Warentransport auf Binnengewässern und im küstennahen Bereich, Prahm'
- Käsitlused: < kasks prām, vrd sks Prahm (EEW 1982: 2157); < kasks prâm (Raun 1982: 127; Liin 1964: 49; Raag 1987: 324); < kasks prâm 'Fähre' (GMust 1948: 12, 88); < asks prām 'jõekaubalaev' (EES 2012: 383)
- Läti keel: lt prãmis, rãmis [1638 Prahmis] Prahm < mnd. prām (Sehwers 1918: 93, 156); prãmis Prahm < mnd. prām (Sehwers 1953: 95); prāmis, prāms Pram, Floß, Fähre < mnd. prâm (Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: sm proomu [1880; 1790 prååmi; 1637 prami] lotja, lastialus; ylikulkuklauttta /Schleppkahn, Prahm; Fähre < rts pråm 'proomu' (‹ kasks prām) (SSA 2: 411; SKES: 621); lv prō̬m Prahm < kasks prām (Kettunen 1938: 312; Raag 1987: 327); prǭ'm praam; prāmis (LELS 2012: 254)
prassima, (ma) prassin 'priiskama, pummeldama' < kasks brassen / pras-
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97) pra∫∫ima, Pra∫∫in, pra∫∫i∫in, pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; (Stahl LS I 1641: 146) Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; (Gutslaff 1648: 231) hähwtma /a 'prassen'; (Göseken 1660: 283) prassima 'Brassen'; (Göseken 1660: 571) prassima 'prassen'; prassia 'prasser'; prassya 'Schlemmer / Pancketirer'; prassiminne 'Schwelgeey (luxus)'; (Göseken 1660: 570) Prasser (prassija, pummeldaja) 'Demmer / Schlemmer'; (VT 1686) Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; (Vestring 1720-1730: 188) Prassima 'Prassen'; (Helle 1732: 162) prassima 'prassen'; (Piibel 1739) ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; (Hupel 1780: 247) prassima r., d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; (Hupel 1818: 191) prassima r. d., prasma d. 'prassen'; (Lunin 1853: 147) prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
- Murded: `prassima (-s´s-) 'priiskama; praalima; lärmama' R Jäm Muh Rei Lä Vän Tor Hää Ris JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `ras´ma (-me) Saa KJn Kõp M; `pras´ma Hel TLä V (EKI MK); (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj (EMS VII: 720)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 pras´s´ima, -in 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 pras´s´ima, -in (pras´ma, prāt´sima, ras´s´ima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I +vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
- Käsitlused: < sks prassen (EEW 1982: 2167); < kasks prassen (Ariste 1963: 101); < kasks brassen (Liin 1964: 59); < kasks brassen, pras (Raun 1982: 127); < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' (EES 2012: 384)
- Läti keel: lt brasêt prassen, saufen, schmoren, schlemmen < nd. brassen 'schwelgen, prassen' (Sehwers 1953: 16); lt brasēt schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden < mnd. brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' (Jordan 1995: 57);
- Sugulaskeeled: vdj prassia riielda, kärkida; бранить, браниться (VKS: 959)
- Vrd rassima
pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'Braut'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; (Müller 1600/2007: 330) kauniste ehituth kudt vx Brudt (14.10.1603) 'pruut'; (Stahl HHb I 1632: Diij) Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; (Stahl 1637: 44) prühdt, prühdti∫t 'braut'; (Brockmann 1637: 93) Se Pruth on kaunis kül; (Stahl LS I 1641: 169) kus nemmat omma Bruti kahs ommat e∫∫imalt wohdel ∫ahtetut 'als ∫ie zum er∫ten mit jhrer Braut ∫eyn zu bette gebracht'; (Gutslaff 1648: 209) Morsi /a 'Braut'; (Göseken 1660: 283) Pruhdt, -i 'Braut'; (Göseken 1660: 571) Pruht 'Braut'; Pruhti pois (meessoost pulmategelane) 'Braut Diener'; morsi 'Braut'; (Vestring 1720-1730: 188) Pruut, -ti 'Die Braut'; (Helle 1732: 162) pruut, g. i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; (Helle 1732: 322) pruut 'die Braut'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) Pruut aiab jutto ommast peigmehhest, ja kidab tedda; (Hupel 1780: 248) pruut, -ir. 'Braut'; (Hupel 1818: 192) pruut, -i r. d. 'Braut'; (Lunin 1853: 148) pruut, -i r. d. 'невѣста'
- Murded: pruut, `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut, pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut, ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) (EKI MK; EMS VII: 773)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´, prūdi 'Braut'; Wiedemann 1893: 880 prūt´, prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
- Käsitlused: < kasks... 'Braut' (EEW 1982: 2186-87); < kasks brût (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57); < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' (EES 2012: 387)
- Läti keel: lt brũte [1586 Brute] Braut < mnd. brūt (Sehwers 1918: 32, 144); brūte Braut < mnd. brût (Jordan 1995: 57);
- Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] (SLW 2009: 153); lv brū`t´ Braut < kasks brūt (Kettunen 1938: 30); brūţ pruut; līgava, brūte (LELS 2012: 49); mārš pruut, mõrsja; līgava (LELS 2012: 183)
pukk1, puki 'jäär, sokk' < kasks buck, buk 'Bock'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 208) oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; (Göseken 1660: 283) Puck 'Bock'; (Hagemeister 1790: 24) pukki-raswaga seggatud; (Lunin 1853: 151) puk, -ki r. d. 'козлы'
- Murded: pukk, pugi (pukki) R(pukki Vai); pukk, puki Jäm Khk Mus Pöi Hi sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk, puka Muh Hi PJg Ris Pee (EKI MK; EMS VII: 822)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 887 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
- Käsitlused: < kasks buck, bock 'Bock' (EEW 1982: 2213; Ariste 1972: 98; EES 2012: 390); < kasks buck (Raun 1982: 130); < kasks buk, bok (-ck) (Liin 1964: 63)
- Läti keel: lt buks Bock < mnd. buck 'Bock' (Sehwers 1953: 20); buks Bock < mnd. buk 'Bock' (Jordan 1995: 58);
- Sugulaskeeled: sm pukki [1601] urosvuohi / Bock; is pukki vuohipukki; krj pukki vuohipukki; härkä; sahapukki < rts bock 'pukki', vrd kasks buck, sks Bock (SSA 2: 419); vdj bukka sikk, sokk; jäär; козёл, баран (VKS: 174); vdj pukki sokk (VKS: 972); is pukki (Mii, Hev) sokk (Laanest 1997: 155); lvS kabr, pukki Bock, Ziegenbock (SLW 2009: 75, 154); lv bok̆kà Bock < kasks buck (Kettunen 1938: 25); lv bokā sikk, sokk; āzis (LELS 2012: 45)
pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < kasks pumpe, rts pump
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 573) pumpe 'plumpe (antlia)'; (Göseken 1660: 707) wett welia pumpima 'plumpen (exantlare)'; (Hupel 1780: 246) pompe r. 'die Pumpe'; (Hupel 1818: 195) pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; (Lunin 1853: 151) pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
- Murded: pump, `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu, `pumbu Vai; pump, pumbi Jäm Khk Phl; pump, pumba Vll Pöi Muh Rei L Ris JMd Koe VJg Trm Kod KLõ M VId; pump, pumbu Iis; pomp, pomba Hel T Krl; pom´p, pom´bi Har Lei
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump, pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump, pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
- Käsitlused: < rts ~ Erts pumpa (a-tüvel.), kasks pumpe (i-tüvel.) (EEW 1982: 2225); < kasks pumpen (Hinderling 1981: 225); < kasks pumpe 'Pumpe' (GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130); < asks Pumpe (Liin 1964: 51); < rts pump 'pump' (a-tüveline) ~ asks pumpe, sks Pumpe (i-tüvelised) (EES 2012: 391); < asks pumpe 'pump' (EKS 2019)
- Läti keel: lt pu͠mpis Pumpe (Sehwers 1918: 156); pumpis Pumpe < mnd. pumpe (Jordan 1995: 83); pu͠mpêt pumpen (Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96);
- Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] Pumpe < rts pump 'pumppu' (‹ kasks pumpe) (SSA 2: 425-426); is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm (SSA 2: 426); vdj pumppu pump, pumbakaev; помпа, насос (VKS: 975); lv puì̯m`p, puń̄`p Pumpe; Plumpkeule (Kettunen 1938: 313, 315); lv puì̯mppə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ pumpen (Kettunen 1938: 313, 315); lv puņp pump; suknis, pumpis; puņpõ pumbata; suknēt, pumpēt (LELS 2012: 257)
pung, punga 'rahakott' < kasks punge, rts pung
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 290) Iudasse käghen se pung olli; (Gutslaff 1648: 208) Pung, -e 'Geldbeuttel'; (Gutslaff 1647-1657: 183) sihs olli iggamehe pungakenne temma kotjen; nemmat neggit omma rahha pungakeisset ollewat; (Virginius 1687-1690) köitis Kaks Punda Höbbed Kahhe Punga sisse,; (Helle 1732: 164) pung, g. a 'ein lederner Beutel'; (Hupel 1780: 250) pung, -a d. 'Beutel, Tasche'; (Hupel 1818: 195) pung, -a d. 'Beutel, Tasche'; (Lunin 1853: 151) pung, -a d. 'кошелекъ, мѣшечекъ'
- Murded: pung, `punga Kuu RId(`punga Vai); pung, punga Khk Mär Kse Hää Kos JMd Koe VJg Iis Kod M TLä San Har Lei VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 987 puṅg, puṅṅa 'Beutel, Tasche, Klingbeutel'; Wiedemann 1869: 1241 * tassenpūh, -pūhi; tassenpūk, -pūki (pūgi); tassenpuṅg, -puṅgi 'Taschenbuch'; Wiedemann 1893: 895 puṅg, puṅṅa 'Beutel, Tasche, Klingbeutel'; Wiedemann 1893: 1123 * tassenpūh, -pūhi; tassenpūk, -pūki (pūgi); tassenpuṅg, -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 569 rahapung;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben punge 'Beutel, kleiner Sack'; MND HW II: 2 punge 'Beutel, kleiner Sack, (bes.) Geldbeutel'
