?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 138 artiklit, väljastan 100
aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Haam, -i 'Hahm'; (Hupel 1780: 529) aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; (Hupel 1818: 15) aam, -i r., d. 'Stueckfass, Ahme'
- Murded: aam eP(oam Juu Kos, voam Juu, vuam JMd); aam´ Saa M San; `aami R (EMS I: 50)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; Wiedemann 1893: 60 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 am(e) 'Ahm, Ohm, Tonnenmass für Wein, seltener für Bier'; Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß';
- Käsitlused: < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' (EEW 1982: 3); < kasks ame, am (Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; EES 2012: 41); < kasks ame (Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46)
- Läti keel: lt † ãms, ãma Ohm < kasks āme, ām (Sehwers 1918: 141); ãms, ãma Ohm (Flüssigkeitsmaß) < nd. āme, ām Ohm (Sehwers 1953: 6); āma, āms Ohm (Flüssigkeitsmaß) < mnd. âme (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm aami [Agr] vanha neste- (155 l) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß < mrts aam 'vanha vetomitta' (‹ kasks ame 'vanha viinamitta' ‹ lad ‹ kr) (SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20)
aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'Amen'
- Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa käsikiri 1524, Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 60, 99) Amen; (Müller 1600-1606: 31) Amen; (Müller 1600/2007: 80) Amen (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Amen; (Stahl HHb I 1632: 4) Amen; (Gutslaff 1647-1657: 229) amen
- Murded: `aamen R(`aameni Lüg); `aamen Sa K(`oa- Juu Kos); `aamen M T; `uamen I; `aamõn´ V (EKI MK); `aamen Muh Phl Vig Pä (Regilaul 2003-2016)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen, āmne 'Amen'; Wiedemann 1893: 60 āmen, āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen;
- Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches';
- Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen (EEW 1982: 3); < kasks amen (Raun 1982: 1); < lad āmēn 'aamen' (EKS 2019)
- Läti keel: lt āmen (LELS 2012: 30);
- Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen < rts, sks, lad amen, kr amén (‹ heebrea āmēn 'tõsi, todella, totisesti') (SSA 1: 46); vdj aamin, amin aamen (VKS: 97); lv āmen aamen; āmen (LELS 2012: 30)
alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'töricht, dumm', sks albern 'närrisch'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136)? Albi Peter;? Halbi Peter; (Hornung 1693: 28) Halp, Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; (Vestring 1720-1730: 32) Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; (Helle 1732: 91) halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; (Helle 1732: 347) Mis sa halbiga teed 'Was kann man mit dem Narren anfangen'; (Hupel 1780: 152) halp, -i (auch: alp)r. 'närrisch'; (Lunin 1853: 13) alp, -i 'глупый, дурацкiй'
- Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V (EMS I: 293-294)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p, hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; hal´plane, -ze '= hal´p'; Wiedemann 1893: 26 hal´p, hal´bi (hal´plane) 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm';
- Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee deskr (EEW 1982: 62); < vrd asks alf '(alp naisisik)' (Raun 1982: 4); < ee deskr (EES 2012: 49)
- Läti keel: lt alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' (Sehwers 1953: 2); alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver 'töricht, dumm' (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks alp, narr; āksts; ǭlpatõ alpida, narrida; ākstīties (LELS 2012: 217)
altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre
- Esmamaining: Koell 1535
- Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) altari peel; (Müller 1600-1606: 40) Altarÿ, Altare, Altarist; (Müller 1600/2007: 258) on kaas Lauliat sen Altarÿ iure sædtnuth 17.07.1603); (Rossihnius 1632: 45) Se Sacrament sest Altarist; (Stahl HHb I 1632: 6) se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; (Gutslaff 1648: 206) Altar 'Altar'; (Gutslaff 1647-1657: 48) ütte Altarit; (Göseken 1660: 283) Altar, -i 'Altar'; (Helle 1732: 321) Altar 'der Altar'; (Hupel 1780: 142) altar, -i r., d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; (Lunin 1853: 13) altar, -i r. d. 'Aлтарь'
- Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä (EMS I: 299)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; Wiedemann 1893: 26 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; Schiller-Lübben altar, alter 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar';
- Käsitlused: < sks Altar ~ kasks altar, alter (EEW 1982: 65); < kasks altar 'Altar' (Raun 1982: 4); < kasks altar, alter (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43); < sks Altar (SKES: 16-17; SSA 1: 71)
- Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] Altar < mnd. altar (Sehwers 1953: 2); altāris altar (LELS 2012: 29);
- Sugulaskeeled: sm alttari [Agr] alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar < mrts altari, altáre (SSA 1: 71); is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь (SSA 1: 71); vdj jolttari altar; алтарь (VKS: 319); lv ālt̆tar < sks Altar (SKES: 16-17); lv āltar < lt alters 'alttari' (SSA 1: 71); lvS altar (SLW 2009: 44); lv å̄lt̆tar, ālt̆tar Altar (Kettunen 1938: 18, 20); lv āltar altar; altāris (LELS 2012: 29)
amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
- Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
- Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
- Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)
apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'Apostel'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 44) Apostel, Apostlit, Apostelix, Apostlill, Postlilt; (Müller 1600/2007: 102) sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 49) omma Apohstlide söamet lebbi o͠ma pöha Waimo ollet leutnut; (Stahl HHb II 1637: 87) Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; (Gutslaff 1647-1657: 281) neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; (Göseken 1660: 283) Postel, -i 'Apostel'; (Göseken 1660: 316) Jnger, postel 'Junger Schüler'; (Hupel 1780: 142) apost|el, -li r., d. 'der Apostel'; (Lunin 1853: 14) apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
- Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel eP(`aabo·stel JMd, aabostel Koe Iis Trm); `apoo·stel ~ `apoo·stli eL(apostol Se Lut) (EKI MK); `poostel, `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬s´tli) (EKI MK); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel, āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 37 apostel, apostli, apostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' = tohoh nurjatu!; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote';
- Käsitlused: < sks Apostel ~ kasks apostel (EEW 1982: 84); < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' (Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5); < sks Apostel (SSA 1: 79)
- Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] Apostel < mnd. apostel (Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] Apostel < mrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол (SSA 1: 79); vdj apostoli (VKS: 136); lvS apustil, -d Apostel (SLW 2009: 47); lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ Apostel (Kettunen 1938: 12, 19); lv apostõl apostel; apustulis (LELS 2012: 32); vdj apostola apostel (VKS: 115)
- Vrd jünger
arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'Arzt'
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 102) Reÿede artzte '[haavaarstide]'; (Müller 1600-1606: 47) Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; se eike Arst; sesama Arst; syß pañeb se Arzt; (Müller 1600/2007: 94) eb nente terwelle v̈chtekit Arste waÿa olle (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Neile kangedaile ei olle mitte vaya sedda arsti abbi; (Rossihnius 1632: 52) kea omma loja wasta pattu theb, se peab se Arsti kette langema; (Stahl 1637: 37) Arst, arstist 'Arst'; (Stahl HHb II 1637: 183) üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; (Gutslaff 1648: 198) Temma tulleb .. Arstilt; (Göseken 1660: 283) Arst, -i 'Arzt'; (Göseken 1660: 317) Arst, -i 'Barbier'; Arsti Rijht 'Barbier Gerethe'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; (Vestring 1720-1730: 21) arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; (Helle 1732: 87, 321) arst 'der Arzt'; (Hupel 1780: 143) arst, -i r., d. 'der Arzt'; (Lunin 1853: 15) arst, -i r. d. 'лѣкарь'
- Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R (EMS I: 444)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; Wiedemann 1893: 44 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt';
- Käsitlused: < kasks arste (EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
- Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] Arzt < mnd. arste (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārste, ārsts Arzt < mnd. arste (Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: lv ar̄´št Arzt (Kettunen 1938: 14); lv aŗšt arst; ārsts (LELS 2012: 35)
- Vt arstima. Vrd tohter
eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 138) moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601) 'eesel'; (Stahl HHb II 1637: 8) ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; (Stahl HHb III 1638: 1) möhdawarse sahte teije öhe metzhobbo löidma 'bald werdet jhr ein Eselin finden'; (Gutslaff 1647-1657: 51) töpprat, Eselit, sullaset; EmmaEselit ninck kamelit; (Gutslaff 1647-1657: 84) kohrmaEselit; (Gutslaff 1647-1657: 180) ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; (Göseken 1660: 285) Esel, -i 'Esel'; (Göseken 1660: 322) Eseli hoidia (ajaja) 'Eseltreiber (Hüter)'; Eeseli nachk 'Esels-Haut/ (Fell)'; Eseli wijsi perrast '[Eselhaftig]'; Eseline (eesellik) 'Eselhaftig'; (Göseken 1660: 498) Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; (Vestring 1720-1730: 24) Eesel 'der Esel'; (Piibel 1739) töid leiba eeslide, ja kamelide, ja hobbo-eeslide selgas; (Hupel 1780: 147, 148) emma esel r., d. bl. 'Eselin'; esel r., d. 'der Esel'; (Lunin 1853: 20) esel, eesli r. d. 'оселъ'
- Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R (EMS I: 579)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; Wiedemann 1893: 108 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel;
- Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
- Käsitlused: < sks Esel ~ kasks esel (EEW 1982: 160); < kasks esel (Raun 1982: 7); < kasks esel, essel 'Esel' (Liin 1964: 63); < asks esel, essel ~ sks Esel (EES 2012: 57)
- Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] Esel < mnd. esel (Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34); ēzelis Esel < mnd. ēsel (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] Equus asinus / Esel < mrts asni, asne (SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22); vdj ehsels eesel (kreevini murdes) (VKS: 194); lv ēziĺ, ēzə̑ĺ Esel < kasks esel (Kettunen 1938: 49); lv ēzõl eesel; ēzelis (LELS 2012: 60)
evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium
- Esmamaining: ametivanne 1535
- Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
- Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
- Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
- Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
- Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
- Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)
haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'Hammer'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1559) Hamer, Hans (ein undutsche); (Müller 1600-1606: 65) Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606) 'palvehaamriga'; (Stahl LS I 1641: 213) üx Hamer 'ein Ha͠mer'; (Göseken 1660: 287) Hammer, -i 'Hammer'; (Göseken 1660: 700) Wassar 'H͠amer'; wassarick 'Ha͠mer'; (Piibel 1739) ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; (Hupel 1780: 152) hamer r. 'der Hammer'; (Hupel 1818: 39) hamer, haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; (Lunin 1853: 24) hamer, haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
- Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa- Juu Kos, `(v)ua- JMd VMr VJg Kod); `aamer M; `aamri T(aamõr Ran) (EMS I: 51)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; Wiedemann 1893: 60 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber, hamber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Plur. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
- Käsitlused: < sks Hammer (EEW 1982: 240; SSA 1: 136); < kasks hamer (Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; EES 2012: 64)
- Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] Hammer < mnd. hamer (Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6); āmurs, āmars Hammer < mnd. hāmer (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari (1643) (väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik < mrts hamar, hamare (SKES: 53); lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer (SSA 1: 136); lvS āmer (SLW 2009: 40); lv ō̬mə̑r Hammer < sks (Kettunen 1938: 267); vazār haamer; āmurs (LELS 2012: 357)
heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
- Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
- Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
- Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
- Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)
hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < kasks hengist, hingest 'Hengst'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; iŋŋisti Khk; ingusti Hlj (EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472); hingist KJn Kan; hingis Hel (Regilaul 2003-2016)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Wiedemann 1893: 126 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd (erst 16. Jh.)'
- Käsitlused: < kasks hengist, hingist (EEW 1982: 359); < rts hingst 'Hengst' (Alvre 2001: 191); < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest (‹ kasks hingest, hengest) (SSA 1: 156)
- Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) Hengst < mnd. hingest, hinxt, hengest [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 61, 87, 148); iņ̃ģests ein Hengst < mnd. hingest 'Hengst' (Sehwers 1953: 42);
- Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö (Agr) ori, hevonen / Hengst, Pferd; lv iŋkst < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest, rts hingst, mt hengst (‹ kasks hengest, hingest) (SSA 1: 156); lv iŋ̄kst unbändiges Pferd < vrd sks Hengst (Kettunen 1938: 74); lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist (SKES: 68)
hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
- Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
- Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
- Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)
† ilis, ilise 'vaestemaja' < kasks hillich 'heilig'
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse
- Murded: ilissemaja Kod (EMS I: 929)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1571 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 115 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1869: 627 waeste-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 567 waeste-maja 'Armenhaus';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hillig 'heilig' (oft Bezeichnung des Hospitals)
- Käsitlused: < kasks dat hilliche hus (Ariste 1940a: 112); < kasks... (EEW 1982: 500)
ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'
- Esmamaining: Koell 1535
- Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 68) sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; (Müller 1600-1606: 92) üx Engel olla; üchex Englix on sanut; neet Englit; (Müller 1600/2007: 72) mitte v̈chex Englix (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 102) sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫ünno pöhat Englit 'deine heilige Engelein'; (Stahl 1637: 52) Engel, Englist 'Engel'; (Stahl HHb II 1637: b) englide koggodus 'der Engel∫char'; (Gutslaff 1648: 212) Engel 'Engel'; (Gutslaff 1647-1657: 71) neht katz Englit; (Göseken 1660: 364) Jngel 'engel'; Engli koggodus (inglid) 'engelschaar'; (Göseken 1660: 653) Tappia Engel (surmaingel) 'würgEngel (strix)'; (Virginius 1687-1690) Nink Jssand üttel selle Engelille; (Piibel 1739) Üks ingel peästab Peetrust wangitornist; (Helle 1732: 99, 322) ingel 'der Engel'; (Hupel 1780: 162) ingel, ingli r. 'Engel'; (Hupel 1818: 33) engel, -gli d. 'Engel'; (Lunin 1853: 19, 37) engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
- Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L(`en´gel Khn); `en´gel M TLä; `en´gli T V (EMS I: 1010)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅṅel, iṅgli 'Engel'; Wiedemann 1893: 125 iṅṅel, iṅgli (eṅgli) 'Engel'; Wiedemann 1869: 111 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; Wiedemann 1893: 101 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; ÕS 1980: 187 ingel;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger';
- Käsitlused: < sks Engel, vrd kasks... (EEW 1982: 511); < kasks engel (Ariste 1940a: 110; Raun 1982: 18; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raag 1987: 323; EES 2012: 92)
- Läti keel: lt eņ̃ģelis (1585 touws ∫chweetez Engels) Engel < mnd. engel (Sehwers 1918: 79, 147); eņģelis Engel < mnd. engel (Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] Engel < mrts ängil, engil (SSA 1: 105); vdj aŋgeli, eŋkeli ingel (VKS: 130, 211); lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil Engel (SLW 2009: 56); lv eŋ̄gə̑lZ Engel (Kettunen 1938: 46); engõl ingel; eņģelis (LELS 2012: 59)
jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
- Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
- Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
- Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
- Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)
jünger, jüngri 'õpilane, järgija' < kasks jünger 'Jünger'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 121) wött temma se Leiba, tennas, ninck murdis, ninck andis ommile Iüngrill, ninck laus; (Stahl HHb I 1632: 39) Agkas nedt Jüngrit keelsit neit erra 'Die Jünger aber fuhren die an'; (Stahl HHb II 1637: 28) Christus omma Jüngrit on oppenut 'Je∫us ∫ein Jünger lehrt'; (Stahl HHb II 1637: 226) keickel o͠mal Jüngril 'allen ∫einen Jüngern'; (Gutslaff 1647-1657: 225) Jüngrit tullit; (Gutslaff 1647-1657: 234) Jüngride Kah; (Göseken 1660: 289) Jünger, -i 'Jünger'; (Göseken 1660: 378) Jünger, postel 'Junger Schüler'; (Vestring 1720-1730: 54) Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; (Helle 1732: 101) jünger 'der Jünger, Nachfolger'; (Hupel 1780: 164) jünger, -gri bl., r. d. 'der Jünger'; (Hupel 1818: 58) jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; (Lunin 1853: 39) jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
- Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId (EMS II: 370)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; Wiedemann 1893: 174 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; ÕS 1980: 214 jünger;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
- Käsitlused: < sks Jünger (EEW 1982: 610); < asks Jünger (1599) (Ariste 1963: 90); < kasks jünger (Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; EES 2012: 106)
- Vrd apostel
kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
- Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
- Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
- Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
- Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)
kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant, kante 'Kante'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) kanti Jaen; (Gutslaff 1648-56) Selle peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; (Göseken 1660: 390) Kant (serv) 'Ecke (am Stein)'; kantlick (nurgeline) 'Eckigt'; (Göseken 1660: 289, 390) Kantlick 'Kanticht (Eckigt)'; (Hupel 1780: 173) kant, -i r., d. 'die Seite, liefl. Kante'; (Lithander 1781: 501) pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; (Hupel 1818: 71) kant, -i r. d. 'Seite, lf. Kante'; (Lunin 1853: 49) kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
- Murded: kan´t, kandi 'äär; serv' Sa Muh L Pst Krk T; kan´t, kan´di L K I Hls V; kant, kandi Hi; kant, `kandi R (EMS II: 691)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´t, kan´di 'Kante'; Wiedemann 1893: 203 kan´t, kan´di 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
- Käsitlused: < sks Kante (EEW 1982: 695); < kasks kant(e) (Raun 1982: 30; EES 2012: 128); < kasks kante (Liin 1964: 65)
- Läti keel: lt kañte Kante < mnd. kante (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46); kante, kants Kante, Rand < mnd. kant (Jordan 1995: 65);
- Sugulaskeeled: sm kantti [17869 syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite < rts kant (‹ kasks kante); krj kantti < sm (SSA 1: 303); lvS kan´t Ecke (SLW 2009: 78); lv kan̄´t´ Kante, Rand; Richtung; Gegend < kasks kant, kante (Kettunen 1938: 105); kaņţ kant, serv; mala, kante (LELS 2012: 105)
kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'Schanze'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 105) Kantz, kantzist 'Schantz'; (Gutslaff 1648: 234) Kantze 'Schanze'; (Gutslaff 1648-56) Dawid enge isti lahnen SKantzi sissen; (Göseken 1660: 295) Kantzi 'Schantz'; Kantzkorw, -i 'Schantzkorb'; (Göseken 1660: 390) Kantzi (kaitserinnatis) 'Bolwerck (brustwehr)'; Kantz 'schantz'; [Kantz](korw) (muldkorv, kindlustuskants) '[schantz](Korb)'; (Piibel 1739) Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; (Hupel 1818: 71) kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; (Lunin 1853: 49) kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
- Murded: kan´ts, kantsi S L M; kan´ts, kan´tsi Mär Pä K I; kan´ts, kandsi M T; kands, kandsu V (EMS II: 695)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´ts, kan´si; kants, kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; Wiedemann 1893: 204; ÕS 1980: 234 kants;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung; bei Kriegsschiffen erhöhter Teil des Achterdecks'
- Käsitlused: < sks Schanze (EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302); < kasks schantze 'kindlus' (SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30); < kasks schanze (Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; EES 2012: 128-129); < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants (Raag 1987: 338)
- Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] Schanze < mnd. schantze [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 94, 158); skancis, skance, skanstis, skanste Schanze < nd. skanz, skanst (Sehwers 1953: 105); skance, skancis, skanste Schanze < mnd. schanse (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi (1863) vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' (‹ kasks schanze '(risukimpuin vahvistettu) vallitus') (SKES: 157); lv kan´št, škan´̄ts Festung, Schanze < kasks schanze (Kettunen 1938: 105, 395); kaņšt kants; cietoksnis; skansts (LELS 2012: 105)
keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
- Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
- Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)
keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'Kaiser'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; (Müller 1600/2007: 72) Tæma olka Keÿser (18.12.1600); (Müller 1600/2007: 324) Sÿß kiriutas se Pæmees selle Keÿserille ielles ninda (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 140) Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; (Stahl 1637: 77) Kei∫er, kei∫ri∫t 'Keiser'; (Stahl HHb II 1637: 144) Bapst ninck Kei∫er 'Papst / Käy∫er'; (Gutslaff 1648: 221) Keiser 'Keiser'; (Gutslaff 1647-1657: 269) selle kaiserille; selle kaisarille; mea se kaisari perral om; (Göseken 1660: 289) Keijser, -i 'Käyser'; (Göseken 1660: 400) Kayser 'Keyser'; Kaysri wald 'monarchy (Keyserthumb)'; (Piibel 1739) Paulus otsib kohhut Keisri jurest; (Hupel 1780: 177) keiser, -sri r., d. 'der Keiser'; (Arvelius 1787: 47) Keisri Proua; (Hupel 1818: 78) keiser, keisri r. d. 'Keiser'; keisri, keisri d. 'Keiser'; (Lunin 1853: 55) keiser, keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
- Murded: `keiser, `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser, `keisre Pä VlPõ M (EMS II: 961); `keisri T V
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; Wiedemann 1893: 259 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
- Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' (EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EES 2012: 142); < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser (Raag 1987: 338)
- Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars (1586 tam Key∫eram) Kaiser < mnd. keiser (Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63); ķeizars, ķeizers Kaiser < mnd. keyser (Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] Kaiser < rts kejsare (‹ kasks keiser); krj keisari < sm (SKES: 178; SSA 1: 338); lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar Kaiser (SLW 2009: 96); lv kēzar Kaiser (Kettunen 1938: 118); kēzar keiser; ķeizars (LELS 2012: 115)
kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
- Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
- Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
- Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)
kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
- Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
- Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
- Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
- Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)
kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'Geschenk'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Kyncke, Andres; (Gutslaff 1648-56) Ja wöib kinckis anda; (Virginius 1687-1690) nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; (Helle 1732: 113) kinkitus 'das Geschenke'
- Murded: kink, kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink, `kingi R; kińk, kińgi Lei (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; Wiedemann 1893: 286 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink;
- Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
- Käsitlused: < kasks kenk (EEW 1982: 834); < kasks schenke (Raag 1987: 324; EES 2012: 158)
- Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis Geschenk; Schenke (als Hofbeamter) < mnd. schenke (als Hofbeamter) (Sehwers 1953: 133); šķiņķis Geschenk < mnd. schenke (Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ Geschenk < kasks schenke (Kettunen 1938: 396); lv škink kingitus; dāvana (LELS 2012: 312)
- Vt kinkima
koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.
- Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
- Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
- Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
- Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)
kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'Schule'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Kolie Mikk; (Müller 1600-1606: 149) Schoel, Schole, Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; (Müller 1600/2007: 248) ilma KirckIssandate ninck Scholi Poÿsidte kaas (17.07.1603) 'ilma koolipoisteta'; (Müller 1600/2007: 340) Muito eth Kirckut ninck Scholit 14.10.1603); (Rossihnius 1632: 153) mönne sahte teye peßma teye kohli sissen, ninck sahte neid perran|kiwsama üttest lihnast teise; (Stahl HHb II 1637: 18) kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; (Stahl LS II 1649: 636) meije Kirckode ninck Kohlide ∫ees 'in vn∫ern Kirchen vnd Schulen'; (Gutslaff 1648: 236) Kôli 'Schule'; (Gutslaff 1647-1657: 225) oppis neihnde kohlide sissen; (Göseken 1660: 297) Kooli 'Schuel'; (Göseken 1660: 425) Kohli 'schule'; Kooli keima 'in die schule gehen'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (Vestring 1720-1730: 91) Kool, -li 'Die Schule'; (Helle 1732: 119) kool 'die Schule'; (Helle 1732: 308) suur kool 'die Trivial-Schule'; (Hupel 1766: 117) se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; (Hupel 1780: 189) kool, -i r., d. 'Schule'; (Hupel 1818: 97) kool, -i r. d. 'Schule'; (Lunin 1853: 69) kool, -i r. d. 'школа, училище'
- Murded: kool, kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel, kooli Sa Muh Lä; kuul, kooli VlPõ eL; `kuol(i) R (EMS III: 593)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōĺ, kōli 'Schule'; Wiedemann 1893: 356 kōĺ, kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schole 'Schule'; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
- Käsitlused: < kasks schole 'Schule' (EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EES 2012: 176)
- Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] Schule < mnd. schōle 'Schule' (Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108); skuola, škuola Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst < mnd. schôle 'Schule' (Jordan 1995: 88);
- Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] Schule < rts skola (= kasks schole) ‹ lad schola 'luento, esitelmä; oppilaitos ‹ kr) (SSA 1: 414); is koulu (Len) kool (Laanest 1997: 81); lv skùo̯l Schule < kasks schole (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328); skùo̯lə̑ schulen < sks (Kettunen 1938: 373); skūol kool; skola; skūolõ, skūoltõ koolitada; skolot (LELS 2012: 296)
korv, korvi < kasks korf 'Korb'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
- Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
- Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
- Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)
krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'Kranz'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Kranc (Ahjas); (Rossihnius 1632: 157) et nemmat ütte krantzi, kumb toch erra|nerwema peab, sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; (Stahl 1637: 81) krantz, krantzist 'Krantz'; (Gutslaff 1648: 223) Wannick /o 'Kranz'; (Göseken 1660: 291) Rantzi 'Krantz'; (Göseken 1660: 429) Ranzi 'Krantz'; Ranzi siddoma 'krantz binden'; Ranzi witzotama 'krantz binden'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; (Piibel 1739) tegggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; (Hupel 1780: 190) krants r., d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; (Lithander 1781: 554) punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; (Hupel 1818: 100) krants, -i r. 'Kranz'; (Lunin 1853: 72) krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
- Murded: krants, `krantsi 'pärg; vanik' R; krants, krantsi Hi; kran´ts, kran´(t)si K I T V; ran´ts, ran(t)si Sa Muh; ran´ts, ran´(t)si L KJn Kõp M Urv(-n´d-) (EMS III: 807-809)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 kran´ts, kran´tsi 'Kranz'; Wiedemann 1893: 384 kran´ts, kran´tsi (ran´ts) 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
- Käsitlused: < sks Krantz ~ kasks krans (EEW 1982: 979); < kasks kranz (Raun 1982: 51; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; EES 2012: 181)
- Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] Kranz oder Streifen < mnd. kranz (Sehwers 1918: 90, 151); lt krancis Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat < dt. Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' (Sehwers 1953: 57);
- Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims < rts krans, mrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' (‹ kasks kranz) (SKES: 228; SSA 1: 417); lv kran̄ts Rand; Kranz (Kettunen 1938: 153); lv kraņtš krants; krancis; kǭŗa kraņtš karjakrants; ganu krancis (LELS 2012: 139)
kroon, krooni 'peaehe' < kasks krône 'Krone'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 154) Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; (Müller 1600/2007: 234) minu Süddame köstlick Cron (15.05.1603) 'kallis kroon'; (Rossihnius 1632: 158) se kuh temma jallade all, ninck temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; (Stahl HHb I 1632: Giij) ∫e auwo Kron 'ie Krone der Ehren'; (Stahl HHb II 1637: 30) öhe Kroni kahs 'mit einer Cron'; (Stahl 1637: 81) krohn, krohni∫t 'Krone'; (Gutslaff 1648: 223) Krôni 'Krone'; (Gutslaff 1647-1657: 286) ütte Krohne orjawitzust; (Göseken 1660: 430) Rooni 'Chron'; Rooni 'kron'; (Helle 1732: 322) kroon 'die Crone'; (Piibel 1739) Ja ta töi kunninga poia wälja, ja panni kroni ta pähhä; (Hupel 1780: 191) kroon r., d. 'die Krone'; (Hupel 1818: 101) kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; (Lunin 1853: 72) kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
- Murded: kroon (kroon´), krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (kru̬u̬n´), krooni Hel T V; kruon, `kruoni R; roon (roon´), rooni Sa Muh L; ru̬u̬n´, rooni Saa KJn M (EMS III: 867)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōn´, krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōn´, krōni (rōn´) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben krone 'Krone'; MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
- Käsitlused: < kasks krône ~ sks Krone (EEW 1982: 996; SSA 1: 422); < kasks krone (Raun 1982: 52; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45); < kasks krone, rts krona (Raag 1987: 336, 341); < asks krōne 'kroon' (EES 2012: 184)
- Läti keel: lt kruõnis (1587 kronis, 1638 Krohnis) Krone, Kranz < mnd. krōne (Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59); lt kruona Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen < mnd. krōne 'Tonsur' (Sehwers 1953: 59); kruonis, kruons Krone, Kranz; Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes; Balkenkranz beim Bau < mnd. krône 'Krone, Kranz; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt' (Jordan 1995: 69);
- Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu, cruno] hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' (‹ kasks krōne, krūne); krj kruunu (vihki)kruunu, valtio < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯n(ə̑) Krone; staatlich < kasks krone (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroon; kronis (LELS 2012: 141)
- Vt kroonima
kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
- Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
- Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
- Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)
kruus3, kruusi 'kruss' < kasks krûs 'Krause'
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'; (Lithander 1781: 502, 534) agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema; Woia need Musli Wormid woiga illusast ärra - - et keik Wormi Krusid ehk wahhed täide sawad
- Murded: kruus, kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruus´, kruusi Kan Krl Vas(kruusa) (EMS III: 888)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
- Käsitlused: < kasks krûs (EEW 1982: 1001)
- Läti keel: lt krũze (1587 vdenne Kru∫es) Krause < mnd. krūs; † krũzs kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 80, 151); krũze, krũsa Krause < mnd. krūse 'Krause'; krũzêt < nd. krusen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs; krūze Krause < mnd. krûse 'Falte' (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' (‹ sks Krause) (SSA 1: 420); sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422); lv krūzlimi kraus (Kettunen 1938: 158)
- Vrd kruss
kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'Kurier'
- Esmamaining: Tarto-maa 1806
- Vana kirjakeel: (Tarto-maa 1806) 15.08: Kurreli tullewa nink läwa /--/ ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; (Masing 1822: 292) agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
- Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas (EMS III: 1021)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446 kuller, kulleri, kulleru 'Courier'; Wiedemann 1893: 406 kuller, kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; Wiedemann 1869: 467 *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 425 *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
- Käsitlused: < asks kurēr 'kuller' (Raun 1982: 55; EES 2012: 190); < sks Kurier (EEW 1982: 1034)
- Läti keel: lt kulieris, kuliers [1782] Kurier < nd. kurēr (Sehwers 1953: 60); lt kurjērs Kurier (VLV 1944: 320); lt kurjērs kuller (ELS 2015: 357);
- Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) (1747) pikalähetti / Kurier < rts kurir (SSA 1: 447); vdj kurjeri kuller; курьер (VKS: 515)
kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) ohma kÿtusse kunste; kunste 'oskus'; (Müller 1600-1606: 158) Se on nuit se eike Kunst 'oskus, meisterlikkus'; (Müller 1600/2007: 120) Se on nuit se eike Kunst (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 268) eb olle sæl muhd echk parrembat Kunsti mitte (19.08.1603); 272: Kochnretti Noÿakunstide iure ioxma (19.08.1603); (Stahl 1637: 82) Kun∫t, kun∫ti∫t 'Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 113) ∫e on münno kun∫t 'es i∫t mein Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 112) Jssand ... hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR ... bhüt mich für falschen Tücken'; (Stahl LS I 1641: 312) Se∫inna∫e kun∫ti ninck nouwo peame meije ∫e∫t∫inna∫est Nai∫e∫t oppema 'Die∫e Kun∫t vnd Rath ∫ollen wir die∫em Weibe ablernen'; (Göseken 1660: 291) Kunst, -i 'Kunst'; (Göseken 1660: 436) kunsti 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida (kõnekunst) 'Rede-Kunst'; kunst tarckalist ninck öigkest könnelda (grammatika) 'Sprachkunst (grammatica)'; (Göseken 1660: 616) se kunst wahhust rehckida (kõnekunst) 'Disputir Kunst'; (Göseken 1660: 604) Rehckimisse kunst (kõnekunst) 'Redekunst (Logica)'; (Göseken 1660: 676) techti moistusse kunst (täheteadus) 'Sternkunst'; (Göseken 1660: 666) Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; (Forselius 1694) kunst; (Vestring 1720-1730: 101) Kunst, -sti '1. Die Kunst, 2. Die Zauberey'; (Helle 1732: 124) kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; (Hupel 1766: 91) sinno plaaster abbi satab, olgo kül et temma ei olle kunsti järrele tehtud; (Hupel 1766: 131) Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; (Hupel 1780: 195) kuns, -i; kunst, i r., d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; (Arvelius 1782: 122) tullus kunst; (Hupel 1818: 108) kunst od. kuns, -i r. d. 'Kunst; Hexerey'; (Lunin 1853: 77) kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
- Murded: kunst, kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst, `kunsti Kuu VNg; kun´st, kun´sti Noa Iis Võn V; kun´ts, kun(t)si (-n´-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts, kuntsi Hi Mih KJn; kunts, `kuntsi RId; konst, konsti San (EMS IV: 38-40)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kun´s, kun´si '1. Kunst; 2. Hexerei'; aptēki-kun´s 'Chemie'; kun´st '= kun´s'; Wiedemann 1893: 411 kun´s, kun´si (kun´st) '1. Kunst; 2. Hexerei'; kōlitamize-kun´s 'Pädagogik'; aptēki-kun´s 'Chemie'; Wied 1869/1893: 453/412 kun´st, kun´ts = kun´s; ÕS 1980: 319 kunst;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunst 'das Können, sow. das Wissen, als die Fertigkeit'; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
- Käsitlused: < sks ~ kasks konst, kunst (EEW 1982: 1049); < kasks kunst (Raun 1982: 56; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; EES 2012: 192)
- Läti keel: lt *skuñste Kunst, Geschicklichkeit < mnd. kunst (Sehwers 1918: 46, 158); lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] Geschicklichkeit < mnd. kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' (Sehwers 1918: 80);
- Sugulaskeeled: sm konsti (Agr) temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' (‹ kasks konst, kunst 'tieto; yaito, taide); is konsti keino, tapa, temppu; krj konsti keino, niksi, konsti; metku, temppu < sm (SSA 1: 397); vdj konsti temp, vigur; mustkunst, nõidus; шутка; фокус; колдовство (VKS: 463); lv kun̄´št, skun̄´št Kunst (Kettunen 1938: 162, 373); lv kuņšt kunst; māksla (LELS 2012: 146)
kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189) Kuuesepp Tito; (Müller 1600-1606: 162) hallÿ kuwe kaas; (Müller 1600/2007: 534) ke v̈che hallÿ kuwe kaas keub (14.06.1605) 'halli kuuega'; (Stahl 1637: 101) Kuhb 'Rock'; (Stahl HHb III 1638: 190) Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel w͠m dich'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 208) Temma mössub - - omma Kuhbe; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 442) Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock, tunica'; (Hornung 1693: 41) Kuub, Kue, Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; (Vestring 1720-1730: 102) Kuub, kue 'Der Rock'; (Helle 1732: 125) kuub 'der Rock'; (Piibel 1739) hakkas sest uest kuest kinni, mis tema selgas,; (Hupel 1780: 197) kuub, kue r. 'der Rock'; (Arvelius 1787: 118) serkid ja kued
- Murded: kuub, kuue 'üleriie' eP; kuub, `kuue R; kuub, kuvve I sporM sporV; kuup, kuuba Har (EMS IV: 138, 166)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; Wiedemann 1893: 421 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub;
- Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
- Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' (EEW 1982: 1070); < sks, vrd küsks schūbe (Raun 1982: 57); < asks.... (lähtesõna pole registreeritud), vrd küsks schūbe (EES 2012: 197)
- Sugulaskeeled: lv kūbə̑ breiter Rock der Braut mit zwei Reihen Bänder als Garnitur < kasks (Kettunen 1938: 169)
- Vrd mantel
köök, köögi 'söögivalmistamisruum' < kasks kȫke 'Küche'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Janus koeke; (Gutslaff 1648: 223) Köki 'Küche'; (Göseken 1660: 291) Köeck, -i 'Küche'; (Göseken 1660: 456) köhki 'Küche'; köhki rihst 'küchen gereht'; (Vestring 1720-1730: 85) Köö, -gi 'Die Küche'; Köök, -gi 'Die Küche'; (Helle 1732: 116, 322) köök 'die Küche'; (Piibel 1739) ja kögid ollid tehtud alla müride külge ümberringi; (Hupel 1780: 185) köök, kögi r., d. 'die Küche'; (Arvelius 1790: 147) toa körwas olli temmal köök; (Hupel 1818: 91) köök, kögi r. d. 'die Küche'; (Lunin 1853: 64, 69) köök, kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
- Murded: köök, köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬ḱ, köögi eL; küök, `küögi R (EMS IV: 629)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk, kȫgi 'Küche'; Wiedemann 1893: 364 kȫk, kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
- Käsitlused: < kasks koke (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64); < kasks kokene, koke (Liin 1964: 52); < kasks köke (Ariste 1972: 95); < kasks (Raag 1987: 324); < asks koke, köke 'köök' (EES 2012: 212)
- Läti keel: lt ķẽķis Küche < mnd. kȫke 'Küche' (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71); ķêķis Küche < nd. kȫke (Sehwers 1953: 64);
- Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] keittiö / Küche < rts kök 'keittiö' (‹ kasks koke, kokene); vdj kȫkki < sm ~ ee (SSA 1: 469; SKES: 258); vdj kuhni, köökki köök, laevaköök, kambüüs; кухня, камбуз (VKS: 493, 551); lv kēk̀, kē'k̀ Küche < kasks koke (Kettunen 1938: 117); lv kēk köök; virtuve, ķēķis (LELS 2012: 112)