- Käsitlused: < rts pung ~ kasks punge 'Beutel, Säckchen' (EEW 1982: 2230); < kasks punge (Raun 1982: 131); < rts pung (Raag 1987: 334); < kasks punge, Erts pung (SSA 2: 427); < vrd kasks punge 'kukkaro' (Koponen 1998: 152); < asks punge 'tasku; väike kott' ~ rts pung 'kukkur; tubakakott' (EES 2012: 392)
- Läti keel: lt punga Beutel (Kettunen 1938: 322);
- Sugulaskeeled: sm punka kukkaro / Beutel < rts pung (SSA 2: 427); lvS puŋg Beutel (SLW 2009: 154); lv pūŋga, rō̬’(p̆)-pūŋga Beutel, Geldbeutel (Kettunen 1938: 322, 345); pūnga rahakott, kukkur; naudasmaks, zutnis; rǭ'pūnga rahakott, rahapung; naudasmaks (LELS 2012: 256, 273)
pööning, pööningu 'katusealune, lakk' < kasks bȫninge 'Dachstube'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 42) pöning, pöningi∫t 'Bühn, darauff man Korn ∫chüttet'; (Göseken 1660: 283) pöning, -i 'Bühn'; (Göseken 1660: 583) pöning 'Boden (als Kornboden)'; pöning 'bühn (im Hause)'; pöning 'Stockwerk (contignatio)'; (Virginius 1687-1690) ja wiis tädda Pööningi pääld mahha Koa sisse,; (Hupel 1780: 245) pöning, -o r., d. 'der Boden auf dem Hause'; (Hupel 1818: 186) pöning, -e od. -o r. d. 'Boden auf dem Hause'; (Lunin 1853: 144) pöning, -e od. -o r. d. 'чердакъ, верхъ'
- Murded: `püöning (-üe-), -i Kuu Hlj Lüg; `püöning, -u VNg RId; pööning (püö-, püe-), -i (-e) Vll Noa Rid Mar JMd Iis KJn Nõo TMr; pöönig, -e Tõs; pöönik, -i Har; pöönig (pöönik), -u Aud M San sporV(bõõnik, bõõnigu Lei); pööning (püö-), -u Khk Muh Var sporPä Tür Koe VJg Kod Äks Trv TLä Rõn San; peening, -u Var Mih; pööning, -a Jäm Kaa (EKI MK); pöning, -i HMd; pöning, -u Juu; pening (penig), -i (-e) sporL Lai Plt KJn; pening (penik), -u Lih Tõs Tor Hää Nis Rap Pai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pȫniṅg, pȫniṅgi 'Boden (oben im Hause)'; Wiedemann 1893: 855 pȫnik, pȫniku = pȫniṅg; pȫniṅg, pȫniṅge (d), pȫniṅgi (pȫnik) 'Boden (oben im Hause)'; ÕS 1980: 562 pööning;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 boninge '(Bühnung), Decke eines Stockwerkes'; Schiller-Lübben boninge 'Decke eines Stockwerks'; MND HW I bȫninge 'Bühne, Erhöhnung, Decke eines Stockwerks'; bȫne, *bȫn 'Bühne, bretterne Erhöhung; Boden, Dachboden; Obergeschoß, Stochwerk'
- Käsitlused: < kasks boninge (EEW 1982: 2335; Raun 1982: 136; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 52; EES 2012: 406); < asks boning (Ariste 1972: 96)
- Läti keel: lt bẽniņš, bẽliņgis [1638 Behnings] Bodenraum < mnd. böninge (Sehwers 1918: 83, 143); bẽniņš, bēliņģis der obene Boden, Bodenraum, das Stockwerk < mnd. bȫninge 'Decke eines Stockwerks' (Sehwers 1953: 11); bēniņš Bodenraum, Boden < mnd. bȫninge 'Bühne, Erhöhung, Empore, Decke eines Stockwerks' (Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: sm pyöninki [1860] ullakko / Dachboden < rts bön(n)ing 'ullakko, luhti' (‹ kasks bȫninge) (SSA 2: 454); lvS bǟni Boden, Stockwerk (SLW 2009: 52); lv bēniɢ (bȫniɢ) Bodenraum < kasks böninge (Kettunen 1938: 22); bēņig pööning; bēniņi (LELS 2012: 43)
reeling, reelingu 'laevarinnatis' < kasks reling, sks Reling 'Reiling'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `reiling, -i 'laevaäär' Jõe Kuu VNg; reiling, -u JõeK; reeling, -i Khk Ris; relling, -i Khk Muh Rei Phl Rid KuuK; relling, -a Vll Khn; reling, -i Rid Hää; reling, -u Emm Khn Hää; relling, -u Khn; reelingas, reelinga Jäm; rellingas, rellinga Mus (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1047, 1048 reiling, reilingi = rel´l´ing; rel´l´ing, rel´l´ingi (I) 'Gallerie um das Schiffsverdeck'; Wiedemann 1893: 949, 950 reiling, reilingi = rel´l´ing; rel´l´ing, rel´l´ingi (I) (rāling, reiling) 'Gallerie um das Schiffsverdeck'; EÕS 1930: 1058 reeling 'käsipuu, balustraad e. rinnatis ümber laevalae serva (Reling)'; ÕS 1980: 580 reeling 'rinnatis ümber laevalae serva'; Tuksam 1939: 804 Reling 'reeling (laevarinnatis)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 regel 'Riegel; Querstange, Latte zu Geländern, (naut.) Regeling'; Schiller-Lübben rele 'Küsten, Strand? (synon. von reling = regeling, Bord, gebogener Rand?, Woeste)'; regel 'Riegel; auf Schiffen: Riegelwerk, Regelinge, engl. railing; lange, dünne, hölzerne Riegel, die von Zeit zu Zeit durch dünne hölzerne oder eiserne Stützen getragen werden. Beide zusammen bilden ein Geländer um den Bord des Schiffes, die s.g. Schanzkleidung'; MND HW II: 2 rēgel, ○rēgul 'Querholz; Sperrbalken, Gatter; Außenverkleidung an Schiffen, Schanzholz'
- Käsitlused: < sks Reling ~ hol... ~ kasks... (EEW 1982); < asks rēling, regeling 'Galerie um das Schiffsverdeck' (GMust 1948: 90); < sks Reiling 'reeling' (‹ Regeling ‹ asks regeling, reling) (EKS 2019)
- Läti keel: lt rẽliņš Reling, Geländer um den Bord des Schiffes (Sehwers 1953: 100);
- Sugulaskeeled: sm reelinki (reilinki) [1863] aluksen laidan jatkona kannesta ylöspäin ulottuva kehys / Reling < rts reling (‹ kasks resp. hol) (SSA 3: 59; SKES: 754); lv rēliŋɢ Reling (vrd pārdaz) (Kettunen 1938: 334); lv relliņd pl. reeling; reliņi, kuģa klāja margas (LELS 2012: 266)
reisima, (ma) reisin < kasks reisen 'eine Reise machen'
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) seitma /a 'reisen'; (Virginius 1687-1690) Abrami Kutsmine: Reisimine: Rist; (Hupel 1780: 255) reisma d. 'reisen'; (Hupel 1818: 204) reisma d.; reisima W. 'reisen'; (Lunin 1853: 158) reisma d. 'путешествовать'
- Murded: `reisima '(ringi) sõitma; rändama' Kuu RId Sa Muh sporL Ha JMd VJg I Plt; `reis´mä (-me) KJn M TLä San Krl Har Plv Räp (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reizima, reiz´mä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; Wiedemann 1893: 949 reizima, reiz´mä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; ÕS 1980: 583 reisima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 reisen 'einen Gang, eine Reise machen; eine reise, Kriegszug unternehmen'; Schiller-Lübben reisen 'eine reise, Kriegsfeldzug, unternehmen; einen Gang, eine Reise machen'; MND HW II: 2 rêͥsen, reysen 'eine Fahrt zu einem entfernten Ort unternehmen, reisen; eine Handelsfahrt, eine Pilgerreise, einen Kriegszug unternehmen'
- Käsitlused: < ee reis, vrd kasks reisen ~ sks reisen (EEW 1982: 2453); < kasks reisen (Raun 1982: 141; Raag 1987: 324); < kasks reisen, resen (Liin 1964: 49); < asks reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema' ~ sks reisen 'matkama, sõitma' (EES 2012: 424)
- Läti keel: lt reĩzuôt reisen (Sehwers 1953: 99);
- Sugulaskeeled: sm reissata, reissuta matkustaa; kuljettaa rahtia < mrts resa (‹ kasks reisen) (SSA 3: 62; SKES: 761); lv reìzə reisen (SKES: 761); reì̯zə̑ reisen (Kettunen 1938: 332); reizõ reisida; ceļot (LELS 2012: 266)
- Vt reis
rekk, reki 'räpane' < kasks dreck, sks Dreck
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) ßitt /a 'Dreck'; (Helle 1732: 167) rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; (Hupel 1780: 256) rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
- Murded: rekk, reki 'kasimatu, ropp' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane, rekase, rekatse; rekk, reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane, rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'porine, räpane' murd.;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
- Käsitlused: < kasks..., sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä (EEW 1982: 2455); < ee deskr, vrd sm retku 'lodev' (Raun 1982: 141); < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' (EES 2012: 424)
rihv, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < kasks rif, sks Riff
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: riuhk, rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk, rihva Khk; rihvk, rihva Khk Jaa Pöi; rihv, rihva Khk Pha Kse Var Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052 rihw, -a 'Riff' = rihk; rihk, riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; Wiedemann 1893: 954 rihk, riha (P, W) (krihk, rihw, rõhk) 'Kies, ”Grant”; Riff'; rihw, -a 'Riff' = rihk; Wiedemann 1869: 1046 rehw, rehwi 'Riff'; Wiedemann 1893: 948 rehw, rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
- Käsitlused: < sks Riff 'Kies, Grant' (EEW 1982: 2470); < kasks rif (Raun 1982: 142); < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' (EES 2012: 426); < mnd. ref 'Riff, schmale Sandbank in der See'; < asks Riff 'Riff' (GMust 1948: 9, 90)
- Läti keel: lt † rava Riff, Sand- oder Steinbank im Meere < mnd. ref, reve (Sehwers 1918: 29, 156); lt rēve steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen < mnd. rif (ref); pl. reve 'Fels oder Sandbank in der See' (Jordan 1995: 85);
- Sugulaskeeled: sm riutta [1683] pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff < germ, vrd mrts gryt 'kivi, sora' (SSA 3: 84)
rosin, rosina 'kuivatatud viinamari' < kasks rosîn(e), sks Rosine
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) Sadda tükki Rossinid, ja Kaks Sadda Wigi-Marju; (Piibel 1739) wigi-marja kakkusid, ja rosina-kobbaraid, ja wina, ja ölli,; (Hupel 1780: 260) rossina marja d. 'Rosinen'; (Hupel 1780: 454) Rosinen 'rosinid r.; rosina marja d.'; (Lithander 1781: 558) siis sünnib ka Plomid, Rosinad, ja Sukkati tükkid nenda sammoti walmistada; (Hupel 1818: 210) rosin, -i r.; -a d. 'Rosine'; (Masing 1823: 228) Seält tullewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kallid plumid; (Lunin 1853: 163) rosin, -i; rosina marri r. d. 'изюмъ'