kütt, küti 'jahimees' < kasks schütte 'Schütze'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 105) Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; (Göseken 1660: 458) Kütti kuub 'schützen-Rock'; (Göseken 1660: 459) kütti 'schütze'; (Hornung 1693: 33) Püssi-Mees 'ein Schütze'; (Virginius 1687-1690) Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; (Vestring 1720-1730: 98, 192) Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; (Helle 1732: 123) küt 'der Schütz'; (Helle 1732: 163) püssi-mees 'der Schütze'; (Piibel 1739) Ja küttid tewad temmale kibbedat ja lassewad ammoga; (Hupel 1780: 183, 193) kit r., d. 'Schütze, Jäger'; küt, kütti r., d. 'Jäger, Schütz'; (Hupel 1818: 87, 105) kit, -ti r. d. 'Schütze, Jäger'; küt, -ti r. d. 'Schütz, Jäger'; (Lunin 1853: 61, 75) kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; kiü, kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
- Murded: küt´t, küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I M TLä San V; kütt, küti Hi; kütt, kütti VNg Lüg; küttä Vai (EMS IV: 721)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; küt´t´ima, -da 'auf die Jagd gehen'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; Wiedemann 1893: 435 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; küt´t´ima (küt´mä, küttama) 'auf die Jagd gehen'; õnne-küt´t 'Glücksjäger'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
- Käsitlused: < kasks schutte (EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215); < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, mrts skytte (Raag 1987: 338, 341); < rts skytta, skytte (SSA 1: 466)
- Läti keel: lt šķutas Schutzbrett < nd. schütt 'Schütze an Mühlenschleusen' (Sehwers 1953: 134);
- Sugulaskeeled: sm kyttä (1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase') metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel; is küttä metsästäjä; krj küttäkoira ajokoira; vdj šküttä metsämies; ee kütt metsämies; lv küt mīez metsämies < mrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' (‹ kasks schutte) (SSA 1: 466; SKES: 257); is küttämês [Porkka, 1885] kütt (Laanest 1997: 92); lv küt̄ mìe̯z Jäger, Schütze < vrd kasks schutte, mrts skytte (Kettunen 1938: 175); lv kitmīez kütt; mednieks (LELS 2012: 125)
küün, küüni '(heina) hoidla' < kasks schü̂ne 'Scheune'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) kühn, kühni∫t '∫chewr'; (Gutslaff 1648-1656) ei olle neihl aita, ei Kühne; (Göseken 1660: 297) kühn, -i 'Scheure'; (Göseken 1660: 459) kühn 'scheune'; (Göseken 1660: 341) (heina) kühn '(Heu) scheure'; (Göseken 1660: 356) (hühde) kühn (viljaküün) '(Korn) scheure'; (Hupel 1780: 193) küün, -i r., d. 'die Scheune'; (Hupel 1818: 105) küün, -i r. d. 'Scheune'; (Lunin 1853: 75) küün, -i r. d. 'анбаръ,житница'
- Murded: küün (küin), küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi), küüni (-üi-) T; küün´, küüni M V; küün, `küüni R (EMS IV: 726)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; Wiedemann 1893: 435 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
- Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' (EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215)
- Läti keel: lt šķũnis [1587 Sckune] Scheune < mnd. schune (Sehwers 1918: 33, 81, 162); lt šķũnis Scheune < nd. schǖne 'Scheune' (Sehwers 1953: 134); šķūnis, šķūna, šķūne, skūnis, skūna Scheune < mnd. schǖne (Jordan 1995: 102);
- Sugulaskeeled: lvS kǖn Scheune (SLW 2009: 96); lv kīn´, skīn´, (alt) škǖn´ Scheune < kasks schune (Kettunen 1938: 134, 372); kīņ küün, sara; šķunis (LELS 2012: 123)
lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'Schlachter'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Tonnis Slachter; (Gutslaff 1648: 235) Lehaneck 'Schlächter'; (Göseken 1660: 297) Lachter, -i 'Schlachter'; (Göseken 1660: 462) lachter 'metzger (Fleischer)'; lachti kodda (tapamaja) 'SchlachtHaus'; Lachtri Kodda (tapamaja) 'Küttelhoff'; lachtima 'schlachten'; lachtri nugga (lihunikunuga) 'Schlachtmesser'; (Hupel 1780: 531) lahter, lahtri 'Schlachter, Fleischer'; (Hupel 1818: 114) lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; (Lunin 1853: 82) lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
- Murded: `lahter, `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd(-e); `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R (EMS IV: 838)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter, lahtri 'Schlachter, Metzger'; Wiedemann 1893: 447 *lahter, lahtri 'Schlachter, Metzger';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' < Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
- Käsitlused: < kasks slachter ~ sks Schlachter (EEW 1982: 1210); < kasks slachter (Liin 1964: 50; Raag 1987: 324)
- Läti keel: lt slakteris [1638] Schlachter < mnd. slachter 'Schlachter' (Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109); slakteris Schlächter, Knochenhauer < mnd. slachter 'Schlachter, Fleischer' (Jordan 1995: 89);
- Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] teurastaja / Schlachter < mrts slachtare ( ‹ kasks slachter) (SSA 2: 35); krj lahtar´i < sm lahtari (SKES: 269); lvS slakter Schlachter; Metzger (SLW 2009: 176); lv slak̆tàr, slak̄tə̑r Schlächter < kasks slachter (Kettunen 1938: 374); slaktār lihunik; miesnieks; šlaktā lihunik; miesnieks, slakteris (LELS 2012: 296, 313)
- Vt lahtima
lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe, sks Lampe
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 137) Lamp Oloff; (Rossihnius 1632: 182) ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; (Stahl HHb III 1638: 217) ninck lampide kah 'mit Fackeln / Lampen'; (Stahl LS I 1641: 22) ölli ommas lampis 'Oel in vn∫ern Lampen'; (Gutslaff 1648: 224) Lampe 'Lampe'; (Gutslaff 1647-1657: 277) Kumbat o[mm]at lampet wötsit; meije lampet Kistwat erra; (Göseken 1660: 291) Lampi 'Lampe'; (Göseken 1660: 464) lampi 'lampe'; (Vestring 1720-1730: 109) Lamp, -pi 'Die lampe'; (Helle 1732: 128, 322) lamp 'die Lampe'; (Hupel 1780: 200) lamp, -i r. 'Lampe'; (Hupel 1818: 115) lamp, -i r. d. 'Lampe'; (Lunin 1853: 84) lamp, -i r. d. 'лампада'
- Murded: lamp, lambi eP; lamp, `lambi R; lam´p, lambi (-m´-) eL (EMS IV: 899)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp, lambi 'Lampe'; Wiedemann 1893: 454 lamp, lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lampe 'Lampe, Leuchte'; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
- Käsitlused: < sks Lampe ~ kasks lampe (EEW 1982: 1226); < kasks lampe (Raun 1982: 69; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; EKS 2019); < asks lampe ~ sks Lampe (EES 2012: 226)
- Läti keel: lt la͠mpa Lampe (Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68); lampa (Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159);
- Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] Lampe < mrts lampa (‹ kasks lampe); is lamppu; krj lamppu < sm (SSA 2: 43); krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa (‹ sks) (SSA 2: 42-43); is lamppu lamp (Laanest 1997: 96); vdj lamppa, lamppi, lamppu lamp; лампа (VKS: 574); lv lam̄`p Lampe (Kettunen 1938: 184); lv lamp lamp; lampa (LELS 2012: 159)
lappima, (ma) lapin 'paikama' < kasks lappen 'lappen'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; (Müller 1600-1606: 179) kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth; (Müller 1600/2007: 536) lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); (Göseken 1660: 465) lappima 'flicken (alt Kleid)'; (Vestring 1720-1730: 109) lappima 'flicken, ausbessern'; (Piibel 1739) Ja wannad lappitud kingad ollid nende jalges; (Hupel 1818: 116) lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; (Lunin 1853: 84) lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
- Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-p´-) Kod V(-mõ Krl); lap´me M (EMS IV: 937)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; Wiedemann 1893: 457 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lappen 'durch Aufsetzen eines Flickens, Lappens ausbessern, aus Stücken zusammensetzen'; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
- Käsitlused: < kasks, sks lappen (EEW 1982: 1233); < kasks lappen (Raun 1982: 70; Liin 1964: 56; EES 2012: 227)
- Sugulaskeeled: lv lǭipõ paigata, lappida; lāpīt (LELS 2012: 172)
- Vt lapp
lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 192-193) sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas Iumala Sana tagka nouwdma; (Müller 1600/2007: 328) suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 194) Sis saht sinna omma lusti neggema; (Stahl HHb II 1637: 9) ∫üddame lu∫ti . . kahs 'mit Hertzen lust'; (Stahl LS I 1641: 69) on neil Englil lu∫t meid denida 'haben die Engel lu∫t vns zu Dienen'; (Gutslaff 1648: 225) Lusti 'Lust'; (Gutslaff 1647-1657: 68) peab minnule weel häh lusti sahma; (Göseken 1660: 291) lusti, -i 'Lust'; (Göseken 1660: 494) meeleheh oppri pehl (rõõm ohverdada) 'lust zum Opffer'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'; (Vestring 1720-1730: 126) Lust, -sti 'Die Lust'; Kunni Lust ta otsa saab 'biß ihme die Lust vergehet'; (Helle 1732: 93) himmo 'die Lust, Begierde'; (Helle 1732: 135, 322) lust 'die Lust'; (Piibel 1739) Ja ma tahhan keik temma lusti löppetada; (Hupel 1766: 33) Selle sees arwad sinna keik omma römo, keik omma lusti leida.; (Hupel 1780: 210) lust, -i r., d. 'die Lust'; (Arvelius 1782: 103) lusti pärrast; (Arvelius 1787: 136) lust on peält nähha; (Hupel 1818: 131) lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; (Lunin 1853: 96) lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
- Murded: lus´t, lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; lus´t, lus´ti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust, `lusti R (EMS V: 524)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; Wiedemann 1893: 552 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
- Käsitlused: < kasks lust ~ sks Lust (EEW 1982: 1392); < kasks lust(e) (Raun 1982: 81; Raag 1987: 324); < kasks lust (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; EES 2012: 256)
- Läti keel: lt *luste Lust < mnd. lust, luste (Sehwers 1918: 153); luste, lusta Lust < mnd. lust (Jordan 1995: 76);
- Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig < mrts lust, lyst; is lusti; vdj lus´t´si < ee (SSA 2: 119); vdj lusti ilus, nägus; ilu; lust rõõm; красивый; красота; веселье, радость (VKS: 646); lvS lust Lust (SLW 2009: 113); lv luš́̄t Lust < kasks lust (Kettunen 1938: 209); lušt rõõm, lust; jautrība, luste
- Vt lustima
lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 195) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; (Müller 1600/2007: 210) Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes (03.01.1602) 'lõviaugus'; (Müller 1600/2007: 230) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit v̈llewoitnut (15.05.1603); (Rossihnius 1632: 196) se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; (Stahl HHb II 1637: 96) kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; (Stahl HHb III 1638: 96) ∫e kurrat keip ümber teid kudt üx murri∫eja Lewkojer 'der Teuffel gehet vmbher wie ein brüllender Löwe'; (Stahl HHb IV 1638: 11) Nende lewide ninck maddude pehl 'Auff den Löwen vnd Ottern'; (Stahl LS I 1641: 37) kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; (Stahl LS I 1641: 146) Daniel lewi auckus 'Daniel in der Lewen gruben'; (Stahl LS II 1649: 387) Se Löw ∫e∫t Juda Sugku∫t 'Der Löw vom Stam Juda'; (Gutslaff 1648: 225) Loeiwi Penni 'Loewe'; (Gutslaff 1647-1657: 208) kui ütz weggew louw; (Göseken 1660: 291) Loiwkoijr 'Löw'; (Göseken 1660: 482) löwkoijar mürriseb 'das brüllen des löwen'; löiwkoira mees (isalõvi) 'Löw'; löiwkoira naine (emalõvi) 'Löwin'; (Vestring 1720-1730: 123) Loukoer 'Der Löwe'; (Helle 1732: 134) lou-koer 'der Löwe'; (Piibel 1739) Jehowa kaitseb Tanieli loukoerte aukus; (Hupel 1780: 208) löuw, -i d. 'der Löwe'; (Arvelius 1787: 35) kui loukoer; (Arvelius 1787: 52) woidles ta kui löwwi; (Hupel 1818: 126, 128) löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; (Lunin 1853: 93, 95) löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
- Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris (EMS V: 646); lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris (EMS V: 637); lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut (EMS V: 643)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw, lõuwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1893: 544 lõuw, lõuwi, lõwwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1869: 602 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; Wiedemann 1893: 545 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
- Käsitlused: < kasks louwe (EEW 1982: 1426); < kasks lo(u)we 'Löwe' (Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325); < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' (Ariste 1963: 96); < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe (Liin 1964: 63; EES 2012: 261)
- Läti keel: lt laũva (1638 Lawis) Löwe < mnd. louwe, lauwe 'Löwe' (Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69); lauva Löwe < mnd. lauwe (vorwiegend ofäl.) neben löuwe (Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] Löwe < rts leijon (SSA 2: 59); vdj leeva ~ leff; leijoni lõvi; лев (VKS: 594, 598); lv loù̯v̆və̑z Löwe < kasks louwe, lauwe (Kettunen 1938: 203); lv louv lõvi; lauva (LELS 2012: 175)
lüht1, lühi 'latern' < kasks lüchte 'Leuchte'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) lücht, lüchti∫t 'Latern'; (Gutslaff 1648-1656) tulli sinna lüchtede Kahn, Törwakühnlade kahn, n. söddarihsta kahn; (Göseken 1660: 291) Lücht, -i 'Leuchte'; (Göseken 1660: 485) lüchte, -i 'Latern'; (VT 1686) sis tulli temmä sinnä Törwakühnle Lüchtä n. Söarihstoga; (Vestring 1720-1730: 125) Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; (Helle 1732: 134) lüht 'die Laterne'; (Helle 1732: 322) lüht 'die Leuchte'; (Piibel 1739) tulleb ta senna lühtide lampide ja söariistadega; (Hupel 1780: 210) lüht, lühi r. lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Hupel 1818: 130) lüht, lühi r.; lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Lunin 1853: 96) lüht, lühhe r.; lüht, lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
- Murded: lüht, lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t, lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se (EMS V: 797)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'; Wiedemann 1893: 557 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
- Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' (EEW 1982: 1460; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96); < kasks luchte, lüchte (SSA 2: 116-117)
- Läti keel: lt lukte, lukts (1638 Luckte) Leuchte < mnd. luchte (1530, im ersten Gesangbuch von Riga) (Sehwers 1918: 33, 91); lt lukts, lukte < mnd. luchte 'Leuchte, Laterne'; likte, likta < dt. Licht (Sehwers 1953: 72, 73); lukte Leuchte, Laterne, Fackel < mnd. luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' (Jordan 1995: 76);
- Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] valaisin / Laterne, Leuchte < mrts lykta 'lyhty' (‹ kasks luchte, lüchte) (SSA 2: 116-117)
manna, manna 'nisutangud' < asks manna, sks Manna
- Esmamaining: Stahl HHb II 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Hi͠mlisch Manna / daß wir essen'; (Brockmann 1643: 171) Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; (Stahl LS II 1649: 107) ∫e∫t ∫allaja∫t Manna∫t 'vom dem verborgenen Manna'; (VT 1686) Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; (Piibel 1739) Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
- Murded: `manna R(mann, `manna Kuu); manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann, manna KPõ I M San (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl), manna, manna 'Manna'; Wiedemann 1893: 570 mann (bl), manna, manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'; (mhd. manna ‹ lat. manna ‹ gr. mánna ‹ hbr. mān, mannā)
- Käsitlused: < sks Manna (EEW 1982: 1500); < asks Manna (1599) (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39); < vn manna 'peentangud' (Ariste järgi) (Raun 1982: 89); < asks manna 'taevast sadanud imetoit' (‹ heebrea mān 'anne, and') (EES 2012: 275)
- Läti keel: lt manna (LELS 2012: 183);
- Sugulaskeeled: sm manna [Agr] Manna < rts manna ~ lad ~ kr (‹ aramea manna ‹ heebrea man ‹ araabia mann 'lahja') (SSA 2: 147); vdj manna manna; манная крупа (VKS: 700); lv manna manna; manna (LELS 2012: 183)
mats, matsi 'harimatu, kommeteta inimene' < kasks Matz 'Matthias'
- Esmamaining: Talupoja vanne 1550
- Vana kirjakeel: (Talupoja vanne 1550, ‹ EKVTS 1997: 78) Mynna Matz Seyssa syn; (Hornung 1693: 24) Mats 'Nom. propr.'