- Murded: rosin, -a Kuu Lüg Vai Sa Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Pee Koe Kad VJg Iis Trm Äks VlPõ Puh; rosin, -e M; ros´sin, rosina (-e) San Urv Krl Har Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rozin, rozina 'Rosine'; Wiedemann 1893: 975 rozin, rozina 'Rosine'; ÕS 1980: 601 rosin;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rosîn(e) 'Rosine'; MND HW II: 2 rôsîn (rossyn), râsîn, rêsîn, rô-, râ-, rêsîne 'getrocknete Weinbeere, Rosine'
- Käsitlused: < sks Rosine (EEW 1982: 2544); < kasks rosîn(e) (Raun 1982: 145); < asks rosīn(e) ~ sks Rosine 'rosin' (EES 2012: 437)
- Läti keel: lt † razĩnes [1638 Ra∫ines] Rosinen < mnd. rosine [JS: laenuperioodiks 16. saj (või hiljemalt 17. saj algus)] (Sehwers 1918: 29, 93, 156); lt razĩnes Rosinen < mnd. rosĩne (Sehwers 1953: 98); lt rozīn (LtDn.) Rosine (Kettunen 1938: 343);
- Sugulaskeeled: sm rusina [1637 rosina] Rosine < rts, vrd mrts rusin, rosin (‹ kasks rosīn(e) ‹‹ pr rosin, raisin 'viinirypäle') (SSA 3: 110); lv rozìn´ Rosine (Kettunen 1938: 343); lv rozīn rosin; rozīne (LELS 2012: 274)
rumm, rummu '(rattal)' < kasks trumme 'Trommel', vrd rts trumma
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 601) rumm, -a (ratta osa) 'Nabe (modiolus)'; Rad Bosse (tubo); (Virginius 1687-1690) wankri Rattad, nende Telgid, Rummud ja Koddarad ollit keik walletud; (Hornung 1693: 34) Rum, Rummo / Acc. pl. Rummosid 'die Nab am Rade'; (Vestring 1720-1730: 210) Rum, -mo 'Die Nabe, Die Trummel'; (Helle 1732: 171, 305) rum 'die Nabe'; (Piibel 1739) nende peiad, ja nende rummud ja nende koddarad ollid keik wallatud; (Hupel 1780: 260) rum, -mo r., d. 'die Nabe am Rad'
- Murded: rumm, `rummu R(`rummu Vai); rumm, rummu eP eL(trumm Har) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rumm, rummu, rummi 'Röhre, Hohlcylinder; Trommel (in Maschinen)'; ratta rumm 'Nabe am Rade'; Wiedemann 1893: 987 rumm, rummu, rummi (rumo) 'Röhre, Hohlcylinder; Trommel (in Maschinen)'; ratta rumm 'Nabe am Rade'; EÕS 1937: 1169 rumm '= valts, lühike silinder, nt rattal (Nabe), revolvril, masinal: trummel (Trommel)'; ÕS 1980: 602 rumm '(rattal, mütsil)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 trumme 'Trommel; alles trommelähnliche Gerät'; Schiller-Lübben trumme 'Trommel; alles trommelähnliche, bes. ein Behältnis, in welches das Regenwaßer von den Dächern herunter geleitet wird'
- Käsitlused: < kasks ~ asks trumme 'Trommel', vrd rts trumma (EEW 1982: 2554); < kasks trumme (Raun 1982: 145); < rts trumma 'trumm; trummel; toru, kanal; rull' ~ asks trumme 'trumm; toru' (EES 2012: 439)
- Läti keel: lt rumba (Kettunen 1938: 349; LELS 2012: 277);
- Sugulaskeeled: is rumʙu (Hev, Kos) rattarumm (Laanest 1997: 171); lv rūmba Nabe, Radbüchse (Kettunen 1938: 349); lv rūmba rumm; rūmba (LELS 2012: 277); u'ļ rumm; riteņa rumba, ulis (LELS 2012: 343)
ruum, ruumi < kasks rûm 'Raum'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 303) et tæma meidt sen suhre ninck laÿa Taÿwase rhumi sisse tachtis wia; (Müller 1600/2007: 186) nÿ paliu ruhmi Bethlehemi Liñas (25.12.1601); (Gutslaff 1648: 231) Mah 'Raum'; (Göseken 1660: 295) Ruum, -i 'Raum'; (Vestring 1720-1730: 211) Ruum, -mi 'Der Raum'; (Piibel 1739) Jona olli mahhaläinud laewa rumi sisse, ja mahhaheitnud; (Hupel 1780: 261) ruum, -i r., d. 'der Raum'; (Hupel 1818: 212) ruum, -i r. d. 'Raum'; (Lunin 1853: 164) ruum, -i r. d. 'мѣсто, пространство'
- Murded: ruum, `ruumi 'asu; eluase' Kuu VNg Lüg Vai; ruum, ruumi Sa Muh Hi L Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Vil M T Krl VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūm, rūmi 'Raum, Platz'; Wiedemann 1893: 989 rūm, rūmi 'Raum, Platz'; ÕS 1980: 603 ruum;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld, freie See'; Schiller-Lübben rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld'; MND HW II: 2 rûm, rôm 'Ausdehnung; Zwischenraum, Abstand; verfügbarer Platz; Fläche, Gebiet; Ort, Stelle'
- Käsitlused: < kasks rūm 'Raum' (EEW 1982: 2564; EES 2012: 440); < kasks rûm (Raun 1982: 146; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95); < asks (Ariste 1940: 23); < mnd. (Raag 1987: 324)
- Läti keel: lt rũme Raum < mnd. rūm 'Raum' (Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104); rūme Raum; Wohnraum < mnd. rûm 'Raum' (Jordan 1995: 86);
- Sugulaskeeled: sm ruuma [1752 'huone'] tila; laivan lastitila; lantala / Raum, Platz; Frachtraum; A btrittsgrube < rts, vrd mrts rum, ruum 'tila, paikka; huone; lastiruuma' (SSA 3: 114; SKES: 889); lv rūi̯m, rùim, rūm Raum; Miete < kasks rûm (Kettunen 1938: 346); rūim, rūm ruum; telpa, vieta, rūme (LELS 2012: 276)
ruun, ruuna 'kohitäkk' < kasks rūne 'Wallach'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97, 126) ruhn 'Wallach'; (Gutslaff 1648: 245) Rûn /e 'Wallach'; (Göseken 1660: 602) ruhn 'Wallach'; Ruhn, -a 'Wallach (cantherius)'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Runapä Jurri; (Vestring 1720-1730: 25, 210) Ruun 'Ein Wallach'; Runama 'Wallachen'; (Helle 1732: 171) ruun 'der Wallach'; runama 'wallachen'; runatud 'gewallacht'; (Hupel 1780: 261) ruun, -a r., d. 'der Wallach'; runama od. ärrarunama r., d. 'wallachen'; (Hupel 1818: 212) ruun, -a r. d. 'Wallach'; (Lunin 1853: 164) ruun, -a r. d. 'меринъ'
- Murded: ruun, `ruuna R(`ruuna Vai); ruun, ruuna S sporL KPõ I Plt KJn M TLä TMr San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūn, rūna 'Wallach'; Wiedemann 1893: 989 rūn, rūna 'Wallach'; ÕS 1980: 603 ruun;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rune 'verschnittener Hengst, Wallach'; MND HW II: 2 rûne, *○rûn 'verschnittener Hengst, Wallach'
- Käsitlused: < kasks rūne 'Wallach' (EEW 1982: 2565); < kasks rune (Raun 1982: 146; Liin 1964: 63; EES 2012: 440); < rts rune (Raag 1987: 335)
- Läti keel: lt † rũnis [1638 Ruhna] Wallach < mnd. rūne (Sehwers 1918: 35, 93, 157); rūnis Wallach < mnd. rūne 'verschnitterer Hengst, Wallach' (Sehwers 1953: 104); rũnît kastrieren < mnd. rūnen (Sehwers 1918: 157);
- Sugulaskeeled: sm ruuna [1580] kuohittu ori / Wallach < rts rune 'kuohittu ori' (‹ kasks rune); is rūna; krj ruuna < sm ruuna; vdj rūna; lv rūna < ee (SSA 3: 114); sm ruuna verschnittener Hengst, Wallach < kasks rûne ~ rts rune (Bentlin 2008: 89-90); is ruuna (Hev) ruun (Laanest 1997: 171); lv rūna Wallach < kasks rune (Kettunen 1938: 349); lv ru’inə̑; rūnə̑ (mit einem stumpfen Messer) schneiden; verschneiden, kastrieren < kasks runen (Kettunen 1938: 346, 349); lv rūnõ kohitseda, ruunata; kastrēt, rūnît (LELS 2012: 277)
rööp 'õnar, sisselõige, sälk, soon, renn, valts' < kasks grōpe ~ lt gruõpe
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 206) Rööp, röpad 'Die Wagen und Schlitten Spuren auffn Wege'; (Hupel 1780: 258) rööp, -a r. d. 'Wagen- oder Schlittenspur, Fahrgleise'; (Hupel 1818: 208) rööp, -e r. d. 'Gleis, Fuhr- od. Fahrgleise'; (Lunin 1853: 161) rööp, -e r. d. 'колея, колесовая выбоина'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫp, rȫbe (P) '= rōbas'; Wiedemann 1893: 979 rȫp, rȫbe (P) '= rōbas'
- Käsitlused: < kasks grōpe ~ lt gruõpe (Vaba 2018: 482); < kasks grope, vrd rts grop (Metsmägi 2016: 161-162)
saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân, sks Satan
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 308) Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; (Müller 1600/2007: 594) Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane (06.09.1605); (Rossihnius 1632: 319) om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; (Stahl HHb II 1637: 168) Se Satan ilma otzata keelap 'Der Sathan hört nicht auff zu wehrn'; (Stahl HHb III 1638: 40) ∫e Satani Engel 'des Sathans Engel'; (Stahl HHb III 1638: 48) Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; (Gutslaff 1647-1657: 222) Minne Sathan erra; (VT 1686) Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; (Vestring 1720-1730: 212) Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; (Helle 1732: 172, 322) sadan 'der Satan'; (Piibel 1739) Nisuggust sadanale ärraanda lihha hukkasamisseks; (Hupel 1780: 261, 264) sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; (Hupel 1818: 213, 217) sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; (Lunin 1853: 165, 168) sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
- Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh Rõu Vas Räp Se; `saadanas, `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan, sādani; sādanas, sādana 'Satan'; sātan, sātani; sātanas, sātana = sādan, sādanas; Wiedemann 1893: 1011, 1015 sādan, sādani; sādanas, sādana (sātan, sātanas) 'Satan'; sātan, sātani; sātanas, sātana = sādan, sādanas; Wied 1869/1893: 1117/1011 sādan, sādani; sādanas, sādana (sātan, sātanas) 'Satan'; ÕS 1980: 611 saatan;
- Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
- Käsitlused: < sks Satan (EEW 1982: 2657); < kasks Sathan (Raun 1982: 150); < asks Sathan (1599) (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454); < rts ~ sks (SSA 3: 140)
- Läti keel: lt sãtãns [1575 ta Satanna] Satan < dt. (Sehwers 1918: 81, 157); lt sãtãns, sãtans Satan (Sehwers 1953: 104);
- Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] Satan; starker Kraftausdruck; is sātana; krj soatana; vdj sātana < mrts sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' (‹ sks satan ‹‹ lad satanas ‹ kr ‹ heebrea) (SSA 3: 140); lv sāt̆tan, sāt̆tənz < ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts (SKES: 941); lv sāt̆tan Satan (Kettunen 1938: 356); lv sǭtõn saatan; sātans (LELS 2012: 300)
safran, safrani 'maitseaine' < kasks safrân 'Safran'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Sappran 'Saffran'; (Göseken 1660: 295) Sappran 'Saffran'; (Göseken 1660: 608) Sappran 'Saffran (crocus)'; (Hornung 1693: 3) Sahwran 'Saffran'; (Piibel 1739) Nardid ja Sawran, wohhomoögad ja kanneli puud; (Lithander 1781: 565) Wotta - - head nisso jahho, tougatud Kardemonid, nattoke Sahwrani ja 3 korterit rööska pima; (Lunin 1853: 168) sawran r. d. 'шафранъ'
- Murded: `sahvran, -i JMd Iis Kod Plt; `sahvram, -i VNg; `sahran, -i Vai; `sahrin, -a Lüg; `sahraan, -i Khk; `sahvraan (-n´), -i Jäm Khk Tor Hää Krk; `sahrinjaan, -i Lüg; `sahrijan, -i Vas; `sahvrejaan, -i Kse; sahveljan, -i Juu; `sahvtran, -i PJg; `sahtran, -i Plt; `sahkran´, -i Hls; `sauhram´, -i Har (EKI MK); sahvranni `plaastri Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1101, 1102 sahrijan, -i '= sahwran'; sahwran, sahwrani 'Safran'; Wiedemann 1893: 997 sahwran, sahwrani (sahrijan) 'Safran'; EÕS 1937: 1236 safran 'krookus (mugultaim); krookuse emakasuudmed'; ÕS 1980: 612 safran 'safranikrookus; safranikrookusest saadav maitseaine';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 saffarân, saff(e)rân 'Safran'; Schiller-Lübben safferân 'Crocus sativus, Safran'; MND HW III safrân, sofrân, sefrân, safferân, saffarân 'Safran; gelder Faserstoff, gebraucht als Arzneimittel, als Gewürz an Speisen und Getränken, als Färbemittel'
- Käsitlused: < sks Safran (EEW 1982: 2667; EKS 2019); < kasks safferân (Liin 1964: 56)
- Läti keel: lt † saprãns [1638 Sapprans] Safran < mnd. saffarān (‹ pr safran) (Sehwers 1918: 49, 94, 157);
- Sugulaskeeled: sm sahrami [1637 safframi] krookus; krookuksen kukista saatava mauste- ja väriaine / Safran < mrts saffran (‹ kasks saffarān, safferān, küsks saf(f)rān ‹ pr ‹‹ araabia) (SSA 3: 142); lv sap̄ron Safran (Kettunen 1938: 355)
salvima, (ma) salvin 'võidma' < kasks salven 'salben'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 311) kuÿ v̈x salwituth Kunningkz niñck Pæ|Bisschop; (Müller 1600/2007: 482) v̈x salwituth Kunningkz (09.09.1604); (Rossihnius 1632: 322) ninck andis suht temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn; (Rossihnius 1632: 323) Ostsit Maria Magdalena, ninck Maria Jacobi, ninck Salome, kallist rocht, et nemmat tullit ninck salwisit tedda; (Stahl 1637: 103) ∫alwima, ∫alwin, ∫alwi∫in, ∫alwinut 'a∫lben'; (Stahl HHb IV 1638: 219) ninck ∫alwi∫ ne͠mat ∫alwi kah∫ 'vnd salbet sie mit Salben'; (Gutslaff 1647-1657: 229) sihs salvi o[mm]a päht n. mössu o[mm]a Suht (pallet); (Göseken 1660: 611) Salwin, -isin 'Salben'; (Virginius 1687-1690) tunnistage nüüd mino wasta Issanda ees ja täma Salwitu ees; (Vestring 1720-1730: 215) Salwima 'Salben'; Salwitut 'Gesalbet (Reval)'; (Helle 1732: 173, 211) salwima 'salben'; woidma 'salben, schmieren'; (Hupel 1780: 263) salwima r. 'salben'; (Hupel 1818: 216) salwima r. 'salben'; (Lunin 1853: 167) salvima r. 'мазать, помазывать'
- Murded: `salvima Kuu VNg Lüg S; `sal´vima Mär Kse Tõs Aud Ris Juu JMd Koe VJg Iis Plt; `sal´vma (-me) Kod KJn M TLä San Har Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´wima, -in 'salben'; Wiedemann 1893: 1002 sal´wima, -in 'salben'; sisse sal´wima 'einbalsamieren'; ÕS 1980: 616 salvima 'salviga võidma';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 salven 'salben, beschmieren, Heilsalbe aufstreichen'; Schiller-Lübben salven 'salben'; MND HW III salven 'zu Heilzweckrn mit Salbe einreiben, einsalben'
- Käsitlused: < kasks salven 'salben' (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 59; EES 2012: 458)
- Läti keel: lt zalvêt salben < mnd. salven 'salben' (Sehwers 1953: 161);
- Sugulaskeeled: lv sal̄v (SjW) salben (Kettunen 1938: 354); lv zal̄bə̑, zal̄və̑ salben (Kettunen 1938: 398); lv zalbõ salvida, võida; ieziest, eļļot (LELS 2012: 376)
- Vt salv
sibul, sibula 'aedvili (Allium cepa)' < kasks sipolle 'Zwiebel'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 134) ∫ibbolas, sibbola∫t 'Zwibel'; (Stahl LS I 1641: 343) ninck Sibbolat ninck Küh∫lohckit 'Zwibel vnd Knoblauch'; (Göseken 1660: 297) Sibbolas 'Sipoln'; (Göseken 1660: 622) Sibbolas 'zwiebel (cepa)'; (Vestring 1720-1730: 221) Sibbul, -la 'Die Zwiebel'; (Helle 1732: 176) sibbul 'die Zwiebel'; (Helle 1732: 298) sibbulad 'Zwiebeln'; (Hupel 1780: 267, 317) sibbol, -a d; sibbula d., sibbol, -a r., d. 'die Zwiebel, liefl. Zippole'; zibbol, -a 'Zwiebel'; (Hupel 1818: 221, 294) sibbol, -a d; sibula d., sibbol, -a r., d. 'die Zwiebel, liefl. Zippole'; zibbol, -a 'Zwiebel'; zippol, -a Rg. 'Zwiebel'; (Lunin 1853: 171, 336) sibbol, -a d.; sibbul, -a r. d. 'луковица; лукъ'; zibbol, -a 'луковица'
- Murded: sibul, -i Jõe Jäm Khk; sibul, -a R(sibula VNg Vai); sibul(as), sibula Kuu S L KPõ I VlPõ; sibul, -a (-e) M; sipul´, sibula Hel T V(sipul´, sibuli Krl); sipul´, -i V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1145, 1155 sibul, sibula 'Zwiebel'; sibulas, sibula '= sibul'; sipul, sibula (d) '= sibul'; Wiedemann 1893: 1038 sibul, sibulas, sibula (sipul, tsipul) 'Zwiebel'; Wiedemann 1869: 1331 tsipul, tsipula (d) 'Zwiebel'; Wiedemann 1893: 1205 tsipul, tsipula (d) 'Zwiebel'; ÕS 1980: 633 sibul;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sipolle, tzipolle 'Zwiebel'; sipel(e); Schiller-Lübben sipele, cipolle 'Zwiebel'; MND HW III sipolle, sippolle, ○sibolle, sibbolle (märkisch-brandenb.), ○sipol, sipel (westfäl.-ostfries.) 'Sommerzwiebel'
- Käsitlused: < kasks sipolle (sibolle, sipol) 'Zwiebel' (EEW 1982: 2770; SSA 3: 185); < kasks sipolle (Raun 1982: 155); < kasks sipele, cipolle 'Zwiebel' (Ariste 1963: 104); < asks Zipolle (Liin 1964: 63); < asks sipolla, zipolle 'sibul' (EES 2012: 469)
- Läti keel: lt sĩpuõls [1638 Siepohls] Zwiebel < mnd. sipolle (Sehwers 1918: 50, 94, 157); sĩpuols Zwiebel < mnd. sīpolle 'Zwiebel' (Sehwers 1953: 105); sīpuols, sīpuls, sīpuolis Küchenzwiebel (allium cepa) < mnd. sipolle (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm sipuli, sipula [Agr] Zwiebel < mrts sipul 'punasipuli' (‹ kasks sipol(le), cipol); krj sipuli < sm (SSA 3: 185); lvS sīpel ~ sīpil Zwiebel (SLW 2009: 175); lv sīp̆pə̑l Zwiebel, Zwiebellauch < kasks cipolle (Kettunen 1938: 371); sīpõl, tsīpõl sibul; sīpols (LELS 2012: 293, 332)
sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'Zicke'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1550) Hans Syck; (Tallinna Linnaarhiiv 1570) Syck, Hans; (Tartumaa 1582) Hans Szyk; (Müller 1600-1606: 322) eb kz mitte Sicko sinu Lautast; (Müller 1600-1606: 402) Motlet sina, eth mina Heria Liha tahan süÿa, echk Sicka|werd iuwa; (Müller 1600/2007: 642) eb kz mitte Sicko sinu Lautast (01.11.1605); (Stahl 1637: 44) sick, sickast 'bock'; (Stahl HHb III 1638: 56) Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; (Gutslaff 1648: 208) sick/a 'Bock'; (Gutslaff 1647-1657: 131) Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat ssickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; (Göseken 1660: 623) Sick 'bock / Ziegen bock (hircus)'; Sickaken 'böcklein'; Sick, -a 'geisbock'; Sick 'Heilbock / Geis (caper)'; (Göseken 1660: 638) Sögge sick (pimesikumäng) 'blindekuh (ludus)'; (Göseken 1660: 417) Kiwwi Sick 'Steinbock, capricornus 'kaljukits''; (Hornung 1693: 34) Sik, Sikko & Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; (Vestring 1720-1730: 222) Sik, -ko 'Ein Bock'; (Helle 1732: 176) sik 'der Bock'; (Helle 1732: 366) Merre sik 'Meer-Bock (d.i. Krebs)'; (Hupel 1766: 89) Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa … sullata sedda kokko; (Hupel 1780: 267) sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; (Hupel 1818: 221) sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; (Lunin 1853: 172) sik, -ko r. d. 'козелъ'
- Murded: sikk, sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk, siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk, sika eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 1040 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
- Käsitlused: < lms (EEW 1982: 2789-90); < sks, vrd asks Sick, sks Zicke (Raun 1982: 156); < kasks sicke, tzicke 'Zicke' (Liin 1964: 63; EES 2012: 472)
taht, tahi 'küünla- või lambitaht' < kasks dacht 'Docht'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 346) sen pißokeße pollewa tachti erra|kustuda; (Stahl 1637: 46) tacht, tachti∫t 'Dacht'; tachtlöngk 'Dacht'; (Stahl HHb IV 1638: 151) ninck ∫e ∫uhtzotaja tacht 'vnd das glimmend Docht'; (Gutslaff 1648: 241) Künala Lang 'Tacht'; (Göseken 1660: 285) Tacht, -i 'Dacht im Licht'; (Göseken 1660: 459) kühnla tacht, -i 'Dacht'; (Göseken 1660: 726) öchkun tacht (hõõguv taht) 'Glimmend tacht'; (Göseken 1660: 650) tachti-löng 'Dachtgarn'; tocht pehlt errawotma (küünalt kustutama) 'schneutzen das Liecht'; (Hornung 1693: 39) Taht, Tahhi / Acc. fing. Tahti / Acc. pl. Tahta & Tahtisid 'Dacht im Licht'; (Vestring 1720-1730: 240) Taht, -hi 'Der Dacht'; (Helle 1732: 184) taht, g. i 'das Dacht, Docht'; (Piibel 1739) öhkuwad tahti, mis weel suitseb, ei kustuta temma mitte ärra; (Hupel 1780: 279) taht, tahtiod. tahhi r., d. 'Dacht'; (Hupel 1818: 238, 249) taht, -i od. tahhi r. d. 'Dacht'; toht, -i r. d. 'Dacht'; (Lunin 1853: 187, 197) taht, tahhi r. 'свѣтильня'; tahhi lõng r; lang d. 'свѣтильня'; taht, -a r. d. 'свѣтильня'; toht, -i r. d. 'свѣтильня'