- Murded: mats, `matsi 'mühakas' R(`matsi Vai); mats, matsi Hi; mat´s, mat´si (-t-) Sa Muh L Ha JJn Rak TaPõ Plt KJn eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 Mats, Matsu; Mat´s, Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1893: 575 Mats, Matsu; Mat´s, Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1869: 635 ei sē taha mā-Mar´diga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; Wiedemann 1893: 573 ei sē taha mā-Mar´diga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; ÕS 1980: 411 mats;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Matz 'Koseform für Matthäus; einfältiger, lächerlicher Mensch. (Ein Schimpfname mit allerley Beysätzen: Matz-Pump, Matz-Fisel, Matz-Fotz, Pluder-matz etc.)'; MND HW II: 1 Mas, Matz 'Kurzform für Matthias, Matthäus'; meyster Matz 'Spottwort für den Henker'
- Käsitlused: < sks Matthias (EEW 1982: 1515); < kasks Matz (Raun 1982: 90; EES 2012: 278)
- Läti keel: lt macs Matz (einfältiger Mensch) (Sehwers 1953: 75); lt lauķis mats (LELS 2012: 192);
- Sugulaskeeled: lv mǭmīez, mats, lauķis (LELS 2012: 192)
meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'
- Esmamaining: ametivanne 1535
- Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61, 125) Mester Saxa ordenß lifflandi maell; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 95, 103) Burgermeister; (Müller 1600-1606: 209-210) oma Arma Issanda ninck Meistre kz; (Müller 1600/2007: 84) echk ÿx Meister (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 213) ei olle meye mitte enamb all se Meistri, sest teye ollete kihk Iummala latzet; wihket se ruwa|meistri kette, ninck nemmat Weyet; (Stahl HHb II 1637: 48) eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; (Stahl HHb III 1638: 26) ninck wihket ∫e Rogkamei∫tri kette 'vnd bringets dem Spei∫emei∫ter'; (Gutslaff 1647-1657: 270) Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma, Sest ütz om teye Meister Chr[ist]us; (Göseken 1660: 291) meister, -i 'Meister'; (Göseken 1660: 496) meister 'meister'; meistri töh (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; meistri kunst (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; Meister-Stück (proovitöö) 'Probe / Muster Kunst'; (Göseken 1660: 576) Puuseppa Meister 'Bawmeister'; (Göseken 1660: 597) Rohga meister (toidukambri- ja veinikeldri ülem) 'Schlosser (promus)'; Rohga meister 'speise-Meister (promus)'; (Göseken 1660: 652) Tallmester 'stallmeister'; (Göseken 1660: 703) Wechtmeister (vehklemisõpetaja) 'Fechtmeister'; (Göseken 1660: 705) weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; (Hupel 1766: 118) siis piddi temma kül omma tööd … weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; (Hupel 1780: 215) meister, -tri r., d. 'der Meister'; (Hupel 1818: 139) meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; (Lunin 1853: 104) meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
- Murded: `meister, `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V; `möister, `möistiri Jäm Khk Mus Kaa Pha (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister, meis´tri (meistre) 'Meister'; Wiedemann 1893: 593 meister, meis´tri (meistre) (meistre, mēster) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; mêster-, meister-man 'ein jeder selbständige Handel- oder Gewerbetreibende; Ältermann eines Gewerkes?'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; mester-, meisterman 'Handwerksmeister, auch von selbständigen Kaufleuten, Handelsherren'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'; meysterman, mê(i)ster-, mester- 'selbständiger Handwerksmeister, Gilde-, Zunftmeister; gewählter Vorsteher einer Zunft; selbständiger Kaufmann in der hansischen Kontoren Nowgorod, Bergen London'
- Käsitlused: < ... 'Meister' (EEW 1982: 1525); < kasks meister (Raun 1982: 91); < kasks mester, meister (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; EES 2012: 280)
- Läti keel: lt meĩsteris Meister (Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78); † mestri Ordensmeister in Livland < mnd. mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' (Sehwers 1918: 154); meisteris Meister, Handwerksmeister < mnd. meyster (Jordan 1995: 78); meisterêt meistern (Sehwers 1953: 78; Jordan 1995: 78); meisterstiķis Meisterstück (Sehwers 1953: 78);
- Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] mestari, opettaja / Meister, Lehrer < rts mästare (‹ kasks meister, mēster); krj mestari etevä; mestari, taituri < sm (SSA 2: 162); is maasteri (Hev) meister (Laanest 1997: 112); vdj maasteri, meisteri meister, мастер (VKS: 687, 716); lvS meister Meister [lat´tmeister ’Hutmacher’] (SLW 2009: 120); lv mēstar, mēstar´ Meister < sks (Kettunen 1938: 220); mēstar meister; meistars (LELS 2012: 187)
† mirr, mirri 'mürr, healõhnaline puuvaik' < kasks mirre 'Myrrhe'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 229) ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl HHb II 1637: 14) ninck myrrit töit ne͠mat 'Myrrhen brachten ∫ie dar'; (Gutslaff 1648: 227) Mirra 'Mirre'; (Gutslaff 1647-1657: 160) kallis rocht, ninck Balsam, ninck Myrre; (Gutslaff 1647-1657: 221) weihit temmalle Kostit: Kulda, wihrokit n. mÿrrhe; (Göseken 1660: 293) myrrit 'Myrrhen'; (Göseken 1660: 514) mijrrit (puuvaik) 'Myrrhe'; (VT 1686) Nink nemmä anniwa telle Mürre Wihna juwwa; (Piibel 1739) kallid rohhud ja kallist waiko ja mirrid; keige-selgemad mürrid wiis sadda sekli, ja kallist suggu kanneli poolt ossa; (Hupel 1766: 83, 84) Mirrid penikesseks toukatud üks loot; Kuida Mirri-ölli peab sama walmistud. Osta Mirrid Apteke peält; (Hupel 1780: 219) mürre d., mürrid r. 'Myrrhen'
- Murded: mirr, mirri 'piibl. mürr' Tõs Tor Ris Nõo(-r´r); mirri KJn Trv Har(-r´r); `mirri VNg Jõh; `mirri, miri Vai; miri Pal; miir, `miiri Tõs (EMS VI: 85)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 mirr, pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; Wiedemann 1893: 607 mirr, pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; Wiedemann 1869: 706 mür´r´, mür´r´id; (d) mürr, pl. mürrä̓ (mürra') 'Myrrhen'; Wiedemann 1893: 639 mür´r´, mür´r´id; (d) mürr, pl. mürrä̓ (mürra') 'Myrrhen'; EÕS 1925: 510 mirr '= mürr'; ÕS 1980: 444 mürr 'healõhnaline puuvaik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mirre '(die bittere) Myrrhe'; MND HW II: 1 +mirre (myrre, myere) 'Myrrhe, Gummi myrrha, Harz von Balsamodendron myrrha (als Arzneimittel, als Räucherharz im Gottesdienst, als Duftstoff zum Einbalsamieren der Toten'
- Käsitlused: < sks... 'Myrrhe' (EEW 1982: 1641); < kasks mirre (Raun 1982: 91; Liin 1964: 40); < asks Myrrhen (1599) (Ariste 1963: 97); < sks Myrrhe 'mürr' (EES 2012: 302; EKS 2019)
- Läti keel: lt † mir̃res [1587 Myrren] Myrrhen < kasks mirre (Sehwers 1918: 80, 154);
- Sugulaskeeled: sm mirha [Agr] itämainen rohdos / Myrrhe < mr mirra (‹ kas mirrhe) (SSA 2: 168); lv mi`rrə̑ᴅ Myrrhen (Kettunen 1938: 225); lv mirrõd mürr; mirres; mirrõpū mürripuu; mirres koks (LELS 2012: 190)
mood, moodi 'komme; tava' < kasks môde 'Mode'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Modykas, Safferyn; (Gutslaff 1647-1657: 241) teije is hejtta Leino mohdolle; (Göseken 1660: 202) mohdo 'Gebrauch'; (Hupel 1818: 480) mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; (Lunin 1853: 108) mood, -i r. d. 'мода, обычай'
- Murded: muod, `muodi R(`muodi Vai); moed, moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood, moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d, moodu eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd, mōé; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´, mōdi; mōt, mōdu '= mōd´'; Wiedemann 1893: 611 mōd, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +*môde (mood) 'Mode, neuester Brauch'; +môdekrēvet 'Modekrankheit'
- Käsitlused: < sks Mode (EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; EES 2012: 283); < asks Mood (Raun 1982: 92)
- Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81);
- Sugulaskeeled: sm muoti [1749] Mode < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee (SSA 2: 179); vdj mooda komme, tava, mood; обычай, обряд, мода (VKS: 739); lvS muoda Art, Weise, Mode (SLW 2009: 124); lv mùo̯ᴅ Mode, Weise, Art (Kettunen 1938: 234); mūod mood; mode (LELS 2012: 199)
munk, munga < kasks monk, mrts munk 'Mönch'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1514) Monkepete, Madelene ('Mönchsbetrüger' ‹ munk + ? petma); (Kullamaa 1524: 140) Han Muck (?muuk); (Müller 1600-1606: 216) nente Mukade hæ Töh; (Müller 1600/2007: 394) sæl omat olnuth ned Mukadt (20.07.1604) 'mungad'; (Rossihnius 1632: 221) kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; (Stahl 1637: 91) munck, muncka∫t 'münch'; (Stahl LS II 1649: 669) Ep peame meije kahs nende Monckade kahs motlema 'Auch ∫ollen wir mit den Bäp∫tlern nicht gedencken'; (Stahl LS I 1641: 501) needt Munckat 'die Münche'; (Gutslaff 1648: 227) Munck 'Muenck'; (Gutslaff 1647-1657: 261) mönnet o[mm]at munckit, Kumbat essi munckis om heitnut; (Göseken 1660: 293) Munck 'Münch'; (Göseken 1660: 505) Munck 'monch'; muncka Rahwas 'Pabstumb'; muncka usck 'Pabstischer Glaub'; (Vestring 1720-1730: 142, 144) Munk, -ka 'Der Münch'; Munkade Usk 'Pabstl. Religion'; Muuk 'der Mönch'; (Helle 1732: 141, 322) munk 'der Mönch'; (Helle 1732: 308) munkahoow 'der München-Hof'; (Hupel 1780: 219, 220) munk, -a r., d. 'der Mönch'; muuk, -a r., d. 'der Mönch'; (Hupel 1818: 145) munk, -a r. d. 'Mönch'; (Lunin 1853: 109) munk, -a r. d. 'монахъ'
- Murded: munk, `munga VNg Lüg Vai; munk, munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V (EKI MK); muuk, `muuga Jõe Kuu; muuk, muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk, muugi Hää Kod Plt Krl Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
- Käsitlused: < mrts munk ~ kasks monk 'Mönch' (EEW 1982: 1571); < kasks monk (Raun 1982: 94); < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43); < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk (EES 2012: 288); < vrts munk (EKS 2019)
- Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] Mönch < and. *munik (vgl. dän., schwed., estn. munk) (Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154); *meniķis Brückenmönch, Mönch an der Schleuse < nd. mönnick (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
- Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] Mönch < rts munk (‹ kasks monk, monik) (SSA 2: 178); lv mū`k Mönch < germ (Kettunen 1938: 237); lv mūk munk; mūks (LELS 2012: 198)
mölder, möldri 'viljajahvataja' < kasks möller, mölner 'Müller'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 103, 139) moysa moller; Kucki moller; (Tallinna Linnaarhiiv 1561) Molder, Jacob; (Gutslaff 1648: 227) Möller /e 'Müller'; (Göseken 1660: 513) moller 'müller'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Möldri Jahni Tohmas; (Vestring 1720-1730: 138) Mölder, -dri 'Der Müller'; (Helle 1732: 140, 322) mölder 'der Müller'; (Helle 1732: 347) Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; (Hupel 1780: 217) mölder, -dri r., d. 'der Müller'; (Arvelius 1782: 11) Mölder jahwatab neid weskil; (Hupel 1818: 141) mölder, -dri r. d. 'der Müller'; möltre d. 'der Müller'; (Lunin 1853: 106) mölder, -dri r. d. 'мѣльникъ'; möltre d. 'мѣльникъ'
- Murded: `mölder, `möldri (-re) 'veskimees' R Sa Muh Rei L K I M TLä; `möldre (-ri) T V; `melder, `meldri Kse (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mölder, möldre (d), möldre, möl´dri 'Müller'; Wiedemann 1893: 613 mölder, möldre (d), möldre, möl´dri 'Müller'; ÕS 1980: 443 mölder;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 molner, molre, moller 'Müller'; Schiller-Lübben molner, molre 'Müller'; MND HW II: 1 möller(e), mölre, mölner(e) (mollener), müller(e), mülre, mül(le)ner 'Müller, Mühlenbesitzer, -pächter'
- Käsitlused: < kasks molner, molre (EEW 1982: 1631; Raag 1987: 324; EES 2012: 298); < kasks moller, molner (Raun 1982: 98); < kasks möller (Liin 1964: 50); < kasks moller (Ariste 1972: 96)
- Läti keel: lt mel̃deris Müller < mnd. moller, nd. möller (nd. = nnd.) (Sehwers 1918: 29, 153); mel̃deris Müller < nd. möller 'Müller' (Sehwers 1953: 78); melderis Müller < mnd. möller(e) (Jordan 1995: 78);
- Sugulaskeeled: sm mylläri [1580] Müller; is mülläri; vdj mülläri < mrts myllare, mylnare (SSA 2: 187); vdj mülläri mölder; мельник (VKS: 780); lv mēldar´, mēldar Müller < kasks mölre (Kettunen 1938: 220); lv mēldar´ Müller < kasks molner, molre (Raag 1987: 327); mēldar mölder; dzirnavnieks, melderis (LELS 2012: 186)
müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
- Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
- Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
- Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
- Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
- Vt müürima
nabima, (ma) nabin 'napsama' < kasks snabben 'schnappen'
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 14.05: Agga sedda römo /--/ kui röömsad lapsed olleksid nabbinud, naggo pissukessed pörsad erne kauno!
- Murded: nabima '(kiiresti) haarama; ampsama' Kuu VNg Lüg Jõh Sa Muh sporL sporKPõ I Plt KJn M Nõo Kan (EKI MK; Saareste II: 1284)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 nabima, -bin 'schnappen, raffen, packen; rasch und schnell sein'; Wiedemann 1893: 641 nabima, -bin 'schnappen, raffen, packen; rasch und schnell sein'; ÕS 1980: 446 nabima 'kahmama, haarama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 snabben, snappen 'schnappen; rasch mit dem Munde, dem Schnabel haschen nach; erschnappen, greifen, fassen'; snabbe 'Schnabel'; Schiller-Lübben snappen, snabben 'mit einem snap (= rasch) mit dem Munde, dem Schnabel etc. zugreifen und faßen'; MND HW III snabben, snappen 'mit dem Mund, Maul schnappen nach'
- Käsitlused: < lms 'deskr' ~ germ [sub nappama] (EEW 1982: 1667); < kasks snabben (Raun 1982: 100; EES 2012: 304)
- Sugulaskeeled: sm napata [1580] siepata, kaapata / schnappen, (schnell) ergreifen < rts nappa 'tärpätä, siepata, napata' (SSA 2: 204)
ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'Opfer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 239) lebbÿ se aino Offere; (Müller 1600/2007: 112) Mea on -- se eike Offer? (23.01.1601); (Rossihnius 1632: 249) MInna mannitze teid, armat weljet ..., et teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; (Stahl 1637: 96) Offer, offri∫t 'Opffer'; (Stahl HHb II 1637: 190) Wotta wa∫to ∫e∫inna∫e Tennoopffer 'Nimb an diß Danckopffer'; (Stahl HHb III 1638: 22) offrit 'zum Opffer'; (Gutslaff 1648: 229) offr 'offer'; (Gutslaff 1647-1657: 23) jumal Isand kajis - - temma offri pähle; (Göseken 1660: 293) Oppri 'Opffer'; (Göseken 1660: 535) opper 'Opffer'; oppri watz '(armulaualeib), Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; (Göseken 1660: 572) pöhastusse opper (pühitsusohver) 'reinigungs Opffer'; (Göseken 1660: 470) leppitusse opper 'versühnung Opffer'; (Göseken 1660: 633) Surnu oppri 'todten Opffer'; Surnu oppri teggema (surnuid mälestama) 'todten Opffer anstellen (justa facere)'; (Hornung 1693: 3) Ohwer 'Opffer'; (Vestring 1720-1730: 161) Ohwer, -wri 'Das Opffer'; (Helle 1732: 150) ohwer 'das Opfer'; (Hupel 1780: 230, 232) ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; (Arvelius 1787: 155) melepärralisseks ohwriks; (Hupel 1818: 162, 165) ohwer, -wri r. d. 'Opfer'; owwer, -wri bl. d. 'Opfer'; (Lunin 1853: 124, 127) ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
- Murded: `ohver, `ohvri (-e) R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upur´ Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl), ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl), ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper = offer; Schiller-Lübben offer 'Opfer'; opper = offer; MND HW II: 1 offer, ○opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
- Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' (EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; Ariste 1963: 98; EES 2012: 335); < kasks offer, opper (Liin 1964: 42)
- Läti keel: lt upuris [1587 vppers] Opfer < mnd. opper (Sehwers 1918: 35, 81, 163); lt upuris, uperes, uperis Opfer < mnd. opper 'Opfer' (Sehwers 1953: 149); upuris, uperis Opfer; Kollekte; Klingelbeutel < mnd. opper (neben offer) (Jordan 1995: 106);
- Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] Opfer < rts, vrd mrts offer 'uhri' (‹ asks offer); krj uhri < sm (SSA 3: 367); lvS opper Opfer (SLW 2009: 140); lv o`ppə̑r, u`ppə̑r Opfer < kasks opper (Kettunen 1938: 264, 457); oppõr, zī'ed ohver; upuris, ziedojums (LELS 2012: 217, 377)
- Vt ohverdama
ohverdama, (ma) ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'opfern'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 239) üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; (Müller 1600/2007: 98) offerdab kaas Iumala wiha (28.12.1600); (Müller 1600-1606) offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; (Rossihnius 1632: 249) Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; (Rossihnius 1632: 250) näita hendas selle pappille, ninck offritze se ande, kumba Moses kescknut om; (Stahl 1637: 96) offrima, Offrin, ofri∫in, offrinut 'Opffern'; (Stahl HHb II 1637: 16) Temmale peame meije kahs offrima 'Dem ∫ollen wir auch opffern'; (Stahl HHb IV 1638: 28) kumba ∫inna ∫e ri∫ti ∫amba∫ ülle∫ offrinut / ninck andnut 'welches du am Creutzesstam geopffert / vnd gegeben'; (Gutslaff 1647-1657: 233) offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; (Vestring 1720-1730: 161) Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; (Helle 1732: 150) ohwrima, ohwerdama 'opfern'; (Piibel 1739) nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; (Hupel 1780: 230) ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; (Arvelius 1790: 182) rahha ohwerdama; (Hupel 1818: 162, 165) ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; (Lunin 1853: 124, 127) ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
- Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId (EKI MK); ohvritsõmma Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; Wiedemann 1893: 704 ohwerdama, -dan (ohwrima, ohwritsema, owritsema) 'opfern'; Wied 1869/1893: 776/704 ohwrima, ohwritsema = ohwerdama; ÕS 1980: 472 ohverdama;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen = offeren; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren = offeren; darbieten, anbieten, schenken
- Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' (Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42); < kasks offeren 'opfern' (Ariste 1963: 98)
- Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] opfern < mnd. opperen 'opfern' (Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148); upurēt, uperēt opfern; beisteuern; Opfer einsammeln < mnd. opperen (neben offeren) (Jordan 1995: 106);
- Sugulaskeeled: sm uhrata (Agr wffrata) käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota < rts, vrd mrts offra 'uhrata' (‹ kasks offrōn) (SSA 3: 367; SKES: 1517); lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ opfern < vrd kasks opperen (Kettunen 1938: 264, 457); lv oppõrtõ ohverdada; upurēt (LELS 2012: 217); uppõrtõ ohverdada, annetada; ziedot (LELS 2012: 346)
- Vt ohver
oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees, esimees' < kasks oldermann
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: iggal seltsil omma olderman ees
- Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermann´n Mar Plt KJn; ollerman´n Noa KJn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; talderman, -i (W) '= olderman'; Wiedemann 1893: 709 older-pappa, pappa; olderman, oldermani (talderman) 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj. gildi või tsunfti vanem';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; Schiller-Lübben olderman 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmannes; dann auch von Kirchen, Hospitälern etc.' (Seit dem Ende des 15. Jh. ist Ältermann auch gleich Werkmeister.); MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
- Käsitlused: < kasks olderman (Ariste 1940: 48; EEW 1982: 1828; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EES 2012: 336)
- Läti keel: lt † al̃dermanis Ältermann < mnd. alderman (Sehwers 1918: 141); † aldermanis Altermann < mnd. alderman (Sehwers 1953: 1); aldermanis Ältermann < mnd. alderman (seltener neben ōlderman) (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister < mrts ålderman 'ammattikunnan esimies' (‹ kasks olderman) (SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825); lv ōldə̑r, ōldar tölpisch; Unbändiger, Ausgelassener, Unachtsamer < kasks olderman (Kettunen 1938: 263)
orel, oreli < kasks orgel 'Orgel'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 229) Orgel 'Orgel'; (Göseken 1660: 541) orgel 'Orgel'; (Hupel 1780: 148, 231) errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; (Hupel 1818: 164) orrila d. 'die Orgel'; (Lunin 1853: 20, 126) errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
- Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä (EKI MK; Saareste II: 1049); erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel (EMS I: 776); eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan (EMS I: 782); õril, -a 'orel' V (EKI MK); õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har (EKI MK); örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel, oreli (S., W.) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel, oreli (S., W.) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; Schiller-Lübben orgel 'Orgel'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
- Käsitlused: < sks Orgel (EEW 1982: 1842); < kasks orgel (Raun 1982: 112; Liin 1964: 43); < asks orgel, örgel 'orel' (Ariste 1972: 94; EES 2012: 338)