- Murded: taht (tah´t), tahi Kuu VNg Lüg IisR S L sporK I(tas´t Kod); tah´t, tahi M(tah´k Hls); taht´ (taht), tahi TLä TMr San V(dokt Lei); `tahti, tahi VNg Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1225 taht, tahi 'Docht'; Wiedemann 1893: 1109 taht, tahi 'Docht'; ÕS 1980: 690 taht;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dacht, decht, dicht 'Docht'; Schiller-Lübben dacht 'Docht'; MND HW I dă̂cht, dĕ̂cht (â › a) 'Docht'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 3045); < kasks dacht (Raun 1982: 169; Ariste 1963: 104; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 95; EES 2012: 508)
- Läti keel: lt dakte, dakts [1638 Dacktz] Docht < mnd. dacht (Sehwers 1918: 39, 86, 145; Sehwers 1953: 25); dakts Docht < mnd. dâcht, dacht (Jordan 1995: 59); lvS dakt Docht;
- Sugulaskeeled: lvS dakt Docht (SLW 2009: 52-53); lv dak̄t Docht < kasks dacht (Kettunen 1938: 35); dakt, lampdakt taht, lambitaht; dakts, deglis, lampas dakts (LELS 2012: 52, 159)
tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel, sks Tafel
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha Sinnulle kiwwitafelit anda ninck oppusset; (Göseken 1660: 297) Taffli 'Taffel'; (Göseken 1660: 442) kusta tawelcken 'löschtaffel, palimpsestus 'kustutatav tahvel''; (Helle 1732: 186) tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; (Hupel 1780: 281) tawel H. 'die Tafel'; tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; (Hupel 1818: 238) tahwel, -wli r. d. 'Tafel'; tahwli laud d. 'Schiefertafel'; (Lunin 1853: 187) tahwel, -wli 'таблица'; tahwli laud 'аспидная доска'
- Murded: `tahvel, `tahvli 'klassi-, laua-, ukse-, klaasi- vm tahvel' R S sporL Ris Juu Kos JMd Tür Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä Kam San(tahvel); `tahvli V; `tahvel, `tahli Vll; `tahpel, `tahpli Mar (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel, tahwli; tahwli, tahwli (d) 'Tafel'; Wiedemann 1893: 1110 tahwel, tahwli; tahwli, tahwli (d) (tāwel) 'Tafel'; ÕS 1980: 690 tahvel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 taf(e)le, taffel 'Tafel, jede Platte; Glasscheibe, Gemälde, Schreibtafel, Schriftliches auf einer Tafel; Tisch, bes. Speisetisch'; Schiller-Lübben tafel, taffel 'Tafel, jede Platte; daher Glasscheibe (Altargemälde) u. a.'; MND HW III tāfele, tāfel, taffele, tāvel 'Stein-, Metall-, Holzplatte; Arbeits-, Verkaufs-, Versammlungs-, Speisetisch; Tafelbild, Anschlag-, Anschreibtafel, Schreibtafel'
- Käsitlused: < sks Tafel (EEW 1982: 3046); < kasks taffel (Raun 1982: 169); < kasks tafel, taffel (Liin 1964: 54; EES 2012: 509); < asks tafel 'laud, tahvel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt tãpele Tafel < mnd. tafele 'Tafel' (Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 142); tāpele Tafel < mnd. taf(e)le, tafel (Jordan 1995: 103);
- Sugulaskeeled: sm taulu [Agr] Tafel, Zielscheibe, Ziffernblatt; Gemälde < rts, vrd mrts tafla 'taulu, puu- t. kivilevy' (‹ kasks tafele ‹ it tavola) (SSA 3: 276; SKES: 1247); lv tō̬p̆piĺ Tafel < kasks tafele (Kettunen 1938: 430; Raag 1987: 328); tǭpiļ tahvel; tāfele (LELS 2012: 328)
tangid, tangide 'tööriist' < kasks tange 'Zange'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 349) hend laßexime Tullise echk kumade Tangede kaas katki kisckuda; (Müller 1600/2007: 568) kumade Tangede kaas (12.07.1605); (Göseken 1660: 652) Tangi 'Zange (forceps)'; (Vestring 1720-1730: 242) Tang, -gi 'Eine Zange'; (Helle 1732: 185) tang 'die Zange'; (Hupel 1780: 280) tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; (Hupel 1818: 240) tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; (Lunin 1853: 188) tang, -i r. d. 'щипцы, клещи'
- Murded: `tangid R(`tanged Vai); tangid S(taid Emm); tangid L Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Vil; tangi M (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1235 tang, tangi 'pl. Zange'; Wiedemann 1893: 1118 tang, tangi 'pl. Zange'; ÕS 1980: 695 tangid;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tange 'Zange'; MND HW III tange 'Werkzeug, Zange (Schmiedezange, chirurgisches Instrument, glühende Folterzange u. a.)'
- Käsitlused: < kasks tange (Viires 1960: 80; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3073; Raun 1982: 171; SSA 3: 309; EES 2012: 514)
- Läti keel: lt stañgas [1638 Tanghas] Zange < mnd. tange (Sehwers 1918: 24, 96, 160); tangas, stañgas Zange < mnd. tange 'Zange' (Sehwers 1953: 119, 141); tangas (pl.), stanga Zange, Kneifzange < mnd. tange (Jordan 1995: 102);
- Sugulaskeeled: sm tongit [1900-luv.] pihdit / Zange < rts tång, tang (SSA 3: 309; Häkkinen 2004: 1328); vdj piheᴅ tangid, pihid; щипцы, клещи (VKS: 910); lv taŋ̄´gə̑ᴅ, taŋ̄´giᴅ, tāŋ´gə̑ᴅ Zange < kasks stange, tange (Kettunen 1938: 409); lv taŋ´gǝd pihdit < lt stangas (‹ kasks) (SSA 3: 309); lv taņgõd tangid, näpitstangid, pihid; knaibles (LELS 2012: 317)
teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'Dienst'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 353) næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; (Müller 1600-1606) Jumala Thenistusse; oma Verdeenistuss ninck Kytus; (Müller 1600/2007: 100) keick Iumala Thenistuße [kaas] (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 367) minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; kumb olckut teye moistlick Iummala|thenistus 'teenimine'; (Stahl HHb I 1632: Biij) ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; (Stahl 1637: 48) deni∫tus, denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; (Stahl HHb II 1637: 48) ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; (Stahl HHb III 1638: 79) Jummala deni∫tus 'Gottesdien∫t'; (Stahl LS II 1649: 539) tahat ∫inna Jummala Deni∫tu∫∫el heitma 'wiltu Gottes Diener ∫eyn'; (Gutslaff 1648: 210) Erri /a 'Dienst'; (Göseken 1660: 285) Teenistus 'Dienst'; (Göseken 1660: 657) tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst (meritum)'; teenistlick (teenistusvalmis) 'diensthafftig'; (Virginius 1687-1690) Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; (Vestring 1720-1730: 246) Tenistus, -se 'Der Dienst'; (Helle 1732: 187, 322) tenistus 'der Dienst'; (Hupel 1780: 282) tenistus r., d. 'Dienst, Verdienst'; (Hupel 1818: 244) tenistus od. teniminne r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; (Lunin 1853: 192) tenistus; teniminne r. d. 'служба, служение, заслуга'
- Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss, teenistüse V(teenüstüss Har) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; Wiedemann 1893: 1151 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
- Käsitlused: < kasks dênst 'Dienst' (EEW 1982: 3109); < kasks dênst, denest (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' (EES 2012: 520)
- Läti keel: lt † *diẽnests Dienst < mnd. dēnst, dēnest (Sehwers 1918: 71, 146); diẽnests Dienst < mnd. dēnest 'Dienst' (Sehwers 1953: 26); dienests, dieneste Dienst < mnd. dênst (Jordan 1995: 60);
- Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti ansio, ansiotyö; krj tienesti < mrts thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' (SSA 3: 289); lv dìḙnə̑st Dienst < kasks dēnest (Kettunen 1938: 37); lv dīenast teenistus; dienests (LELS 2012: 53)
- Vrd teenima
tonn, tonni 'tünn' < kasks tonne, sks Tonne
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 242) Pütt /o 'Tonne'
- Murded: ton´n, tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 ton´n´, ton´n´i 'Tonne'; Wiedemann 1893: 1171 ton´n´, ton´n´i 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd. tünn';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tunne, tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tunne, tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tunn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
- Käsitlused: < kasks tonne (Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96); < kasks tonne ~ sks Tonne (EEW 1982: 3223; EES 2012: 537)
- Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki Tonne, Tönnchen < sks Tonne (Kettunen 1938: 427)
- Vrd tünn
tosin, tosina 'kaksteist' < kasks dos(s)in 'Dutzend'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) tossina 'dutzet / dossin'; (Hupel 1818: 251) tossin, -a r. d. 'ein Dutzend'; (Lunin 1853: 198) tossin, -a r. d. 'дюжина'
- Murded: tosin, -a Jõe VNg Iis Vai sporS sporL Juu Kos JMd Tür Koe VJg I Plt KJn M Puh; to(s)sin, -e (-õ) San Krl Har; trosin, -a Sim (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 tozin, tozina 'Dutzend'; tozinits, tozinitsa (d); toziṅg, toziṅgu (O) = tozin; Wiedemann 1893: 1176 tozin, tozina (tozinits, toziṅg, tõzin, tuzin) 'Dutzend'; tozinits, tozinitsa (d); toziṅg, toziṅgu (O) = tozin; tozin-tozin 'ein Gross (144 Stück)'; ÕS 1980: 722 tosin;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dosin, dossin, dosint 'Dutzend'; MND HW I dossîn, dosîn 'Dutzend'
- Käsitlused: < kasks dos(s)in (EEW 1982: 3252; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324); < kasks dosîn, dossîn (Liin 1964: 48); < asks dos(s)in, dosint 'tosin' (EES 2012: 542)
- Läti keel: lt ducis, duzins Dutzend < mnd. dosin (Sehwers 1918: 146); dozīns, duzīns < mnd. dosīn 'Dutzend' (Sehwers 1953: 25); lt ducis Dutzend < Bsks Dutz 'Dutzend' (Sehwers 1953: 29);
- Sugulaskeeled: sm tusina [1609] 12 kpl / Dutzend; krj tusina < rts, vrd mrts dussin 'tusina' (‹ kasks dosin, dossin) (SSA 3: 338); vdj d´uužina tosin < vn дюжина (VKS: 188); lv dut́̄š́ dutzend < sks (Kettunen 1938: 43); lv dutš tosin; ducis (LELS 2012: 56)