- Läti keel: lt ẽrģeles (1548 örgel, 1638 Orgeles) Orgel < mnd. orgel(e) (Sehwers 1918: 42, 87, 147); ẽrģeles Orgel < nd. örgel 'Orgel' (Sehwers 1953: 34); ērģeles Orgel < mnd. orgel(e) (Jordan 1995: 62); ẽrģelêt orgeln < nd. örgeln 'die Orgel spielen' (Sehwers 1953: 34);
- Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] Orgel < rts orgor 'urut' (vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel) (SSA 3: 376; SKES: 1552); vdj oreli (Jõ) orel; орган (VKS: 850); lv ērgiíᴅ´ Orgel < asks örgel (Kettunen 1938: 49); lv ērgiļd orel; ērģeles (LELS 2012: 60)
paber, paberi < kasks pap(p)îr 'Papier'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39, 96) rahmato nachk 'Papir'; (Gutslaff 1648: 230) Ramato Nachk /a 'Pappier'; (Gutslaff 1648-1656) is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; (Göseken 1660: 586) ramato nachk 'Papier'; (Göseken 1660: 544) papijr 'Papier (charta)'; (Göseken 1660: 572) pohhas papir; 'rein papir'; (Göseken 1660: 599) roiane papir 'beflecktes papir'; (Göseken 1660: 442) kustwa papir; (kustutuspaber) 'lösch papir'; (Hornung 1693: 59) Papper, Papre, Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; (Helle 1732: 151) pabber 'das Pappier'; (Helle 1732: 166) ramato-nahk 'das Pergament'; (Helle 1732: 322) pabber 'Papier'; (Piibel 1739) Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; (Hupel 1780: 232, 236) pabber, -i r., d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lithander 1781: 498) küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; (Hupel 1818: 166, 173) pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lunin 1853: 127, 134) pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappi, papper r. d. 'бумага'
- Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper), `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper, `papre M T; papõr´, `paprõ San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber, paberi 'Papier'; pabir, pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber, paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
- Käsitlused: < kasks pap(p)îr ~ sks Papier (EEW 1982: 1870); < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks pap(p)îr (Raun 1982: 113; Liin 1964: 61; EES 2012: 342)
- Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] Papier < mnd. papīr [JS: laenuperioodiks 14. saj lõpp - 15. saj] (Sehwers 1918: 92, 155); papīrs, papīris Papier < mnd. papîr (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] Papier < mrts pap(p)er, papir (‹ kasks pap(p)īr, küsks papīr); vdj paperi < sm paperi (SSA 2: 311); is pappeeri (Kos, Hev) paber (Laanest 1997: 141); vdj paperi paber; бумага (VKS: 880); lv pap̆pie̯r, pap̆pìr Papier (Kettunen 1938: 275); lv papīer paber; papīrs (LELS 2012: 228)
palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'Balken'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1583) Palke, Mats; (Rossihnius 1632: 265) sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; (Stahl 1637: 39) Palck, palcki∫t 'Balck'; (Stahl HHb III 1638: 99) ninck ∫e palcki ommas ∫ilmas ep tunnet ∫a mitte? 'Vnd des Balcken in deinem Auge wir∫tu nicht gewar?'; (Stahl LS II 1649: 685) Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; (Gutslaff 1648: 207) Hirs /e 'Balcke'; (Gutslaff 1647-1657: 230) ütz Balcki om sinnu Silma sissen; sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; (Göseken 1660: 283) Palck, -i 'Balcke'; (Göseken 1660: 521) Palck, -i 'Balck'; nelli sülda palck 'Ein Balck von 4 Faden'; (Göseken 1660: 751) üx palck (purre) 'steg / schmale Brücke (ponticulus)'; (Göseken 1660: 651) Talla palcki (kandev palk) 'träger balcke (trabs)'; (Göseken 1660: 705) weddo palck (kaalupalk) 'Wage Balck (scapus)'; (Göseken 1660: 548) palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; (Hornung 1693: 29) Palk, Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; (Vestring 1720-1730: 171) Palk, -gi 'Ein Balcken'; Palkit ullatawat mahha 'Die Balcken reichen biß hinunter'; (Helle 1732: 154) palk 'der Balcken'; (Helle 1732: 355) Ta wiskab ülle seitsme seina palki 'er ist ein Prahl-Hans'; (Piibel 1739) nemmad raiuwad mahha so ärrawallitsetud seedri-palgid; (Hupel 1780: 235) palk, -i r., d. 'der Balken'; (Hupel 1818: 171) palk, palgi r. d. 'der Balken'; (Lunin 1853: 132) palk, palgi r. d. 'балка, бревно'
- Murded: palk, `palgi R(`palki Vai); palk, palgi Hi; pal´k, palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k, pal´gi 'Balken'; Wiedemann 1893: 760 pal´k, pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
- Käsitlused: < kasks balke 'Balken' (EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EES 2012: 350)
- Läti keel: lt baļ̃ķis (1587 tho Balcke) Balken < mnd. balke (Sehwers 1918: 142; Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: sm palkki [1584] veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke; is palkki hirsi; krj palkka, palkki paksu lattia- t. kannatinpalkki < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka parru; vps balk parru; kannatinpalkki < vn балка 'parru, palkki' (SSA 2: 301); vdj balkka, palkki tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157, 873); lvS palt´ (palkis 1829) Balken (SLW 2009: 144); lv baĺ̄k̀ Balken (Kettunen 1938: 20-21); baļk palk; baļķis (LELS 2012: 42)
pantima, (ma) pandin 'panti panema' < kasks panden 'pfänden'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 236) pandiks andma r.; pantis pannema d. 'verpfänden'; (Hupel 1818: 173) pandiks pannema od. andma 'verpfänden'; (Lunin 1853: 134) pandiks pannema 'закладывать, заложить'
- Murded: `pantima (-n´-) VNg Lüg Khk Muh Tõs Tor Hää Koe VJg Iis Plt KJn; `pan´tma (-me) Trv Krk San Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 pan´tima 'verpfänden; pfänden, auspfänden'; Wiedemann 1893: 766 pan´tima 'verpfänden; pfänden, auspfänden'; ÕS 1980: 491 pantima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben panden 'pfänden, eine Sache als Unterpfand nehmen'; MND HW II: 2 panden, pannen, panten, penden 'für bestehende Verpflichtungen, Schulden ein Pfand nehmen'
- Käsitlused: < ee pant (EEW 1982: 1929); < kasks panden 'verpfänden' (Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; EES 2012: 352)
- Sugulaskeeled: sm pantata [1593; 1601 pantita] antaa, panna pantiksi; ottaa pantiksi < rts panta 'ottaa t. saada pantiksi' (SSA 2: 310); vdj panttia pantida, panti panna; закладывать, заложить (VKS: 879)
- Vt pant
paradiis, paradiisi < kasks paradîs 'Paradies'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 252) Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; (Müller 1600/2007: 64) se Paradise siddes (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 268) Temma sai tombatut se Paradysi sisse, ninck kuhlis ilma weljapajatamatta sönnat, kumbat ützkit inimene ei woi üttelda; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; (Stahl LS I 1641: 49) Paradi∫i aida∫t 'auß dem Paradeiß'; (Göseken 1660: 551) paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; (VT 1686) tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; (Piibel 1739) tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; (Lunin 1853: 134) paradis r. d. 'рай, царство небесное'
- Murded: paradiis, `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis, paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; Wiedemann 1893: 778 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
- Käsitlused: < sks Paradies (EEW 1982: 1932); < kasks paradîs (Raun 1982: 116; Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39)
- Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] Paradies < mnd. paradīs (Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86);
- Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] Paradies < mrts paradis 'paratiisi' (SSA 2: 314); lv paràdīz Paradies (Kettunen 1938: 275); lv paradīz paradiis; paradīze (LELS 2012: 228)
pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ūne 'Posaune'
- Esmamaining: Boierus 1587
- Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) lauluge ytlep, pasunie ka; (Müller 1600-1606: 254) Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; (Müller 1600/2007: 86) Pitkse, ninck Paßuna heele (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 270) se Issand sahb ütte södda|hähle kahn sest suhrest Englist, ninck se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; (Stahl HHb II 1637: 165) kus Ju͠mal ommat pa∫∫unat la∫∫ep kuhlma 'wenn Gottes Po∫aun wird angehn'; (Stahl LS I 1641: 14) Jummala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; (Gutslaff 1648: 242) Passûn /a 'Tromete'; (Gutslaff 1647-1657: 229) errapuchke mitte passunat hennesse ehn; (Göseken 1660: 295) passun, -a 'Posaun'; (Göseken 1660: 638) Södda Passun 'Heerhorn'; (Göseken 1660: 553) Passuna 'trommete (tuba)'; passun 'die Posaune'; passuna pohja 'trommeter (tibicen)'; passuna pohia 'Herold (fecialis)'; (Virginius 1687-1690) need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; (Vestring 1720-1730: 173) Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; (Helle 1732: 155); (Piibel 1739) sest passun peab hüüdma, ja surnud peawad üllestousma; (Hupel 1780: 237) passun, -a r., d. 'Posaune'; (Hupel 1818: 174) passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; (Lunin 1853: 135) passun, -a r. d. 'труба'
- Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-n´), pasuna T V(pasunõ Krl) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; Wiedemann 1893: 776 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
- Käsitlused: < kasks bas(s)ūne (EEW 1982: 1952); < kasks bas(s)une (Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; EES 2012: 356)
- Läti keel: lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] Posaune < mnd. basūne (Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9); bazūne Posaune < mnd. basûne (Jordan 1995: 54); lt bazūnêt posaunen < mnd. basūnen 'blasen' (Sehwers 1953: 9);
- Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] vaskipuhallin / Posaune < rts basun 'pasuuna' (‹ kasks bas(s)ūne) (SSA 2: 322); lv bazùn, bazōn Posaune < lt bazūne (Kettunen 1938: 21); lv bazōn pasun; bazūne (LELS 2012: 43)
peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spegel 'Spiegel'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 258) ia kuÿ v̈x SPegel; (Müller 1600/2007: 494) ia kuÿ v̈x SPegel, sab meddÿ Silmade ette malituth (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 273) Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; (Stahl HHb II 1637: 79) Spegel; ∫ihs on te͠ma agkas üx ∫pegel 'So i∫t es nur ein Spegel'; (Stahl HHb III 1638: 44) Meije nehme nühdt lebbi öhe Spegli 'Wir ∫ehen jetzt durch einen Spegel'; (Stahl LS I 1641: 266) ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; (Göseken 1660: 297) peigel 'Spigel'; (Göseken 1660: 558) pegel 'spiegel'; (Hornung 1693: 24) Peel 'ein Spiegel'; (Vestring 1720-1730: 175) Pegel, -li 'Der Spiegel'; (Helle 1732: 156, 322) pegel, g. ac. peegli 'der Spiegel'; (Piibel 1739) se on selle mehhe sarnane, kes omma ihholikko pallet peeglis katsub; (Hupel 1780: 238) pegel, peegli r., d. 'Spiegel'; (Hupel 1818: 176) pegel, peegli r. d. 'Spiegel'; (Lunin 1853: 136) pegel, peegli r. d. 'зеркало'
- Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel, `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel, `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V(`pi̬i̬dli Se, `spi̬i̬gli Lei) (EKI MK); peel, peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l, peeli Kod KJn T; peel, peele Sa Lä Han (EKI MK); peil, `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil, peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´, peili '= pēgel'; pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 805 pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) (peil) 'Spiegel'; Wied 1869/1893: 888/806 pēgeldama 'spiegeln'; (pēl) peil < Bsks Speiel; ÕS 1980: 501 peegel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; Schiller-Lübben spegel 'Siegel'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
- Käsitlused: < ee peegel ~ kasks spêgelen (EEW 1982: 1967); < kasks spegel (Raun 1982: 118; Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; SSA 2: 330; EES 2012: 358); < kasks spegel, speigel (Liin 1964: 53)
- Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] Spiegel < mnd. spēgel (Sehwers 1918: 81, 159); lt spiẽģelis Spiegel < mnd. spēgel 'Spiegel' (Sehwers 1953: 115); spieģelis Spiegel < mnd. spêgel (Jordan 1995: 92); spieģelēt spiegeln < mnd. spegelen (Jordan 1995: 92);
- Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] Spiegel; krj peili < rts spegel (‹ kasks spēgel); is speili < sm (SSA 2: 330); is peili (Kos) peegel (Laanest 1997: 144); lvS spiegel, spiegil Spiegel (SLW 2009: 178); lv spìe̯giĺ Spiegel < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ sich spiegeln < sks (Kettunen 1938: 378); spīegiļ peegel; spogulis; spīegiļtõ peegeldada; atspoguļot (LELS 2012: 302)
peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'Becher'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 207) Karritz 'Becher'; (Gutslaff 1647-1657: 171) Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna - - anni sedda Bickrit Pharao kettehe; (Göseken 1660: 283, 558) Picker, -i 'Becher'; (Göseken 1660: 558) picker 'geschier (poculum)'; (Virginius 1687-1690) Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; (Piibel 1739) Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; (Hupel 1780: 238, 241) peker, peekri r., d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; (Hupel 1818: 176) peker, peekri r., d. 'Becher, Kelch'; (Lunin 1853: 136) peker, peekri r., d. 'бокальъ, кубокъ'
- Murded: `peeker, `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh Kse Han Var Tõs Tor Ris Juu JMd Ann Koe VJg Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker, `pi̬i̬kri KJn; `pieger, `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel, `peekli Khk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888 pēker, pēkri; pēkri, pēkri (d), 'Becher'; Wiedemann 1893: 806 pēker, pēkre, pēkri; pēkre, pēkre; pēkri, pēkri (d), (piker) 'Becher'; Wiedemann 1869: 898 piker, pikri (G, d, bl) '= peker'; Wiedemann 1893: 814 piker, pikri (G, d, bl) '= peker'; ÕS 1980: 501 peeker;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
- Käsitlused: < kasks beker (EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; EES 2012: 358); < kasks bicker (Liin 1964: 56)
- Läti keel: lt biķeris [1586 Bickers] Becher < (vgl. mnd. beker) (Sehwers 1918: 143); biķeris Becher (Sehwers 1953: 12); biķeris Becher, Kelch < mnd. bēker (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher; is pikkāri; krj pikari; vdj pikari < mrts bikar(e) (SSA 2: 360); vdj pikari viinaklaas, pits; peeker; рюмка, чарка (VKS: 917); lv bik̆kàr Becher < lt bik´eris (Kettunen 1938: 23); lv bikār peeker; biķeris (LELS 2012: 43)
pekk2, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'Becken'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 275) perräst wallas te͠mä wet ütte Becki sisse; (Stahl HHb III 1638: 207) pecki sisse; Perra∫t wallas temma wett öhe pecki ∫i∫∫e 'Darnach groß er Wa∫∫er in ein Becken'; (Gutslaff 1648: 207) Bicken /e 'Becken'; (Göseken 1660: 283) Pecki 'Becken'; (Göseken 1660: 558) Pecki (kauss) 'Becken'; (Göseken 1660: 453) Kessi pecki (korjanduskarp) 'Handbecke'; (Göseken 1660: 387) kambri pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel'; (Göseken 1660: 715) wohdi pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel (matula)'; (Göseken 1660: 441) Kussi Pecken (ööpott) 'Kammer Becken'; (Hornung 1693: 33) Pek, Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; (Vestring 1720-1730: 175) Pekken 'Das Becken'; (Helle 1732: 156) pek 'das Becken'; (Piibel 1739) Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; (Hupel 1780: 238) pekken r. selt. 'das Becken'; (Hupel 1818: 176) pekken r. d. selt. 'das Becken'
- Murded: pekk, peki Khk Han Tõs Jür; pek´k, peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk, peki 'Becken'; Wiedemann 1893: 797 pekk, peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken';
- Käsitlused: < kasks becken 'Becken' (EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54)
- Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] Becken < mnd. becken (Sehwers 1918: 143); beķenis Becken < mnd. becken 'Becken' (Sehwers 1953: 10);
- Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' (‹ kasks becken 'malja, vati') (SSA 2: 457)
pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra' < kasks spit(t)âl
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse; (Müller 1600-1606: 261) nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; (Müller 1600/2007: 334) hirmsa Paisede, Kerna ninck Piddaliko tobbe kaas (14.10.1603) 'pidalitõvega'; (Rossihnius 1632: 278) need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; (Stahl HHb III 1638: 6) needt piddalitöbbi∫et ∫ahwat puchtax 'di Au∫∫etzigen werden rein'; (Stahl HHb III 1638: 27) Ninck ∫eddamaidt ∫ai temma omma∫t piddalitöbbe∫t puchtax 'Vnd als bald ward er von ∫einem Au∫∫atz rein'; (Gutslaff 1647-1657: 233) Kaje, ütz pittaliTöbbe allane tulli; (Göseken 1660: 561) piddalitöbbe 'Aussatz'; piddalitöbbine 'Aussatzige'; (Vestring 1720-1730: 178) Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; (Helle 1732: 157) piddalitöbbi 'der Aussatz'; (Piibel 1739) Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; (Hupel 1780: 240) piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; (Hupel 1818: 179) piddali-többi bl. r. d. 'der Aussatz'; (Lunin 1853: 139) piddali-többi r. d. 'проказа'
- Murded: pidal, -i 'haigla' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San (EKI MK); pidal, -i 'haigus' Jäm Krj Vll Muh Kse Tõs Ris Juu Koe M Krl Plv (Saareste I: 167; Saareste II: 1115); pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal, pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; Wiedemann 1893: 808 pidal, pidali (pigalas) 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; Schiller-Lübben spetâl, spittâl, spettel, spittel 'Kranken-, Siechenhaus'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
- Käsitlused: < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' (EEW 1982: 2007); < kasks spit(t)âl (Raun 1982: 120); < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' (Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324); < kasks spetâl, spittâl (Liin 1964: 58); < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' (EES 2012: 364)
- Läti keel: spitãļi Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade < mnd. spittāl 'Aussatz (lepra)' (Sehwers 1953: 116); spitāli Aussatz, Würmer in alten Wunden, fressender Schade < mnd. spittâl (neben spētâl) 'Aussatz, Lepra' (Jordan 1995: 93); lepra, spitālība pidalitõbi (LELS 2012: 311);
- Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis < mrts spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' (‹‹ lad hospitale) (SSA 2: 377; SKES: 580); sm spitaali (Agr) lepra / Lepra < mrts spitali (‹‹ lad hospitale 'hoitola, sairaala') (SSA 3: 206); sm hospitaali [1638] sairaala, mielisairaala / Krankenhaus, Irrenanstalt < mrts hospidal (‹ sks hospital 'sairaala, turvakodi') (SSA 1: 174); lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ Lepra, Aussatz < lt spitalība (Kettunen 1938: 379); lv sūr-te’b pidalitõbi; lepra, spitālība (LELS 2012: 311)
piin, piina 'vaev, valu' < kasks pîne, pîn 'Pein'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; (Rossihnius 1632: 281) Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; (Stahl 1637: 96) pihn, pihnast 'Pein'; (Stahl LS I 1641: 8) eth nemmat ∫ehl igkawe∫∫e pihna kannatawat 'daß sie daselbst ewige Peine leiden'; (Gutslaff 1648: 230) Pîna / Wallu 'Peine'; (Gutslaff 1647-1657: 278) neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; (Göseken 1660: 293) pijhn, -a 'Pein'; (Göseken 1660: 562) pijhn 'Pein (tormentum)'; (Göseken 1660: 689) waiwa ninck pijhn 'Marter (martyrium)'; (Göseken 1660: 563) Pijhn ninck wallo 'Qual'; (Vestring 1720-1730: 179) Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; (Helle 1732: 157) piin 'die Pein'; (Piibel 1739) Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; (Hupel 1780: 241) piin, -a r., d. 'Pein, Marter'; (Hupel 1818: 180) piin, -a r. d. 'Pein, Qual, Marter'; (Lunin 1853: 139) piin, -a r. d. 'мука, мученiе, цытка'
- Murded: piin, `piina R(`piina VNg Vai); piin, piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV (EKI MK; EMS VII: 432)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; Wiedemann 1893: 832 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink);
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
- Käsitlused: < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) (EEW 1982: 2028); < kasks pîn(e) (Raun 1982: 121; Liin 1964: 58; Raag 1987: 324); < mrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' (EES 2012: 367)
- Läti keel: lt pĩna, pĩne Pein < mnd. pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' (Sehwers 1953: 90); lt pīne < mnd. pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm piina [Agr] Marter, Pein, Qual; is piina; krj piina < mrts pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee (SSA 2: 355); vdj piina piin; мучение (VKS: 915); lv pīn´ Qual, Pein (Kettunen 1938: 297); lv pīņ piin; mokas (LELS 2012: 244)
- Vt piinama
piinama, piinata 'kannatust tekitama, vaevama' < kasks pînen 'peinigen, quälen'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Pynonyck, Andreß ('Peiniger' ‹ peinigen); (Rossihnius 1632: 281) temma peab .. sehl kicke kurratide ninck errä netedetüt kan pinatut ninck wajwatut sahma; (Stahl HHb I 1632: 53) ∫ehl keickede Kurratide / ninck erraneetutte kah∫ Pinatut 'vnd daselbst mit allen Teuffelen vnd Verfluchten Gemartet'; (Stahl 1637: 96) pihnama, pihnan, pihnasin, pihnanut 'peinigen'; (Gutslaff 1648: 226) pînama, waiwama 'martern'; (Gutslaff 1647-1657: 233) sahb Kurjaste errapihnatuts; (Göseken 1660: 563) pijhnama 'foltern / peinigen'; pijhnama 'Peinigen / martern'; (Vestring 1720-1730: 180) Pinama | Pinatama 'Peinigen, quälen'; (Helle 1732: 158) pinama, pinatama 'peinigen'; (Piibel 1739) Need kaddunud pinatakse wette al; (Hupel 1780: 242) pinama r., d.; pinatama r. 'peinigen, martern, quälen'; (Hupel 1818: 182) pinama r., d.; pinatama r. 'peinigen, martern, quälen'; (Lunin 1853: 141) pinama, pinatama r. d. 'мучить, терзать, пытать'