treial, treiali < kasks dreier 'Dreher, Drechsler'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Treijer (treial) 'dreschler (tornator)'; (Vestring 1720-1730: 255) Treier, -ri 'Der Drechsler'; (Helle 1732: 191) treial 'der Drechsler'; (Hupel 1780: 288) treial, -a r., d.; treijäl d.; treier, -i r., d. 'der Drechsler, Dreher'; (Hupel 1818: 252) treial, -a, -i; treier, -i r. d.; treijäl, treijer, treiman, -ni d. 'Dreher, Drechsler'; (Lunin 1853: 199) treial, -a; treier, -i r. d.; treiman, -i d. 'токарь'
- Murded: `treial, -i R Emm Lä Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt Hel Puh San; `treiel, -i Jäm Juu; `treiäl, -i Rõu Plv; `reial, -i Khk Tor Kõp Trv; `reiel (`reiäl), -i PJg KJn Trv Hls Krk; `reiär, -i Kõp; `reija Khk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 treial, treiali 'Drechsler'; treier, treieri 'Drechsler'; Wiedemann 1893: 1195 treial, treiali 'Drechsler'; treier, treieri (treiman, trīl´) 'Drechsler'; ÕS 1980: 725 treial;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dreier (dreger) 'Drechsler, tornator'; Schiller-Lübben dreier 'Dreher, Drechsler'; MND HW I dreyer, drêger 'Drechsler'
- Käsitlused: < kasks dreier (dreger) 'Dreschler' (EEW 1982: 3265); < kasks dreyer (Viires 1960: 183); < kasks dreier (Raun 1982: 181; EES 2012: 544); < kasks dreyer, drêger (Liin 1964: 51)
- Läti keel: lt dreĩmanis [1638 Dreymanis] Drechsler, Dreher < mnd. dreier (Sehwers 1918: 86); lt dreijeris Drechsler < mnd. dreyer 'Drechsler' (Sehwers 1953: 28);
- Sugulaskeeled: lv dreì̯man´ Drechsler [lt dreì̯me̬ns, ee treiman] < sks... (Kettunen 1938: 40); vdj dookkari treial; докарь (VKS: 184)
- Vt treima
troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'Trost'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 360-361) se keike parremb Trost nĩck röÿmu; (Müller 1600/2007: 88) meÿe trost ninck röhm (28.12.1600); (Müller 1600-1606: 336) eth eb meÿe üchtekit troste Sana woÿme kuldta; (Stahl 1637: 122) Troh∫t, [trohst]i∫t 'Tro∫t'; (Stahl HHb II 1637: 165) ∫e∫t oigke∫t u∫cko tro∫ti∫t 'für deß rechten Glaubens-Tro∫t'; (Gutslaff 1648: 242) Trôst, Röhm /a 'Trost'; (Göseken 1660: 299) troost, -i 'Trost'; (Göseken 1660: 668) Rohst 'trost (solatium)'; (Vestring 1720-1730: 256) Troost '- -'; (Hupel 1766: 105) siis temma südda tunneb trosti kesk omma willetsusse sees; (Hupel 1780: 288) trööst, -i d. 'der Trost'; (Hupel 1818: 252) troost, -i r. 'Trost'; trööst, -i d. 'Trost'; (Lunin 1853: 199) troost, -i r. 'утѣшенiе'; trööst, -i r. 'утѣшенiе'
- Murded: truost, `truosti Kuu VNg Lüg; troost, troosti JMd Trm; roest, roosti Vll (EKI MK); trüöst, `trüösti VNg; trööst, tröösti (-üö-, -üe-) Jäm Rei Kse Han JJn VJg Iis Plt KJn; roost, röösti Khk Vll Tor; tr̬ü̬üst, tröösti Hää Kod Puh San Krl Rõu; r̬ü̬üst, röösti Trv Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trōs´t, trōs´ti 'Trost'; trȫs´t, trȫs´ti 'Trost'; Wiedemann 1893: 1199 trōs´t, trōs´ti 'Trost'; trȫs´t, trȫs´ti 'Trost'; EÕS 1937: 1571, 1572 troost '= trööst'; trööst 'loht, lohutus'; ÕS 1980: 728, 729 troost 'trööst'; trööst;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôst 'Gemütsberuhigung; Trost, Tröstung'; Schiller-Lübben trôst 'Gemüthsberuhigung, Zuversicht'
- Käsitlused: < kasks trost ~ sks Trost (EEW 1982: 3277); < kasks trôst (Raun 1982: 181; Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; Raag 1987: 325); < asks trōst 'südamerahustus; lohutus; agar abi' (EES 2012: 546)
täring, täringu 'vürfel' < kasks terlink, ternink 'Würfel'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 447) Terlinck 'würffel (cubus)'; (Hupel 1780: 283) terring, -e d. 'der Würfel'; (Hupel 1818: 245) terring od. terrink, -e d. 'Würfel'; (Lunin 1853: 193) terring d. 'кости для игранiя'
- Murded: `tärring, -i Hlj; täring, -a Trv; täring, -e San (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1255 täriṅg, täriṅge (d) 'Würfel'; Wiedemann 1893: 1136 täriṅg, täriṅge (d) 'Würfel'; Wiedemann 1869: 1267, 1268 teriṅg, teriṅgu, teriṅgi 'Würfel'; teriṅg-jalg 'Cubikfuss'; terliṅg, ter´liṅgi 'Würfel' vrd täriṅg; Wiedemann 1893: 1147 teriṅg, teriṅgu, teriṅgi 'Würfel'; teriṅg-jalg 'Cubikfuss'; terliṅg, ter´liṅgi 'Würfel' vrd täriṅg; ÕS 1980: 748 täring;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 terlink, têrlink, ternink, têrnink 'Würfel'
- Käsitlused: < kasks têrlink, terlink (EEW 1982: 3459); < kasks terlink, ternink (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 188); < kasks terlink (tarlink) (Liin 1964: 60); < asks terlink 'täring; kuubikujuline ese' (EES 2012: 567)
- Sugulaskeeled: sm täärinki, terninki < rts (SKES: 1489)
tääk, täägi 'pistoda' < kasks steke-messet 'Degen', vrd sks Degen
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) Möhk /a 'Dägen'; (Gutslaff 1648-56) Neet Ebreeleiset ei pea üttekit möhka echk tägi teggema; (VT 1686) katzsadda Tähgi Kandjid kolmandal Öh Tunnil; (Hupel 1780: 277) tääk, tägi d. 'Pike, Degen'
- Murded: tääk, täägi Hää Trv Krk Puh Har; tõõk Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟk, tǟgi (d) = tēk; Wiedemann 1893: 1137 tǟk, tǟgi (d) = tēk; Wiedemann 1869: 1271 tēk, tēgi 'Degen, Pike'; Wiedemann 1893: 1150 tēk, tēgi (tǟk) 'Degen, Pike'; EÕS 1937: 1604 tääk; ÕS 1980: 748 tääk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 steke-messet, -mest 'Dolch, messer zum Stechen'; dagge 'kurzer Degen, Dolch'; Schiller-Lübben dagge 'kurzer Degen, Dolch'; stekemest 'Messer zum Stechen, Dolch'; MND HW I dagge 'kurzer Degen, Dolch'; stēkemes(se)t, -mes, -mes(se)r 'langes dolchartiges Messer, Stechmesser'
- Käsitlused: < kasks dagge 'kurzer Degen, Dolch' (EEW 1982: 3465); < kasks steke-messet 'pistoda' (Raun 1982: 189); < kasks dēgen (Liin 1964: 46); < kasks dēgen ~ sks Degen, vrd rts degen (Raag 1987: 339, 341); < asks steke-mest 'pistoda' (EES 2012: 568)
- Läti keel: lt † daga [1638 Dagga] Dolch, Degen < mnd. dagge 'kurzer Degen, Dolch' [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 85, 145)
undruk, undruku 'seelik' < kasks under-rok 'Unterrock'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 495) untruk r. 'Unterrock'; allomänne särk d. 'Unterrock'; (Hupel 1818: 585, 266) alluminne kuub r.; allomänne särk d. 'Unterrock'; untruk, untrok r. d. 'Unterrock der Weiber'; untruk, -o r. d. 'Weiber-Unterrock'; (Lunin 1853: 212) undruk, -o d. 'юбка'
- Murded: `undruk, -u 'seelik' R(-a VNg); undruk, -u Kse Tor Hää VJg TaPõ VlPõ M(-gu Krk); undruk, undrugu Rei; undruk(as), undruka VJg I; `un´drik, `un´driku (-gu) T V; `ün´drik, `ün´driku (-gu); `ündruk, `ündruku (-gu) V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1387 undrek, undreku (d); undruk, undruku 'wollener Unterrock'; Wiedemann 1893: 1254 undrek, undruku (d) (undruk, undrik, untruk, ündrik) 'wollener Unterrock'; undrik, undriku (d); undruk, undruku = undrek; ÕS 1980: 757 undruk 'seelik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 under-rok 'Leibrock'
- Käsitlused: < sks Unterrock, kasks under-rok (EEW 1982: 3557); < kasks under-rok (Ariste 1930: 11-12; Raun 1982: 192); < sks, vrd kasks under-rok, sks Unterrock 'alushame' (Koponen 1998: 187); < asks underro(c)k 'alussärk, alusseelik' (EES 2012: 578)
vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'Wage'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 126) wahgk 'Wage / damit man wieget'; (Stahl LS I 1641: 292) üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl /a 'Wage (libra)'; (Göseken 1660: 299) wahgk 'Wage'; waghkaal, -i (kaalukauss) 'Wageschal'; (Göseken 1660: 687) Wahgk (kaal) 'Wage, damit man wieget'; (Göseken 1660: 705) weddo keeleken (kaalukeel) 'wagzünglein (examen)'; weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; weddo palck (kaalupalk) 'Wage Balck (scapus)'; weddo wahgkn (kaalukauss) 'WagSchüssel (lanx)'; üx weddo möht kahhe wahgne kaas (kahe kausiga kaal) 'Wage mit zwey Schüssel (bilanx)'; (Vestring 1720-1730: 272) Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; (Helle 1732: 199) wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; (Helle 1732: 323) waag 'die Wage'; (Piibel 1739) kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; (Hupel 1780: 299, 300) waag, G. wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; (Hupel 1818: 268, 269) waag, wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; (Lunin 1853: 214, 215) waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
- Murded: vaag, vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg, aagi Muh; voag, voagi Juu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg, wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe, wāe (D) '= wāg'; Wiedemann 1893: 1322 wāg, wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe, wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
- Käsitlused: < sks..... (EEW 1982: 3599); < kasks wage (Raun 1982: 194; Liin 1964: 48; EES 2012: 582)
- Läti keel: lt vãģi der Wagen; das Sternbild des großen Bären < mnd. wage 'der Wagen; das Sternbild' (Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107); lt vãga Wage, darauf gewogen wird < nd. wāge (Sehwers 1953: 152);
- Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage < mrts vāgh 'vaaka' (SSA 3: 383; SKES: 1572); vdj vāge̮ vipu, vipuvarsi < ee ~ vn; krj voakat puntari, vaaka (pl.) < vn вага (SSA 3: 383); lv va'it kaal; svars (LELS 2012: 350); vǭigõd kaal(ud); svāri (LELS 2012: 369)