- Murded: `piinama 'vaevama; piinu tekitama' R S Mar Mär Kse Pä Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; `piinama (-mä, -me) M TLä San V(-mma Räp) (EKI MK; EMS VII: 433)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīnama, -nan 'martern, peinigen, quälen'; Wiedemann 1893: 832 pīnama, -nan 'martern, peinigen, quälen'; ÕS 1980: 510 piinama;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pînen 'strafen, bestrafen; jemandem (körperl.) Schmerzen zufügen; jemanden quälen, schlecht behandeln; seelisch belasten, dedrücken'
- Käsitlused: < kasks pinen (EEW 1982: 2028; Liin 1964: 58)
- Läti keel: lt † pînêt peinigen < mnd. pīnen (Sehwers 1918: 155); lt pĩnêt peinigen < mnd. pĩnen 'peinigen, quälen' (Sehwers 1953: 90); lt † piņķêt [1638 Pinnckæhtz] quälen < mnd. pīnigen (Sehwers 1918: 93, 155); pīnēt peinigen, quälen; prügeln, schelten < mnd. pinen 'peinigen, quälen, foltern' (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm piinata [Agr] kiusata, piinata, kiduttaa; is pīnata; krj piinata; vdj pīnata < mrts pina 'piinata, kiusata, kiduttaa', vrd kasks pīnen (SSA 2: 355); vdj piinata piinata; мучить (VKS: 915); lv pīnə̑ klemmen; peinigen, foltern < vrd kasks pinen (Kettunen 1938: 298); lv pīņõ piinata; mocīt (LELS 2012: 244)
- Vt piin
piiskop, piiskopi 'kõrgem vaimulik' < kasks bischop 'Bischop'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 264) üx Apostel echk Bisschop; lebbi nente Pee|pisopadde ninck Kiria|teedtiadte; (Müller 1600/2007: 104) Christus, se on, Kunningkas ninck Pee Pisub (28.12.1600) 'peapiiskop'; (Stahl HHb I 1632: Hij) keickille Bi∫choppille 'allen Bi∫chopffen'; (Rossihnius 1632: 282) Vtz Bischop peab ilma|nuchtlematta ollema, ütte Naise Mehs; (Stahl LS I 1641: 60) omma pöha Waimo keickille Bi∫chopille ninck Kirckoi∫∫andalle andma 'seinen heiligen Geist allen Bischopffen vnd Pfarherren geben'; (Göseken 1660: 283) Pijskopp, -i 'Bischopff'; (Göseken 1660: 563) Pyskopp 'Bischopff'; (VT 1686) Titulle / Kreetaliste Koggodusse eesmätzelle töstetu Pihskoppille; (Piibel 1739); (Hupel 1780: 241) piiskop, -i r., d. 'Bischop, Generalsuperintendent'; (Hupel 1818: 180) piiskop, -i r. d. 'Bischof, Generalsuperintendent'; (Lunin 1853: 140) piiskop, -i r. d. 'Архiерей'
- Murded: `piiskop, `piiskoppi (-bi) Kuu VNg Lüg; `piiskop, -i Sa Muh Rei Mar Kse sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn; `piiskop´ (-s´), -i M Puh San V(`piskub Krl, `biskap Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921 pīskop, pīskopi 'Bischof, Superintendent'; Wiedemann 1893: 834 pīskop, pīskopi 'Bischof, Superintendent'; ÕS 1980: 511 piiskop;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bischop 'Bischof'; MND HW I bischop (bischup) 'Bischof'
- Käsitlused: < ... 'Bischof' (EEW 1982: 2035); < kasks bischop (Raun 1982: 121; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42); < kasks bîschop (Ariste 1972: 92)
- Läti keel: lt bĩskãps (1586 Py∫kopam) Bischof < mnd. bischop (Sehwers 1918: 143); bīskaps, bīskāps < mnd. bischop 'Bischof' (Sehwers 1953: 13); bīskaps Bischof < mnd. bischop (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: sm piispa [Agr] Bischof < mrts bisp, biisp 'piispa' (SSA 2: 359); lv bīskop´ Bischof < kasks bischop (Kettunen 1938: 24); lv bīskop piiskop; bīskaps (LELS 2012: 44)
pillama, pillata 'pillutama' < kasks spillen
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 266) ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; (Müller 1600/2007: 234) Se Kochnret olli meidt keick errapillanut (15.05.1603) 'segadusse ajanud'; (Müller 1600/2007: 324) tæma piddÿ -- needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603) 'et ta need ristiinimesed üksteisest eemale pillutaks'; (Rossihnius 1632: 283) kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Pea meid Issand sinno Sönna man n. pilla se Pawesti n. Türcki tappetusse; (Stahl HHb III 1638: 52 'ära hävitama, hukkama') ∫e errapillap 'der zu∫trewet'; (Stahl LS II 1649: 447) ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; (Gutslaff 1648: 241) pillama 'strewen'; (Göseken 1660: 737) errapillotama 'zerspillen (dispergere)'; (Virginius 1687-1690) Sest sinoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; (Vestring 1720-1730: 180) Pillama 'Verspillen'; (Piibel 1739) Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; (Hupel 1780: 242) pillama r., d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; (Hupel 1818: 181) pillama r. d. 'zerstreuen, verspillen'; (Lunin 1853: 140) pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
- Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har) (EKI MK); `püllama Pöi (EKI MK; EMS VII: 477)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama, pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama, pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; Schiller-Lübben spillen, spilden 'aufbrauchen, verwenden, besonder zu unnützen Dingen, verschwenden, neben ab fallen lassen'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
- Käsitlused: < ? kasks spillen, spilden (EEW 1982: 2046-2047); < kasks spilden, spillen (Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59); < vrd ee pilduma; < kasks spillen (Raun 1982: 122); < kasks spillen (SSA 2: 364); < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' (EES 2012: 370; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm pillata [1702] kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' (vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa; küsks spildan 'tuhota') (SSA 2: 364); vdj pillata maha loksutada, maha pillata; проливать, расплескать (VKS: 920); lv pi`llə̑ verschwenden, zerstreuen < rts spilla, kasks spilden (Kettunen 1938: 289); lv pillõ pillata; šķērdēt (LELS 2012: 242)
- Vrd pilduma
plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'Flasche', vrd kasks vlasche
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) se kolmas kannab ütte lascke wihna; (Göseken 1660: 285) Laski 'Flasche'; (Göseken 1660: 466) lascki (pudel) 'flasche'; (Piibel 1739) iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha , ja plasko wina; (Hupel 1780: 243) plas, -si r., d. 'die Flasche'; (Hupel 1818: 184) plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; (Lunin 1853: 143) plas, -si r. d. 'фляга; ролущтофъ'
- Murded: `plasku R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-s´-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plas´ku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläs´ku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk (EKI MK; EMS VII: 570)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask, plasku 'Flasche'; plas´s´, plas´s´i 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask, plasku; plasku, plasku 'Flasche'; plas´s´, plas´s´i 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek. plekknõu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, ○vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
- Käsitlused: < kasks... 'Flasche' (EEW 1982: 2095); < kasks vlasche ~ Erts flask (Raun 1982: 124); < kasks vlasche (Liin 1964: 53); < rts flaska (Raag 1987: 334; EES 2012: 375)
- Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] Flasche < mnd. vlasche [JohS: laenatud vahemikus 1500-1638] (Sehwers 1918: 49, 84, 143); lt blašķe Flasche < mnd. vlasche (Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56); lt blašķe Jagdflasche (VLV 1944: 204);
- Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche < mrts flaska 'pullo' (‹ kasks vlasche); krj lasku puinen maitolekkeri < sm (SSA 2: 50); lv blaš́̄k vierkantige Flasche < kasks vlasche (Kettunen 1938: 24); lv ǟrgamunā sõduriplasku; blašķe; blašk plasku; blašķe (LELS 2012: 41, 44); vdj fl´aška, fl´ääga plasku; фляжка (VKS: 225)
polvärk, polvärgi 'umbreeling' < kasks bolwerk 'Bollwerk'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: `pulvärk, `pulvärgi 'sadamamuul' Hlj VNg; `pulvärk, pulvärgi (pool-) 'sadamasild' Khk Mus Krj Jaa Tõs Khn Tor KJn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 890 pull-wär´k, wär´gi (P) 'Bollwerk (am Hafen)'; EÕS 1930: 855 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm'; ÕS 1980: 546 pulvärk 'kalda tugisein, kaitsetamm';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bolwerk 'urspr. Bohlenwerk, hölzerne Wehr; später jede Befestigung (auch von Erde)'; Schiller-Lübben bolwerk 'urspr. eine hölzerne Wehr, ein Werk von Bohlen'; MND HW I bōlwerk, bolwerk, bōlewerk 'Verbindung starker Bohlen, Wehr, Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk; Damm, Mole zum Schutz der Hafenanlage, Hafenbollwerk, Liegeplatz für Schiffe'
- Käsitlused: < kasks bolwerk, vrd sks Bollwerk (EEW 1982: 2223); < kasks bolwerk 'Bollwerk (am Hafen)' (GMust 1948: 58, 87); < asks bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon' (EES 2012: 391)
- Läti keel: lt † bul̃verkis [1638 Bullwercks] Bollwerk, Vorwerk < mnd. bolwerk [JS: laenuperiood 15. saj kuni 1638] (Sehwers 1918: 29, 85, 144); lt bulverķis Bollwerk < mnd. bolwerk 'Schanz-, Befestigungs-, Festungswerk' (Sehwers 1953: 20);
- Sugulaskeeled: sm bolvärkki [1642] valli, vallitus / Bollwerk < mrts bolwärk (‹ kasks bolwerk) (SSA 1: 95); lv bulà-, bul̄drik-pūᴅ Zaunstangen; bulàpū zu’ogə̑ Zaun aus dicken Stangen, Bollwerk; bul̄vie̯r, bul̄ver Stangenzaun < lt bul̄ve̬rs 'Bollwerk' (Kettunen 1938: 31)
pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'Bude'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 286 'tolliputka') neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat 'tolliputkas'; (Stahl HHb III 1638: 199 'tolliputka') negki temma öhe Jnnime∫∫e tolbodi ∫ees i∫tma '∫ahe er einen Men∫chen am Zoll ∫itzen'; (Gutslaff 1648: 209) Bôdi 'Bude'; (Gutslaff 1647-1657: 234) neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; (Göseken 1660: 568) Poedi 'Bude'; Poodi-Mees (poepidaja) 'budensitzer'; Poodi-naine 'budensitzer'; Poodi-pois 'budensitzer'; poedi-istoja 'budensitzer'; (Hupel 1780: 246) pood, podi d.; poe r. 'die Bude'; (Hupel 1818: 189) pood, poe ~ poodi r. d. 'die Bude'; (Lunin 1853: 146) pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
- Murded: puod, pue (`puodi) R; poed, poe Sa Muh Lä; pood, poodi Hi; pood´, poe (pue) L; pood´, poe(pu-) K I; pu̬u̬d´, poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´, poodi T V (EKI MK; EMS VII: 652)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´, pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik, pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; Wiedemann 1893: 849, 850 pōd´, pōe (pōt´) 'Bude, Kramladen'; wür´tsi-pōd 'Gewürzladen'; pōdik, pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt';
- Käsitlused: < kasks bôde (EEW 1982: 2131); < kasks bode (Raun 1982: 126; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; SKES: 648; EES 2012: 379)
- Läti keel: lt buõde [1587 Buude] Bude < kasks bōde 'Bude' [JS: laenatud vahemikus 1450-1550] (Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21); buode Bude < mnd. bôde (Jordan 1995: 58);
- Sugulaskeeled: sm puoti [1609] kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti puoti, kauppapuoti < sm (SSA 2: 433); is pooᴅi (Len, Hev, Kos) pood (Laanest 1997: 152); lv bùo̯ᴅ´ Bude, Laden < kasks bōde (Kettunen 1938: 31); lv būoḑ pood; veikals, bode (LELS 2012: 51)
pool, pooli 'kääv' < kasks spôle 'Spule'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Peter Poli; (Müller 1600-1606: 270-271) nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; (Müller 1600/2007: 534) kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees (14.06.1605) 'kangru pooli sees'; (Göseken 1660: 389) Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe (kangapool) 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; (Göseken 1660: 568) pöeli 'SpuelPfeiffe'; (Virginius 1687-1690) Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; (Vestring 1720-1730: 186) Polid 'Weber-Spulen'; (Helle 1732: 161) polid 'Weber-Spulen'; (Piibel 1739) polle temmal uksid egga pomisid, nemmad ellawad üksi; (Hupel 1780: 246) poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r., d. 'die Spuhle'; (Hupel 1818: 190) pool, -i r. d. 'Spuhle'; (Lunin 1853: 146) pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
- Murded: puol, `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel, pooli Sa Muh Lä Ris; pool, pooli (-a) Hi; pool´, pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´, pooli KJn SJn Vil eL (EKI MK; EMS VII: 660)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; Wiedemann 1893: 850 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
- Käsitlused: < kasks spôle 'Spule' (EEW 1982: 2134); < kasks spole (Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; EES 2012: 380)
- Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] Spule < mnd. spōle 'Spule, besonders Weberspule' (Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118); spuõlêt spulen < mnd. spōlen 'spulen' (Sehwers 1918: 160; Sehwers 1953: 118); spuole, špuole Spule des Spinnrades < mnd. spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' (Jordan 1995: 94); spuolēt abspulen, spulen; eilig gehen < mnd. spôlen '(Garn) zum Spinnen und Weben auf die Spule winden, aufspulen' (Jordan 1995: 94);
- Sugulaskeeled: sm puola [1637] käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche < mrts spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' (vrd kasks spole, sks Spule) (SSA 2: 430); lv spùo̯ĺ Spule < kasks spōle (Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327); lv spūoļ pool; spole (LELS 2012: 304); spuoļõ poolida; spolēt (LELS 2012: 304)
- Vrd koots|pool
pott1, poti 'anum' < kasks pot 'Topf, Pott'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Potte, Hans; (Müller 1600-1606: 272) v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; (Müller 1600/2007: 494) v̈che katla echk Potte siddes (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 288) ütte pot|seppa; (Stahl LS I 1641: 106) Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; (Stahl LS I 1641: 156) Se∫t üx pott piddap hehl meelel ∫e magko, mea e∫∫iti tem̃a ∫iddes keetetut on 'Dann ein Topf ∫chmecket gemeinliglich darnach, was er∫tmahlen darein gekochet ist'; (Gutslaff 1648: 231) padda 'Pott'; (Gutslaff 1647-1657: 285) ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; (Göseken 1660: 299) pott, -i 'Topff'; (Göseken 1660: 570) pott 'topff'; potti sepp 'töpffer (figulus)'; potti warw (värnits) 'Vernis (vernix)'; (Vestring 1720-1730: 188) Pot, -ti 'Der Topf'; (Helle 1732: 161) pot 'der Topf, Pott'; (Helle 1732: 322) pot 'der Topf'; (Piibel 1739) Ja ta wöttis ennesele ühhe potti-tükki; (Hupel 1780: 247) pot, -ti r., d. 'Topf, Pott'; (Hupel 1818: 190) pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; (Lunin 1853: 147) pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
- Murded: pott, podi (potti) R; pot´t, poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL (EKI MK; EMS VII: 713)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´, poti 'Topf'; Wiedemann 1893: 849 pot´t´, poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
- Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot (EEW 1982: 2156); < kasks pot (Raun 1982: 127; Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95); < kasks pot, put (Liin 1964: 56; EES 2012: 383)
- Läti keel: lt puods Topf; Kessel < mnd. pot, put (Jordan 1995: 84); pods, katls pada, pott (LELS 2012: 223);
- Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1826; 1699 pottu] saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' (‹ kasks pot, put 'ruukku') (SSA 2: 406); vdj potti pott, anum; посуда, горшок (VKS: 956); lv pot´̆t´à Topf; Napf (Kettunen 1938: 306); lv poţā savipott; māla poda (LELS 2012: 251)
- Vrd pott2
praost, praosti 'kõrgem vaimulik' < kasks pravest 'Propst'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 293) Prawest 'Probst'; (Hupel 1780: 247) praos, -se r., d.; pravest, -i d. 'der Probst'; (Hupel 1818: 191) praos, -se r. d. 'Pronst, Präpositus'; prausk u. prawusk u. prawest d. 'Probst'; (Lunin 1853: 147) praos, -se r. d. 'протоiерей, настоятель'
- Murded: praust, `prausti (-ao-) Kuu VNg Lüg Vai; praost, praosti (-au-, -ou-) Jäm Khk Rei Mar Ris Koe VJg Plt; praosk (-s´k), `praoski Äks Pil KJn TLä San Urv Har Rõu; praavos´k, -i Plv; praavusk, -i Vas; praavas´t, -i Lei; raos´k, `raoski M; praos, `praose (-au-) Muh Tõs Hää HJn Amb; `praaus, -e Vll; praos´s, praos´si Pal; raost, raosti Pöi Vig (EKI MK; EMS VII: 737)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prāos´k, prāos´ki (d) = prāust; prāus, -e; prāusk, -i '= prāust'; prāust, prāusti 'Probst'; prāwest, prāwesti = prāust; Wiedemann 1893: 873, 874 prāos´k, prāos´ki (d) = prāust; prāwest, prāwesti = prāust; prāust, prāusti (praos´k, prāus, prāusk, prāwest, prāwusk) 'Probst'; prāustinna, prāustinna 'Pröpstin'; ÕS 1980: 533 praost '(vaimulik)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 prâst, prōst, pravest, provest 'Propst'; Schiller-Lübben prâst, prawest, provest, prôst 'Probst'; MND HW II: 2 prōvest (prouwest, proewest), prōbest, prôfst, prôst, prāvest, prâpst, prâst 'Vorsteher, Aufsichtsgeistlicher einer Hauptkirche, eines Klosters, eines Stifts, Probst'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2166); < kasks pravest (Raun 1982: 127; Liin 1964: 42)
- Läti keel: lt prãvests [1638 Proue∫ts] Probst < mnd. prawest (Sehwers 1918: 93, 156); prãvests Propst < mnd. prāvest 'Propst' (Sehwers 1953: 95); prāvests Probst; auch: Ältester, Anordner < mnd. pravest (neben provest) 'Vorsteher eines Domkapitels, Klosters etc.' (Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: sm rovasti [1787; 1593 provasti] Propst < mrts provaste(r), prouester '(et. pappien) esimies, tuomiorovasti' (‹ kasks provest, pravest) (SSA 3: 99); sm rovasti < mrts provaster (Kettunen 1938: 312); lv prōvest Probst; lv prō̬vest < kasks prawest (Kettunen 1938: 312); lv prōpst, prǭvest praost; prāvests (LELS 2012: 254)
preester, preestri 'katol. kirikuõpetaja' < kasks prêster 'Priester'
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 245) ∫e Kunninglick pree∫terdohm 'das Königlich Prie∫terthum'; (Göseken 1660: 293) Preester 'Priester'; (Göseken 1660: 448, 637) körgk Preeseter (ülempreester) 'hoher Priester'; suur Preester (ülempreester) 'hoher Priester'; (Göseken 1660: 617) Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe (prior)'; (Göseken 1660: 571) Preester 'Priester (Sacerdos)'; Preestri kübbar 'Barcht'; preestrix töstma 'einem Prister ordiniren'; (VT 1686) sis astiwa ne Preestri nink seJummala KoaPähmehs; (Vestring 1720-1730: 188) Preester '- -'; (Helle 1732: 195) üllempreester 'der Hohepriester'; (Piibel 1739) preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; (Hupel 1780: 247) preester, -tri bl., r., d. 'der Priester'; (Hupel 1818: 191) preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; (Lunin 1853: 148) preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
- Murded: `priester, `priestri R; `preester, `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester, `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster, `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel, `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster, `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V (EKI MK; EMS VII: 740)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster, prēs´tri; prēs´tri, prēs´tri (d) 'Priester, Pastor'; prēsterlik, prēsterliku 'priesterlich'; Wiedemann 1893: 875 prēster, prēs´tri; prēs´tri, prēs´tri (d) 'Priester, Pastor'; prēsterlik, prēsterliku 'priesterlich'; prēs´tina, prēs´trina 'Priesterin'; ÕS 1980: 533 preester;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
- Käsitlused: < kasks..., vrd sks Priester (EEW 1982: 2168); < kasks prêster (Raun 1982: 127; Raag 1987: 323); < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' (1599) (Ariste 1963: 101); < asks Preester (Liin 1964: 40); < asks prēster 'preester' (‹ vanakreeka presbyteros 'vanem, tähtsam') (EES 2012: 384)
- Läti keel: lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] Priester < mnd. prēster (Sehwers 1918: 93, 156); lt priestris < mnd. prēster (Sehwers 1953: 95); priesteris Priester < mnd. prêster (Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r Priester < kasks prēster (Kettunen 1938: 312); lv prīestõr preester; priesteris (LELS 2012: 254)
prii, prii 'vaba' < kasks vrî 'frei'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Prylickeleib '?priilik leib'; (Müller 1600-1606: 272) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; (Müller 1600/2007: 226) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema (15.05.1603); (Gutslaff 1648: 213) wabba 'frey (liber)'; (Göseken 1660: 571) Wryherr, -i (parun) 'Freyherr'; (Forselius 1694) pri; (Vestring 1720-1730: 188, 297) Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; (Helle 1732: 162) pri 'frey'; (Hupel 1780: 247, 317) pri r., d. 'frey'; wri r. 'frey'; (Hupel 1818: 191, 293) pri r. 'frey'; wri r. selt. 'frey'; (Lunin 1853: 148, 235) pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
- Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M (EKI MK; EMS VII: 746)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī, prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī, prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