- Vt vaagima. Vrd kaal
veering, veeringu < kasks vêrink 'Ferding'
- Esmamaining: Hornung 1693
- Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 15) Wäring, Wäringi / Acc. Wäringid / Acc. pl. Wäringud 'ein halb öhr'; (Vestring 1720-1730: 287) Wering, -gi 'Ein Ferding'; (Helle 1732: 207) wering 'der Ferding (Münze)'; (Helle 1732: 339) Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; (Piibel 1739) Eks wiis warblast kahhe weringe eest ei müda; (Hupel 1780: 310) wering, -i r. 'ein Ferding (Münze)'; (Hupel 1780: 369) wering, tibbo r. d. 'Ferding'; tibbu d. 'Ferding'
- Murded: `viering, -e (-u) 'rahaühik' VNg; veering (-ie), -i Khk Kod Plt; veering, -a Kär (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; Wiedemann 1893: 1351 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; ÕS 1980: 780 veering, -u '(raha)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêrink, vêrlink 'ein Fiertelpfenning'; vêrdink 'quadratus, der vierte Teil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münzeinheit, bes. einer Mark'; Schiller-Lübben vêrdink, verink 'der vierte Theil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münze'; MND HW I vêrinc 'Vierding, Münze'; vêrdinc 'Vierding; Münzeinheit, im allg. vierter Teil einer Mark'; vêrlinc, virlinc 'Vierling, 1/4 Pfennig'
- Käsitlused: < kasks vêrink (EEW 1982: 3778; Raun 1982: 201; Raag 1987: 324); < kasks vêrinc (Liin 1964: 48); < asks vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka' (EES 2012: 596)
- Läti keel: lt vẽrdiņš [1638 Wehrdings] Ferding (eine nicht mehr geltende Münze) < mnd. vērdink 'der vierte Teil einer Münzeinheit' (Sehwers 1918: 40, 100, 164; Sehwers 1953: 156); vērdiņš, vērdiņģis Ferding (eine nicht mehr geltende Münze, 1,5 Kopeken) < mnd. vêrdinc 'Vierging; viertel Teil eines Maßes oder Gewichtes; Münzeinheit, Silbermünze' (Jordan 1995: 108);
- Sugulaskeeled: sm fienteli, vienteli, fienteri, vienteri [1886] vanha painomita, 1/4 naulaa / Viertelpfund < rts fjǣndeil 'neljäsosa' (SSA 1: 114); lvS vērning Ferding (SLW 2009: 219); lv vērniɢ Ferding (eine alte Münze) < kasks vêrdink 'der viertel Teil einer Münze' (Kettunen 1938: 481)
- Vrd veerand
viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < kasks witik, witeke 'Füdchen'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Wyttyka, Pagel; (Vestring 1720-1730: 63) Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; (Hupel 1780: 311, 535) widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r., d. 'Füdchen (Fisch)'; (Hupel 1818: 284) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'Füdchen (Fisch)'; (Lunin 1853: 228) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
- Murded: `viidikas, `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas, viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik, viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik, viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik, viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas, viidinga Sa (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg, wīdiṅgu '= wīdikas'; Wiedemann 1893: 1376 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze (wīding) 'Füdchen, Weissfisch'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
- Käsitlused: < vn..... ~ kasks..... (EEW 1982: 3817); < vrd Bsks Füdchen (Raun 1982: 203); < asks witik, witeke, witink 'viidikas' (EES 2012: 602; Kendla 2014: 161); < asks witik, witeke 'viidikas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt vīķe < nd. wittke 'Weißfisch' (Sehwers 1953: 157); lt vīķe viidikas (ELS 2015: 1006);
- Sugulaskeeled: sm viitikka (Suomenlahdella) salakka (Vuorela 1979: 512); vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas (EES 2012: 602)
viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'Wein', vrd rts vin Arvestades varast jõudmist eesti keelde ning seost viinapuu ja viinamarjadega tuleb eelistada sõna alamsaksa päritolu.
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 408) ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; (Müller 1600/2007: 496) Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605) 'veiniuimas'; (Rossihnius 1632: 422) Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; (Stahl HHb I 1632: 6) Leiba ninck Wina meile Risti rahwalle ∫öda ninck joda 'Brod vnd Wein vns Christien zu Essen vnd zu trinken'; (Stahl 1637: 128) Wihn, wihnast 'Wein'; (Brockmann 1638: 117) Wihna jöa [?]; (Gutslaff 1648: 246) Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; (Gutslaff 1648: 209) Wina / pallatut Wina 'Brandtewein'; (Gutslaff 1647-1657: 40) Kun temma enge sest wihnast jöih; (Gutslaff 1647-1657: 76) Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; (Göseken 1660: 299) wijhn, -a 'Wein'; (Göseken 1660: 384) kachtnut Wijn (liisunud vein) 'auffgestandener Wein / verschalet wein'; (Göseken 1660: 527) nohr wijhn (noor vein) 'most (mustum)'; (Göseken 1660: 598) Rohho kaas techtut Wijhn (ürdivein) 'Gewürtz Wein (aromatites)'; (Göseken 1660: 709-710) Wijhn (vein) 'wein (vinum)'; koijrochtowijhn 'wermuht'; wijhna oem (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; wijhna leend (veinisupp) 'weinSuppe'; wijhna marri 'weinbeer (bacca)'; wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Hornung 1693: 20) Wiin 'Wein'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; (Helle 1732: 208, 323) wiin 'der Wein'; (Piibel 1739) iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha , ja plasko wina; (Hupel 1766: 5) sa jood wina ja piprad seggaminne; (Hupel 1780: 312) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r., d. 'Wein'; (Lithander 1781: 531-532) Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina - - walla sedda Munkide peäle; (Hupel 1818: 285) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; (Lunin 1853: 229) wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
- Murded: viin, `viina 'vodka; vein' R; viin, viina eP eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; Wiedemann 1893: 1377 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
- Käsitlused: < germ (EEW 1982: 3823); < ? vvn vino ~ kasks wîn (Raun 1982: 203); < germ, vn (Liin 1964: 55); < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' (EES 2012: 603)
- Läti keel: lt vĩns [1587 to Wyne] Wein < mnd. wīn 'Wein' (Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159); vīns Wein < mnd. wîn (Jordan 1995: 110);
- Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] Branntwein, Schnaps; is viina; krj viina; vps vīn, pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd mrts vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' (SSA 3: 442); sm viini (1830-luv.) rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein < rts vin 'viini' (vrd kasks wīn, sks Wein) (SSA 3: 443); is viina (Len, Mii, Hev, Sür, Kos, Kan) viin (Laanest 1997: 223); lvS vīn Wein (SLW 2009: 223); lv vīn Wein < kasks wîn (Kettunen 1938: 493); vinõ vein; vīns (LELS 2012: 366)
võlts, võltsi 'vale' < kasks valsch 'falsch'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 225) Wölsk /a 'Lügen'; (Gutslaff 1647-1657: 253) wargkusset, wölsk tunnistusset n. seumusse pajatusset; (Gutslaff 1647-1657: 261) ei pea wölsk Tunnistusst tunnistama; (VT 1686) teije seddä tijäte / nink et ützik Wöls Töttest ei olle; (Hupel 1780: 315) wöls, -i d. 'die Lügen; falsch'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; (Hupel 1818: 290) wöls, -i d. 'falsch; Lüge'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; (Lunin 1853: 233) wöls d. 'ложный, поддѣльный, фальшивый; ложъ'; wölslik d. 'лживый'
- Murded: võl´ts, võl´tsi (võl´si) 'vale(lik)' Vän Tor Hää Kod VlPõ; võl´ts, võl´dsi TLä Kam; võl´ss, võl´si M Võn San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´s, wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; Wiedemann 1893: 1395 wõl´s, wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; ÕS 1980: 803 võlts;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; Schiller-Lübben valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, nicht so, wie es sein soll'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
- Käsitlused: < kasks valsch, vals, sks falsch (EEW 1982: 3947); < kasks vals(ch) (Raun 1982: 210); < kasks velschliken 'falsch', vrd mrts falskelika, -lige, rts falskliga (Raag 1987: 337); < asks valsch 'vale, võlts' (EES 2012: 589); < sks falsch 'väär, vale' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm falski [Agr] petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich < rts falsk (‹ kasks valsch ); is valski; krj valški, valski < sm (SSA 1: 111); vdj fal´šiivõi võlts, vale; фальшивый, ложный (VKS: 223)
- Vrd valsk
värk1, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'Werk'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 78) Töh 'Werck'; (Gutslaff 1648: 206) Werck /e 'Arth / artific.'; (Gutslaff 1647-1657: 282) sehsa[mm]a werck; (Göseken 1660: 299) werck 'Werck'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; (Vestring 1720-1730: 275) Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; (Helle 1732: 200) sedda wärki 'von der Art'; (Hupel 1780: 302) wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Hupel 1818: 271) wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Lunin 1853: 217) wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