- Käsitlused: < kasks frî? (EEW 1982: 2170-71); < kasks vrî (Raun 1982: 128); < kasks vrî 'frei' ~ rts fri (Raag 1987: 339); < asks vri (EES 2012: 385)
- Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] frei < mnd. vrī (Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17); brīvs frei < mnd. vrî (Jordan 1995: 57);
- Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] vapaa / frei < mrts fri 'vapaa, verovapaa' (‹ asks vrī) (SSA 1: 118); lv brī frei, ledig < kasks vrī (Kettunen 1938: 29); lv brī prii; brīvs (LELS 2012: 48)
prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'Prophet'
- Esmamaining: Boierus 1587
- Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) se Propheti Joelis häle mele panku; (Müller 1600-1606: 272-273) loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; nedt Prophetit; (Müller 1600/2007: 68) Patriarchit ninck Prophetidt (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 68) Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; (Rossihnius 1632: 288) hoja meit neine kawalatte Prophetide ehst; (Stahl HHb II 1637: 3) lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; (Stahl HHb II 1637: 88) Prophetide auwus lugku 'die ehrliche Zahle der Propheten'; (Gutslaff 1647-1657: 79) temma om ütz Propheth; (Göseken 1660: 571) Prowet 'Prophet'; proweti Emmand (naisprohvet) 'Prophetin'; (VT 1686) Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; (Vestring 1720-1730: 188) Prohwet 'Der Prophet'; (Helle 1732: 162) prohwet 'der Prophet'; (Piibel 1739) Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; (Hupel 1780: 247) prohwet, -i bl, r. 'Prophet'; proweet, -i bl., d. 'Prophet'; (Hupel 1818: 191) prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet u. prowet, -i d. 'Prophet'; (Lunin 1853: 148) prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
- Murded: `prohvet, `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet, prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) (EKI MK; EMS VII: 757)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet, prohweti; prohwēt, prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d, bl) '= prohwet'; Wiedemann 1893: 877 prohwet, prohweti; prohwēt, prohwēti (prōwēt) 'Prophet'; prohwetijana 'Prophetin'; ÕS 1980: 537 prohvet;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
- Käsitlused: < sks Profet (EEW 1982: 2178); < kasks prophête (Raun 1982: 128); < asks Prophet (1599) (Ariste 1963: 101); < asks Prophet(e) (Liin 1964: 40); < asks prophēte 'prohvet' (EES 2012: 385)
- Läti keel: lt praviẽts [1587 to Prophete] Prophet < mnd. prophēte (Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94); pravietis Prophet, Seher < mnd. prophête (Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: lvS praviet Prophet (SLW 2009: 152-153); lv pravie̯t̀, pravie̯`š Prophet (Kettunen 1938: 312); profēt prohvet; pravietis (LELS 2012: 254)
pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'Braut'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; (Müller 1600/2007: 330) kauniste ehituth kudt vx Brudt (14.10.1603) 'pruut'; (Stahl HHb I 1632: Diij) Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; (Stahl 1637: 44) prühdt, prühdti∫t 'braut'; (Brockmann 1637: 93) Se Pruth on kaunis kül; (Stahl LS I 1641: 169) kus nemmat omma Bruti kahs ommat e∫∫imalt wohdel ∫ahtetut 'als ∫ie zum er∫ten mit jhrer Braut ∫eyn zu bette gebracht'; (Gutslaff 1648: 209) Morsi /a 'Braut'; (Göseken 1660: 283) Pruhdt, -i 'Braut'; (Göseken 1660: 571) Pruht 'Braut'; Pruhti pois (meessoost pulmategelane) 'Braut Diener'; morsi 'Braut'; (Vestring 1720-1730: 188) Pruut, -ti 'Die Braut'; (Helle 1732: 162) pruut, g. i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; (Helle 1732: 322) pruut 'die Braut'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) Pruut aiab jutto ommast peigmehhest, ja kidab tedda; (Hupel 1780: 248) pruut, -ir. 'Braut'; (Hupel 1818: 192) pruut, -i r. d. 'Braut'; (Lunin 1853: 148) pruut, -i r. d. 'невѣста'
- Murded: pruut, `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut, pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut, ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) (EKI MK; EMS VII: 773)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´, prūdi 'Braut'; Wiedemann 1893: 880 prūt´, prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
- Käsitlused: < kasks... 'Braut' (EEW 1982: 2186-87); < kasks brût (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57); < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' (EES 2012: 387)
- Läti keel: lt brũte [1586 Brute] Braut < mnd. brūt (Sehwers 1918: 32, 144); brūte Braut < mnd. brût (Jordan 1995: 57);
- Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] (SLW 2009: 153); lv brū`t´ Braut < kasks brūt (Kettunen 1938: 30); brūţ pruut; līgava, brūte (LELS 2012: 49); mārš pruut, mõrsja; līgava (LELS 2012: 183)
pulber, pulbri 'süüteaine; arstim' < kasks pulver 'Pulver'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) püssi Rocht /u 'Pulver'; (Helle 1732: 91) se pulwer 'der Zunder'; (Helle 1732: 169) püssi-rohhi 'Schieß-Pulver'; (Hupel 1766: III) mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; (Hupel 1766: 15) ei woi sa mitte ühhe pulwriga keik haiged terweks tehha; (Hupel 1766: 42) Neist rohtudest tehhakse paljo pulwrit Apteke peäl; (Hupel 1780: 250) pulwer, -wri r., d. 'Pulwer (Arzney)'; pulwer, -wri d. 'Zunder im Feuerzeug'; (Lithander 1781: 344) Ööstri Pulwer 'Austernpulver'; (Hupel 1818: 195) pulwer, -wri r. d.; pulper, -pri d. 'Pulver (Arzney); Zunder im Feuerzeuge'; (Lunin 1853: 151) pulwer, -wri r. d. 'лекарственный порошокъ; трутъ'
- Murded: `pulber, `pulbri (-re) 'pesupulber; ravim; väetis' Kuu Lüg Jõh IisR Sa Muh Rei Tõs Hää Rap Juu JMd Koe Kad VJg Iis Trm Ksi Plt KJn M; `pul´bri V; pul´bre T; `pulver, `pulvri (-re) VNg Vai Käi L Ha Trm Vil Trv (EKI MK; EMS VII: 826)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978, 983 pulber, pul´bri 'Pulver'; pulwer, pul´wri '= pulber'; Wiedemann 1893: 888 pulber, pul´bri (pulper, pulwer) 'Pulver'; ÕS 1980: 546 pulber;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pulver 'Staub; Pulver; Schiesspulver'; Schiller-Lübben Pulver 'Staub'; MND HW II: 2 pulver, pulfer, ○polver 'Erde, Schmutz, Staub; Asche; Pulver; Schießpulver'
- Käsitlused: < kasks... 'Pulver' (EEW 1982: 2215); < kasks pulver (Raun 1982: 130); < asks pulver 'tolm', sks Pulver 'pulber; püssirohi' (EES 2012: 390)
- Läti keel: lt pul̃veris [1638 Pullwers] Pulver (zum Schießen und zur Arznei) < mnd. pulver [JS: laenuperioodiks 15. saj] (Sehwers 1918: 93,156; Sehwers 1953: 96); pulveris Pulver < mnd. pulver (Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: sm pulveri [1750] (pesu-, lääke)jauhe / Pulver < rts pulver (‹ kasks, sks Pulver 'pulveri, jauhe') (SSA 2: 425); lvS pulver [1829 pulwar] Pulver (SLW 2009: 154); lv pul̄vie̯r Pulver (Kettunen 1938: 314); pulvõr pulber; pulveris (LELS 2012: 256)
puust, puusti 'kõrvakiil' < kasks vûst 'Faust'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: puus´t, puusti '(kõrva)hoop' Hää Plv Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūs´t, pūs´ti (d) 'Ohrfeige'; kõrwa-pūs´t 'Ohrfeige'; Wiedemann 1893: 906 pūs´t, pūs´ti (d) (pōste, kõrwa-pūts), kõrwa-pūs´t 'Ohrfeige';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pûst 'das Blasen'; vûst 'Faust'; Schiller-Lübben pust 'Polster, gepolstertes, gestopftes Küssen'; vûst 'Faust'; MND HW I vûst (vuest, fuist) 'Faust'
- Käsitlused: < kasks pûst (EEW 1982: 2263; SKES: 667); < ? kasks ~ rts (SSA 2: 447)
- Sugulaskeeled: sm puusti [Agr corwapwsti; n 1580 puustit] lyönti, isku (korvalle) / Schlag, Ohrfeige < rts pust (vrd kasks pūster, sks Püster 'käsipalkeet') (SSA 2: 447; SKES: 667)
pöök, pöögi 'lehtpuu (Fagus sylvatica)' < kasks bö̂ke 'Buche' ~ rts bök Alamsaksa päritolus tekitab kahtlusi hiline esinemus kirjakeeles ning andmete puudumine murretes. Pole välistud soome kaudlaen.
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 609) saxamah wachter puh (valgepöök) 'Hayn büche'; (Helle 1732: 299) saksama saar 'Buchbaum'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 saksa-mā-sār´ 'Buche'; Wiedemann 1893: 999 saksa-mā-sār´ 'Buche'; EÕS 1930: 944 pöök 'bot. puu: Fagus (Buche)'; ÕS 1980 pöök = pöögipuu '(Fagus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boke 'Buche'; MND HW I bö̂ke 'Buche'
- Käsitlused: < kasks bôk 'Buche' (EEW 1982: 2335); < rts bök ~ kasks boke (Raun 1982: 136); < asks boke ~ rts bok, bök 'pöök' (EES 2012: 406)
- Sugulaskeeled: sm pyökki [Agr; 1580 böki] Fagus silvatica / Buche < rts böök, bök (SSA 2: 454); lv būg̀-boù̯m (Sal. vīksne) Buche, Buchenbaum < kasks bōk 'Buchecker' (Kettunen 1938: 33); lv būg-boum Buche (Raag 1987: 328); bukspū pöök; dižskābardis (LELS 2012: 50)
püss, püssi 'laskeriist' < kasks busse 'Büchse'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 287) Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; (Müller 1600/2007: 272) nÿ suhret hirmsat Raudtristat ninck püßith (19.08.1603); (Stahl 1637: 101) Püs, püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; (Stahl 1637: 45; 98) pü∫∫irocht; Pü∫∫irocht 'büch∫enpulver; Pulver'; (Gutslaff 1648: 209) Püsse 'Büchse'; (Gutslaff 1648: 232) püsse 'Rohr, Büchse'; (Stahl LS I 1641: 105) kudt needt püssi meehet 'wie die Schützen'; (Göseken 1660: 283) Püß, -i 'Büchs'; (Göseken 1660: 584, 585) Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Püssi laskma 'die büchse loß schiessen'; püssi toitma (püssi laadima) 'die büchse laden'; Püssi laskia 'büchsen Schütz'; Püssi mees 'büchsen Schütz'; püssi Rocht 'büchsen Pulver'; (Göseken 1660: 636) Suhr püssi 'geschütz'; (Göseken 1660: 585) püssilöhd 'Kugel (glans)'; (Göseken 1660: 585) püssi Rachk (püssikukk) 'schneller am Rohr'; Püssi Rocht 'Pulver (pulvis)'; Püssi Rohhi Sarw 'Pulverhorn'; (Göseken 1660: 482) löhzi püssi (puhkpüss) 'klatz Rohr'; löhzi püß 'Paust Rohr'; (Göseken 1660: 573) pohhu püssi 'paust Rohr'; pohhu püß (puhkpüss) 'Paust Rohr (sclopus)'; (Göseken 1660: 584) püssi lasckma 'schiessen (eiaculare)'; (Hornung 1693: 33) Püs, Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; (Vestring 1720-1730: 191) Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; (Helle 1732: 163) püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; püssi-mees 'der Schütze'; (Helle 1732: 322) püs 'die Büchse'; (Hupel 1780: 249) püs, -si r., d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; (Hupel 1818: 194) püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; (Lunin 1853: 150) püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
- Murded: püss, `püssi (-ü) R; püs´s, püs´si (-ss-) eP M T; püs´s, püssü Khn San Urv; püs´s, püssä San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püs´s´, püs´s´i ; püss, püssü (d) 'Flinte, Büchse'; Wiedemann 1893: 911 püs´s´, püs´s´i ; püss, püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2349); < kasks busse (Ariste 1972: 96; Liin 1964: 46; Raun 1982: 137; EES 2012: 408); < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' (Ariste 1963: 102); < kasks büsse, busse (SSA 2: 451; SKES: 672); < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser (Raag 1987: 338)
- Läti keel: lt bise [1638 Bi∫∫a, 1644 büsse] Flinte, Büchse (Sehwers 1918: 56, 84, 143); bise Büchse, Flinte < mnd. büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' (Sehwers 1953: 12); lt busa, buse Büchse (Gewehr) < nd. busse (Sehwers 1953: 22); bise Büchse, Flinte < mnd. büsse (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse < mrts byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' (‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu'); is püssü; krj pyssy < sm (SSA 2: 451); is püssü (Kos) püss (Laanest 1997: 161); vdj püssü püss; ружьё (VKS: 1016); lvS püss Büchse, Flinte (SLW 2009: 161; Kettunen 1938: 323); lv bis̄ (büs̄) Büchse, Flinte, Schiessgewehr < kasks büsse (Kettunen 1938: 23); bis püss; bise (LELS 2012: 44)
raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'Rat'
- Esmamaining: ametivanne 1570
- Vana kirjakeel: (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; (Rossihnius 1632: 302) se om selle Rattile wölgo; (Stahl HHb I 1632: Hiij) ninck linna radi I∫∫andade ehs 'vnd [für] Stadt Rähte'; (Stahl 1637: 98) Rahd, rahdi∫t 'Rath'; (Stahl HHb III 1638: 104) ∫e on ∫elle Radille wölgk 'der i∫t des Radts ∫chüldig'; (Stahl HHb IV 1638: 221) nende rahdikoddade ette 'für jhre Rathhäu∫er'; (Gutslaff 1648: 231) Raht/e 'Raht'; (Gutslaff 1647-1657: 225-226) Ke - - ütleb Raka, sahb sühdlick olla selle Rahtille; (Gutslaff 1648: 78) Rathi Isand 'Senator; raehärra'; (Göseken 1660: 295) Raad, -i 'Rahd'; (Göseken 1660: 587) Rahdi-Jssand 'Raht-Herr'; Rahdi-Kodda 'Raht-Haus'; Rahdi-Sehdus 'Raht-Schlus'; (Göseken 1660: 371) Jummala Rahd (jumala nõu, tahtmine) 'Gottes Raht'; (VT 1686) andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; (Vestring 1720-1730: 194) Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; (Helle 1732: 164) raad 'der Rath, magistrat'; (Helle 1732: 322) raad 'der Rath'; (Piibel 1739) üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; (Hupel 1780: 251) raad, raadi od. rae r., d. 'Rath, Stadtrath'; (Hupel 1818: 197) raad, -i od. rae r. d. 'Stadtrath, Rath'; (Lunin 1853: 153) raad, -i ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъб ,судъ'
- Murded: raad, rae Jõh (EKI MK); rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´, rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; Wiedemann 1893: 933 rād´, rāe (rāe) 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
- Käsitlused: < kasks rât, vrd sks Rat (EEW 1982: 2359); < kasks rât (Raun 1982: 137; Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47); < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' (EES 2012: 410)
- Läti keel: lt *rãtũzis Rathaus < mnd. rāthūs (Sehwers 1918: 156); lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] Ratsherr < dt. (Sehwers 1918: 81);
- Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] neuvosto, maistraatti < mrts radh 'neuvosto; neuvo, apu' (SSA 3: 35); sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' (Bentlin 2008: 166); lv rō̬`t-izànd Ratsherr < sks Rat (Kettunen 1938: 345)
- Vrd raatus
reis, reisi 'teekond' < kasks reise 'Reise'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 293) se Te echk Reise pæle iethma; (Müller 1600/2007: 522) se Te echk Reise pæle (31.05.1605); (Gutslaff 1648: 232) Teh 'Reise'; (Göseken 1660: 295) Reisi 'Reise'; (Hupel 1780: 255) reisi kot d. 'der Ränzel, Reisesack'; reisja mees d. 'ein Reisender'; (Lunin 1853: 158) reis, -si r. d. 'поѣздка, путешествiе'
- Murded: reis, `reisu Kuu VNg Lüg; reis, reisu Khk Mar Mär Tõs Tor Ha Koe Iis Trm; reis, `reisi Vai; reis, reisi S Kse Han Tõs Khn Hää Juu JMd Trm Plt KJn M TLä Rõn San V(-s´) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reiz´, reizi; reiz, reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; Wiedemann 1893: 949 reiz´, reizi; reiz, reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; ÕS 1980: 583 reis;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 reise 'Aufbruch, Reise; Kriegszug zu Lande oder See; Handelsreise'; Schiller-Lübben reise 'Aufbruch zum Kriegszuge, Feldzug; Handelsreise oder andere Reise'; MND HW II: 2 rêͥse (rese, royse) 'Fahrt zu einem entfernten Ort, Reise (Handelsfahrt, Botengang, Kriegszug, Kreuzzug); Wegstrecke'
- Käsitlused: < kasks reise 'Reise' (EEW 1982: 2452-2453; Liin 1964: 49; Raag 1987: 324; EES 2012: 424)
- Läti keel: lt † reĩze Reise (Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 99); ziemas reiss talvereis (LELS 2012: 328);
- Sugulaskeeled: sm reissu [1580] matka, retki; väylä, reitti / Reise; Route, Strecke; krj reissu < mrts resa (‹ kasks reise) (SSA 3: 62; SKES: 761); is reisu matka < sm; vdj reisu matka < is ~ sm (SSA 3: 62); lv reì̯z Reise, Fahrt < kasks reise (Kettunen 1938: 332); reiz reis, teekond; ceļojums (LELS 2012: 265)
- Vt reisima
riim, riimi 'luuleriim' < kasks rîm 'Reim'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 295) rijhmi 'Reim'; (Göseken 1660: 595) Riem 'reim (rhytmus)'
- Murded: riim, `riimi Kuu VNg IisR Vai; riim, riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Har Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; Wiedemann 1893: 963 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
- Käsitlused: < kasks rîm 'Reim' (EEW 1982: 2477; SKES: 874; Liin 1964: 60; Raun 1982: 142; SSA 3: 73); < asks rīm 'riim, luuletus' (EES 2012: 427)
- Läti keel: lt *rĩme [1683] Reim < mnd. rīm (Sehwers 1918: 157); rĩme Reim, Gedicht < mnd. rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' (Sehwers 1953: 102); rīme Rein; Gedicht < mnd. rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt reimen < mnd. rīmen (Sehwers 1918: 157); rẽmêt reimen; dichten < mnd. rīmen 'reimen, Verse machen' (Sehwers 1953: 102); rīmēt reimen; dichten < mnd. rimen (Jordan 1995: 85);
- Sugulaskeeled: sm riimi [1583] loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers < mmr rim, riim 'säe, runo, riimi' (‹ kasks rīm) (SSA 3: 73; SKES: 784); lv rīm Reim (Kettunen 1938: 340)
roos, roosi 'lill; haigus' < kasks rose, sks Rose
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 301) Roside pæl piddame keuwma; (Müller 1600/2007: 582) Roside pæl piddame keuwma (26.07.1605); (Stahl HHb II 1637: 107) taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; (Stahl HHb II 1637: 156) kudt üx punnane rohs 'wie ein Ro∫en roth'; (Stahl 1637: 101) Rohse, rohsi∫t 'Rose'; (Gutslaff 1648: 232) Roseninni 'Rose'; (Göseken 1660: 295) Roese 'Rose'; (Göseken 1660: 599) Rohse 'rose (flos)'; Rosanini (roosiõis) 'rose (flos)'; (Virginius 1687-1690) itkege Sauli perrast, ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; (Vestring 1720-1730: 209) Roos, -si 'Eine Rose'; (Hupel 1780: 259, 260) roos, -i r., d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r., d. 'der Rosenstock'; (Lenz 1796: 21) Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; (Hupel 1818: 209) roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; (Lunin 1853: 162) roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
- Murded: ruos, `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes, roosi Sa Muh Lä; roos, roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬s´, roosi Hää Kod KJn eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´, rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; Wiedemann 1893: 978 rōz´, rōzi (krōz´) 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med.';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), ○rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
- Käsitlused: < sks Rose (SKES: 891; EEW 1982: 2537); < kasks rose (Raun 1982: 145; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; EES 2012: 436)
- Läti keel: lt ruõze [1585 ∫eouwe ro∫e] Rose < mnd. rōse (Sehwers 1918: 81, 157); † ruõdze Rose (Krankheit) (Sehwers 1918: 54, 157); lt ruõdze Rose; Rotlauf (Sehwers 1953: 103); ruoze Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf < mnd. rose 'Rose' (Jordan 1995: 86);
- Sugulaskeeled: sm ruusu [1622; Agr rosi] ruusukukka; ruusutauti / Rose < mrts rōs, rōsa 'ruusu' (‹ kasks rose, ruse); is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' (‹ sks rose) (SSA 3: 115); lvS ruoš, ruož Rose (auch die Krankheit) (SLW 2009: 167); lv rùo̯ž Rose; Krankheit < sks (Kettunen 1938: 348); lv rōza, rōzalikki rosenfarbig (Kettunen 1938: 344); rūož roos; roze (Rosa); rūož roospõletik, roos, erüsiipel; roze (LELS 2012: 278)
roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < asks rôf 'Roff'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110) Hans Rowisep; (Göseken 1660: 295) Roowi 'Roff'; (Vestring 1720-1730: 209) Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; (Helle 1732: 170) roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; (Hupel 1780: 259) roow, -i r., d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; (Hupel 1818: 210) roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; (Lunin 1853: 162) roow, -i r. d. 'кухня'
- Murded: ruov, `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov, roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob, roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v, roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov, `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov, roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob, roobi Lä Pil; ru̬u̬v, roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080 rōw, rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; Wiedemann 1893: 978 rōw, rōwi (rōe) 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; Wiedemann 1869: 510 rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; Wiedemann 1893: 462 rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
- Käsitlused: < kasks rôf (EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145); < kasks rôf (Kobolt 1931: 151); < kasks rôf (ruf) (Liin 1964: 52); < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' (EES 2012: 437)
- Läti keel: lt ruõvis, ruõve das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat < mnd. rōf 'Schutzdach über Mauern' (Sehwers 1953: 103); ruovis Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc. < mnd. rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' (Jordan 1995: 86)
- Vrd ruhv
rubiin, rubiini 'punane vääriskivi' < kasks rubîn, sks Rubin
- Esmamaining: Stahl HHb II 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) ∫inna ∫elgke Ja∫pis ninck Rubin 'du heller Ja∫pis vnd Rubin'; (Gutslaff 1648-56) Se töine höhlas olli ütz Rubini kiwwi; (Göseken 1660: 600) Rubbin Kiwwi 'rubin (rubinus)'; (VT kk 1690: 191) Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant.