- Murded: verk, `vergi Jõe Kuu; värk, `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (vär´k), värgi eP M T; vär´k, vär´gi V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wär´k, wär´gi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; wer´k, wer´gi '= wär´k'; werkel, wer´kli '= wär´k'; Wiedemann 1893: 1333 wär´k, wär´gi (wer´k, werkel) 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; ÕS 1980: 810 värk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
- Käsitlused: < sks Werk (EEW 1982: 3985); < kasks werk (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; EES 2012: 621); < kasks werk, wark (Liin 1964: 50)
- Läti keel: lt verķis Handwerker < kasks werk (Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109);
- Sugulaskeeled: sm värkki [1731] työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material; krj värkki tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro < rts, vrd mrts værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' (SSA 3: 483); sm verstas [1655] työ-, korjauspaja / Werkstatt < rts verkstad 'työhuone, paja' (‹ kasks werkstede) (SSA 3: 428)
värnits, värnitsa < kasks fernis 'Firnis'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 570) potti warw (värnits) 'Vernis (vernix)'
- Murded: `värnits, -ä Kuu Vai; `värnits (`ver-), -a VNg Lüg; värnits, -i (-e) Khk Vll Emm Mär Kse Pä Ris Pai KJn Krk T Kan Har Rõu; värnits, -a Rei Mar Juu JMd Kad VJg Iis Kod Plt Trv; värnäts, -i Juu; värnets, -ä Plv Vas; värmits Vig; pernits, pernidsa Lei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wär´nits, wär´nitsa, wär´nitse, wär´nitsi 'Firniss'; Wiedemann 1893: 1334 wär´nis, wär´nise; wär´nits, wär´nitsa, wär´nitse, wär´nitsi 'Firniss'; ÕS 1980: 810 värnits;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 fernis (ferniis, vernus) 'Firnis'; Schiller-Lübben fornisse 'Firnis'; MND HW I vernis, vornis 'Firnis'
- Käsitlused: < kasks fernis (EEW 1982: 3986; Raun 1982: 212; SSA 3: 428); < asks fernis, vernis 'värnits' (EES 2012: 621)
- Läti keel: lt pernice Firnis < dt. Fernitz 'Firnis' (Sehwers 1953: 87); pärnits Firnis (Kettunen 1938: 324);
- Sugulaskeeled: sm vernissa, fernissa, förnissa, vernitsa [1823; 1637 Färnisia part.] eräs pintakäsittelyaine / Firnis < mrts färnissa (‹ kasks fernis ‹ pr vernis ‹ it) (SSA 3: 428); lv pär̄nits Firnis (Kettunen 1938: 324); lv färnits värnits; pernica (LELS 2012: 61)
värv, värvi < kasks verwe 'Farbe'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 433) Sihskit peäwat sahma nemma kuj lummi, echk nemmät olles kui werrest farb, sihskit pääwat nemmat kuj will sahma; (Stahl 1637: 54) farw, farwi∫t 'Farbe'; (Stahl HHb IV 1638: 246) ninck kus temma on kudt punnane Farw 'vnd wenn ∫ie gleich ist, wie Ro∫infarb'; (Gutslaff 1648: 212) Karw /a 'Farbe'; (Göseken 1660: 285) warwi 'Farbe'; (Göseken 1660: 725) warw 'Farb'; (Göseken 1660: 574) punnane warw 'röthe (rubedo)'; (Göseken 1660: 221, 507S) rohhtne Warw (roheline) 'Grünspann'; (Göseken 1660: 598) rohhtne Warw 'Spangrün / Grünspan'; (Göseken 1660: 548) palle warw (mink) 'schmincke (fucus)'; (Piibel 1739) ommad silmad wärwiga hörunud; (Hupel 1780: 302) wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; (Hupel 1818: 272) wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; (Lunin 1853: 218) wärw, -i r. d. 'краска для крашенiя'
- Murded: värv, `värvi R(`värvi Vai); vär´v (-r-), värvi S(vär´m Jäm Muh); vär´v (-r-), värvi K I Nõo Võn Kam Ote; vär´m (-r-), värmi L Kõp Vil M TLä San V(ver´m Har); värb, värbi (värvi) Mar Mär Vän Nis (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wär´m, wär´mi '= wär´w'; wär´w, wär´wi 'Farbe'; Wiedemann 1893: 1334 wär´w, wär´wi (wär´m) 'Farbe'; ÕS 1980: 810 värv;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 verwe, varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe'; Schiller-Lübben verwe, varwe 'Farbe'; MND HW I verwe (verve) 'Färbung, Farbe, Farbstoff'; varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe, color; Farbstoff, Farbe; Aussehen'
- Käsitlused: < kasks verwe, varwe 'Farbe' (EEW 1982: 3988; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EES 2012: 621); < kasks verwe (Raun 1982: 212); < kasks varwe 'Farbe' (Ariste 1963: 108)
- Läti keel: lt per̃ve Farbe < mnd. verwe 'Farbe' (Sehwers 1918: 49, 155; Sehwers 1953: 87); lt varve Farbe < mnd. varwe 'Farbe' (Sehwers 1953: 152); perve Farbe, vorzüglich Ölfarbe < mnd. verwe 'Färbung, Farbe, Farbstoff' (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm väri [1642 färi] < rts färg (Häkkinen 2004: 1519); lvS peru Farbe (SLW 2009: 147); lv ver̄m Farbe, Farbstoff < küsks warve (Kettunen 1938: 478); lv verm värv; krāsa (LELS 2012: 360)
- Vt värvima
väävel, väävli 'S(ulphur)' < kasks swevel 'Schwefel'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 421) sen Hauwa siddes, kuß se Pörgku|Tullÿ ninck Schweuel polleb; (Müller 1600/2007: 370) sen Hauwa siddes, kuß se PörgkuTullÿ ninck Schweuel polleb (11.11.1603); (Stahl HHb IV 1638: 198) ke tulle ninck ∫wewli kahs polletap 'der mit Fewer vnd Swefel brennet'; (Stahl LS I 1641: 68) ∫e∫t igkwe∫∫e∫t ∫wewlihai∫u∫t 'von dem Ewiden ∫chwefel∫tank'; (Stahl LS II 1649: 619) kumb Tulle ninck Wewli kahs polletap 'der mit Fewer vnd Schwefel brennet'; (Gutslaff 1648: 237) Peñnißitt /a 'Schwefel'; (Gutslaff 1647-1657: 75) Sihs lasckis jumal Isand Sodomma ninck Gomorra pähle pennisitta ninck tulde sadta; (Göseken 1660: 297) Weffel 'Schweffel'; (Göseken 1660: 725) wewel, wewlit 'schweffel (sulphur)'; (Göseken 1660: 419) KoiraSitt 'schweffel (sulphur)'; koria sittane (väävline) 'schweffelicht'; (Vestring 1720-1730: 288) Wäwel, -li 'Schwefel'; (Helle 1732: 207) wewel 'der Schwefel'; (Piibel 1739) Ja näwad, et keik se Ma weewlist ja solast on ärrakörwetud; (Hupel 1766: 17) se püssi rohhi on tehtud salpetrist, wewlist ja süttest; (Hupel 1780: 309, 311, 535) weewli d. 'Schwefel'; wewel, wewli r. 'Schwefel'; weebli d. 'Schwefel'; (Hupel 1818: 281, 283) weewli d. 'Schwefel'; wewel, -wli r. 'Schwefel'; (Lunin 1853: 226, 227) weewli d. 'сѣра горючая'; wewel, -wli r. 'сѣра горючая'
- Murded: `väävel, `väävli (-ea-, -ia-) R Khk Muh Hi KPõ I; `vääbel, `vääbli (-ea-) Lä Mih Tõs Khn; `veevel, `veevli (-i̬i̬-) Pä KJn M; `vi̬i̬vli Puh Kam V(`vi̬i̬bli) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟwel, wǟwli = wēwel; Wiedemann 1893: 1338 wǟwel, wǟwli = wēwel; Wiedemann 1869: 1497 wēwel, wēwli 'Schwefel'; Wiedemann 1893: 1352 wēwel, wēwli (wǟwel) 'Schwefel'; ÕS 1980: 811 väävel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 swevel 'Schwefel'; Schiller-Lübben swevel 'Schwefel'; MND HW III swēvel, swāvel, sweffel, swēbel 'Schwefel'
- Käsitlused: < kasks swevel (EEW 1982: 4000; Raun 1982: 213; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 97; Raag 1987: 325; EES 2012: 622)
- Läti keel: lt zẽvele, zẽvelis [1638 Sewelis] Schwefel < mnd. swevel 'Schwefel' (Sehwers 1918: 50, 101, 165); svebelis, svebele Zündhölzchen < mnd. swevel 'Schwefel' (Jordan 1995: 99); zēvele, zēvelis Schwefel < mnd. swevel (Jordan 1995: 111);
- Sugulaskeeled: lvS zēvel [1829 ∫ehwal] Schwefel (SLW 2009: 189); lv zēvil´ Schwefel < kasks swevel (Kettunen 1938: 399); zēviļ väävel; zērs, zēvele (LELS 2012: 376)
äädikas, äädika 'maitseaine' < kasks etik, etek 'Essig'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 351) Sähl sais ütz annum teus ätiket, n. pea johs ütz neine seast sinna, wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; (Rossihnius 1632: 443) Ninck nemmat andsit temmale ätiket ächk wihna sappi kahn seggatut juwa; (Stahl 1637: 53) Ettickas, etticka∫t 'E∫∫ig'; (Stahl HHb II 1637: 30) etticka kahs 'mit E∫∫ig'; (Stahl HHb III 1638: 238) ninck nmmat and∫it temmale ehticka 'Vnd ∫ie gaben jhm e∫∫ig'; (Gutslaff 1648: 212) Ettikas 'Essich'; (Gutslaff 1647-1657: 286) Andsit nem. temmalle juwa Etikat sappo kah; (Göseken 1660: 285) Ettikas, -a 'Essig'; (Göseken 1660: 741) Ettickas 'Essig'; Ettika kausekenne 'Essig Schüssel'; (Helle 1732: 83) ädikas 'der Eßig'; (Piibel 1739) ei ta pea wiin-ädikast ehk kange jomaaia ädikast joma; (Hupel 1766: 71) Kui sa olled kuppo lasknud, siis pesse sedda kawa puhtaks ädikaga; (Hupel 1780: 140, 136) ättik, e d. 'Eßig'; ädikas r. 'Eßig'; (Lunin 1853: 6) äädikas, -ka r. d. 'уксусъ'; (Lunin 1853: 11) ättik, -a ~ -o d. 'уксусъ'
- Murded: äädikas, äädika (ea-, ia-, jaa-) Vll Muh L K Iis Trm; `äädigäs (`äädikä), `äädikä R; äädik, äädigu sporSa; äädik, äädiga Hi; ät´ik, -ä Kod Puh; ät´ik, ät´ike (ät´ige, ät´ke) Nõo Võn San V; ät´ik, -u Äks M (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 85 ǟdikas, ǟdika (ǟtik, äte, jǟdikas) 'Essig'; Wiedemann 1893: 75 ǟdikas, ǟdika (ǟtik, äte, jǟdikas) 'Essig'; ÕS 1980: 820 äädikas;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben etik, etek 'Essig'; MND HW I ētik (etek, ettik), ātik 'Essig'
- Käsitlused: < kasks etik, etek (EEW 1982: 4067-4068; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 56); < kasks etik (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 217; Raag 1987: 324; SSA 1: 109; EES 2012: 632); < kasks (SSA 1: 109)
- Läti keel: lt etiķis [1587 Etieke] Essig < mnd. etik (Sehwers 1918: 51, 80, 147); etiķis Essig < mnd. ettik 'Essig' (Sehwers 1953: 33); etiķis Essig < mnd. ettik (neben ētik) (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm etikka [Agr] Essig < mrts ätikia (‹ kasks etik ‹ lad) (SSA 1: 109); lv et̄´k Essig < kasks etik (Kettunen 1938: 48); lv eţkā äädikas; etiķis (LELS 2012: 60)