- Murded: `rubiin, rubiini 'punane kalliskivi' Khk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1092 *rūbīn, rūbīni 'Rubin, Edelstein'; Wiedemann 1893: 989 *rūbīn, rūbīni 'Rubin, Edelstein'; EÕS 1937: 1163 rubiin 'punane vääriskorund; kalliskivi (der Rubin)'; ÕS 1980: 601 rubiin '(punane vääriskivi)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rubîn, rabîn, robîn 'ein tiefroter Edelstein, roter Korund, Rubin'
- Käsitlused: < sks Rubin (EEW 1982: 2547; EKS 2019); < asks Rubin (1599) (Ariste 1963: 103); < asks Rubyn (Liin 1964: 62); < sks Rubin 'rubiin' (EKS 2019)
- Läti keel: lt rubīns Rubin (VLV 1944: 425); lt rubīns rubiin (ELS 2015: 739)
rull, rulli < kasks rulle 'Rolle'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1503
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1503) Trull, Jurgen; (Tallinna Linnaarhiiv 1567) Trull, Jurgen; (Vestring 1720-1730: 210) Rul, -li 'Die Rolle'; (Hupel 1780: 260, 288) rul, -li r., d. 'die Rolle'; trul, -li r., d. 'die Rolle'; (Lithander 1781: 497) Rulli siis se taigen Taarti-rulliga laua peäl wägga öhhukesseks wälja; (Hupel 1818: 252) trul, -li r. d. 'Rolle; Walze'; (Lunin 1853: 199) trul, -li r. d. 'катокъ, скалка, валёк'
- Murded: rull, `rulli 'rull, valts' Kuu; ruĺl, rulli S L Ha Pil KJn Vil M San Lei; trull, `trulli R; trul´l, trulli Mär Hag Juu KuuK JMd JJn ViK I Äks Plt T V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´, rul´l´i 'Rolle, Walze'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´, rul´l´i 'Rolle, Walze'; ÕS 1980: 602 rull;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rulle 'Rolle, Walze; Drehscheibe; Zusammengerolltes, v. Waren'; Schiller-Lübben rulle 'Rolle, Walze; Rolle, Papierrolle'; MND HW II: 2 rulle, rul, rolle, ○rol 'aufgerolltes Stück (beschriebenes) Pergament oder Papier, Schriftrolle; Dokument, Urkunde; zylindrisch aufgerollte flache Materialien; zylindrisches Holzstück, Walze; Laufrad'
- Käsitlused: < kasks rulle 'Rolle' (EEW 1982: 2552; Raun 1982: 145; EES 2012: 438; EKS 2019); < kasks rolle, rulle (Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 98); < vrd kasks drullen 'keerama' (rull ~ trull) (Raun 1982: 182)
- Läti keel: lt rul̃lis Wäscherolle, Feldwalze < mnd. rulle (Sehwers 1918: 25, 157); lt rul̃lis, rul̃le Wäscherolle; Feldwalze; Papierrolle < nd. rulle 'Rolle, Walze; Papierrolle, Urkunde' (Sehwers 1953: 102); rullis Wäscherolle; Rollholz der Mangel oder mit Steinen gefüllte Lade, die auf einem Untergestell hin- und hergezogen wird < mnd. rulle 'Rolle, Walze' (Jordan 1995: 85);
- Sugulaskeeled: sm rulla [1637 rulli] Rolle < mrts rulla, rulle (‹ kasks rulle, rolle ‹‹ lad rotulus); is rulla jyrä, rulla; vdj rulla; krj rulla (rukin) rulla < sm (SSA 3: 102; SKES: 859); is rulla (Len, Kan) rull (Laanest 1997: 170); lv rul̄ Rulle, Walze < kasks rulle; vdj rulla < rts rulla (SKES: 859); lv ruĺ̄ Rolle, Walze < sks (Kettunen 1938: 347); lv ruļ rull; rullis (LELS 2012: 276)
- Vt rullima
ruun, ruuna 'kohitäkk' < kasks rūne 'Wallach'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97, 126) ruhn 'Wallach'; (Gutslaff 1648: 245) Rûn /e 'Wallach'; (Göseken 1660: 602) ruhn 'Wallach'; Ruhn, -a 'Wallach (cantherius)'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Runapä Jurri; (Vestring 1720-1730: 25, 210) Ruun 'Ein Wallach'; Runama 'Wallachen'; (Helle 1732: 171) ruun 'der Wallach'; runama 'wallachen'; runatud 'gewallacht'; (Hupel 1780: 261) ruun, -a r., d. 'der Wallach'; runama od. ärrarunama r., d. 'wallachen'; (Hupel 1818: 212) ruun, -a r. d. 'Wallach'; (Lunin 1853: 164) ruun, -a r. d. 'меринъ'
- Murded: ruun, `ruuna R(`ruuna Vai); ruun, ruuna S sporL KPõ I Plt KJn M TLä TMr San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūn, rūna 'Wallach'; Wiedemann 1893: 989 rūn, rūna 'Wallach'; ÕS 1980: 603 ruun;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rune 'verschnittener Hengst, Wallach'; MND HW II: 2 rûne, *○rûn 'verschnittener Hengst, Wallach'
- Käsitlused: < kasks rūne 'Wallach' (EEW 1982: 2565); < kasks rune (Raun 1982: 146; Liin 1964: 63; EES 2012: 440); < rts rune (Raag 1987: 335)
- Läti keel: lt † rũnis [1638 Ruhna] Wallach < mnd. rūne (Sehwers 1918: 35, 93, 157); rūnis Wallach < mnd. rūne 'verschnitterer Hengst, Wallach' (Sehwers 1953: 104); rũnît kastrieren < mnd. rūnen (Sehwers 1918: 157);
- Sugulaskeeled: sm ruuna [1580] kuohittu ori / Wallach < rts rune 'kuohittu ori' (‹ kasks rune); is rūna; krj ruuna < sm ruuna; vdj rūna; lv rūna < ee (SSA 3: 114); sm ruuna verschnittener Hengst, Wallach < kasks rûne ~ rts rune (Bentlin 2008: 89-90); is ruuna (Hev) ruun (Laanest 1997: 171); lv rūna Wallach < kasks rune (Kettunen 1938: 349); lv ru’inə̑; rūnə̑ (mit einem stumpfen Messer) schneiden; verschneiden, kastrieren < kasks runen (Kettunen 1938: 346, 349); lv rūnõ kohitseda, ruunata; kastrēt, rūnît (LELS 2012: 277)
ruut1, ruudi 'rohttaim (Ruta)' < kasks krût 'Kraut'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) teije Kümnest annate sest Kappost hainast, wihnruhtest, n. keickesugkuzest aijahainast; (VT 1686) ruht 'ruut'; Kümnist annate Müntä nink Ruhtä nink kigesuggutze Roho eest; (Piibel 1739) teie kümnest maksate mündist ja rudist, ja keigest aia-rohhust
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; Wiedemann 1893: 989 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; EÕS 1937: 1176 ruut 'bot. taim (Ruta, Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut 'rohttaim (Ruta)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei jeder Art'; Schiller-Lübben krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei, vor allem zur Bereitung des Gewürzweines, der Gewürzwein selbst'; MND HW II: 1 krût (kruet, kruyt) 'Kraut, „herba“, Pflanze, grünes Gewächs; Gewürzpflanze; Heilkraut, Arzneikraut'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2566); < kasks krût 'rohttaim' (Raun 1982: 146); < kasks rude (Liin 1964: 62); < asks krūt, krude 'taim, maitseaine; püssirohi' (EES 2012: 440)
- Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute < rts ruta 'Ruta graveolens' (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 3: 115); is rūti; vdj krūti < sm (SSA 3: 115); sm ryyti [1820; 1580 krydhitt] mauste, yrtti / Gewürz < rts, vrd mrts kryde 'mauste' (‹ kasks krūt, krude 'mauste, kasvi') (SSA 3: 121; Häkkinen 2004: 1086)
rääs|tool, -tooli 'kantsel' < kasks predek-stōl, predik-stōl 'Kanzel, Klappstuhl'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 165) räästool 'die Cantzel'; (Helle 1732: 376) mis issand on rööstoli peält öölnud 'welches der Herr von der Cantzel uns gesagt'; (Hupel 1780: 252) räästool, -i r. 'Kanzel'; (Hupel 1818: 198) räästool, -i r. 'Kanzel'; (Lunin 1853: 153) räästool, -i r. 'кафедра'
- Murded: räästool (-tuol, -tuel) 'kantsel kirikus' Kuu Lüg Käi Phl Mar Mih Ris Juu Pee KJn Pst; `räästul (rea-), -i Jõe VJg Plt (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-tōl´, -tōli (reastōl) 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; Wiedemann 1893: 944 rǟs-tōl´, -tōli (reastōl) 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; EÕS 1937: 1204 räästool 'kiriku kantsel (Predigtstuhl)'; ÕS 1980: 607 † räästool '(kiriku)kantsel';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 reken- + stôl 'Gerichts- + Stuhl'; predik-stôl 'Kanzel; Klappstuhl'; Schiller-Lübben predek-, -predikstôl 'Kanzel, Klappstuhl'; MND HW II: 2 prēdikstôl (predick-, predig-), -stûl; prēdekstôl, prēdicht-, prēdistôl, prēdegestôl, preddick-, preddekstôl 'Kanzel, Klappstuhl'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2641); < asks predek-stōl, predik-stōl 'kantsel; klapptool' (EES 2012: 447-448)
- Läti keel: lt sprediķis [1586 to predicke] Predigt < mnd. predike (Sehwers 1918: 35, 81, 159); lt spredikuôt (1587 predikeet) predigen < mnd. prediken (Sehwers 1918: 81); lt prediķēt predigen < mnd. prediken, predeken (Sehwers 1953: 95; Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: lv spreḑīktõ jutlustada; sprediķot (LELS 2012: 303)
rööv, röövi 'röövimine, riisumine' < kasks rôf 'Raub'
- Esmamaining: LiiviTalu 1550
- Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) Keß Roivi wise uhest teisest Wottap; (Stahl HHb III 1638: 248) ninck temma peap needt wegkiwat rohwix sahma 'vnd er sol die starcken zum Raube haben'; (Hupel 1780: 258) rööwliminne r., d. 'Raub'
- Murded: rüöv, `rüövi Lüg Vai; rööv, röövi Khk Emm (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫw, rȫri 'Raub'; Wiedemann 1893: 980 rȫw, rȫri 'Raub'; ÕS 1980: 608: rööv;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rôf 'Raub, das Rauben, die Raubthat'; MND HW II: 2 rôf (roef, roff, rouff) 'gewaltsame Wegname, Beraubung; Beschlagname, Pfandung; Entführung; geraubtes Gut'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2621); < kasks rôf 'Raub' (Ariste 1940a: 110; Liin 1964: 45); < kasks rôf, vrd rts rof (Raag 1987: 336); < asks rōf 'röövimine, riisumine; röövitud vara' (EES 2012: 449)
- Sugulaskeeled: lv rēviļtimi rööv; laupīšana (LELS 2012: 266)
- Vt röövel, röövima
rüütel, rüütli < kasks rü̂ter 'Ritter'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 138) Manthw rutlypoyck; Mantu Rutlipoick; Manth Rutlypoyck; (Gutslaff 1648: 232) Ruetel/e 'Reuter'; (Gutslaff 1647-1657: 211, 212) temma rühtel maha langeb taggase; ninck Rühtlit temma kahn; (Göseken 1660: 295) Rühtel 'Reutter'; (Göseken 1660: 605) Rütel 'reiter (sessor)'; (Virginius 1687-1690) Nink Salomon Koggus kokko Wankrid ja Rüütlid; (Vestring 1720-1730: 210) Rütel, rüütli 'Der Reuter'; (Helle 1732: 171) rütel, g. rüütli 'der Reuter'; (Piibel 1739) kunningas Pennadad peäsis ärra hobbose selgas rüütlidega; (Hupel 1780: 260) rütel, rüütli r., d. 'der Reiter'; (Hupel 1818: 163) rütel, rüütli r. d. 'всадникъ, рейтаръ'
- Murded: `rüütel, `rüütli 'vanaaja sõjamees; rannavaht' Kuu VNg Lüg M(`rüütel, `rüütle); `rüitel, `rüitli (-le) sporSa Muh Rei sporL Ha Koe Kad Rak VJg Iis Trm Plt KJn Kõp Trv; `rüütli (`rüitli) Nõo San Krl Vas Räp (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1096, 1097, 1098 rǖdel, rǖd´li '= rǖtel'; rǖtel, rǖt´li 'Reiter; Ritter'; rǖter, rǖt´ri '= rǖtel'; Wiedemann 1893: 993 rǖtel, rǖt´li (rǖdel, rǖkel, rǖter, rǖt´li) 'Reiter; Ritter'; ÕS 1980: 609 rüütel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 ruter 'Wegelagerer, Strassenräuber, bes. der ritterliche; Söldner'; ruterie 'Ritterschaft; Kriegswesen'; Schiller-Lübben ruter 'Reiter (Ritter)'; MND HW II: 2 rü̂ter (ruiiter), *reuter 'berittener und bewaffneter Edelmann, Ritter'
- Käsitlused: < kasks ruter, rüter 'Strassenräuber, Räuberritter; Reiter' (EEW 1982: 2639; Ariste 1940: 109); < kasks ruter (Liin 1964: 44; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 149; EES 2012: 452); < kasks ruter 'Ritter', vrd mrts riddare, rts riddare (Raag 1987: 337)
- Läti keel: lt † rĩtelis Reiter < mnd. rǖter (Sehwers 1918: 157); rĩtelis Reiter < nd. rǖter 'Reuter' (Sehwers 1953: 102); rītelis, rīteris Reiter < mnd. ruter (Jordan 1995: 85);
- Sugulaskeeled: sm ritari [1580 riddari] Ritter < mrts riddare (‹ kasks ridder 'ritari') (SSA 3: 83); sm ritari Ritter < asks ridder(e) 'Hauptmann, Anführer' ~ rts riddare 'Ritter' (Bentlin 2008: 174)
saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân, sks Satan
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 308) Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; (Müller 1600/2007: 594) Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane (06.09.1605); (Rossihnius 1632: 319) om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; (Stahl HHb II 1637: 168) Se Satan ilma otzata keelap 'Der Sathan hört nicht auff zu wehrn'; (Stahl HHb III 1638: 40) ∫e Satani Engel 'des Sathans Engel'; (Stahl HHb III 1638: 48) Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; (Gutslaff 1647-1657: 222) Minne Sathan erra; (VT 1686) Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; (Vestring 1720-1730: 212) Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; (Helle 1732: 172, 322) sadan 'der Satan'; (Piibel 1739) Nisuggust sadanale ärraanda lihha hukkasamisseks; (Hupel 1780: 261, 264) sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; (Hupel 1818: 213, 217) sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; (Lunin 1853: 165, 168) sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
- Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh Rõu Vas Räp Se; `saadanas, `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan, sādani; sādanas, sādana 'Satan'; sātan, sātani; sātanas, sātana = sādan, sādanas; Wiedemann 1893: 1011, 1015 sādan, sādani; sādanas, sādana (sātan, sātanas) 'Satan'; sātan, sātani; sātanas, sātana = sādan, sādanas; Wied 1869/1893: 1117/1011 sādan, sādani; sādanas, sādana (sātan, sātanas) 'Satan'; ÕS 1980: 611 saatan;
- Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
- Käsitlused: < sks Satan (EEW 1982: 2657); < kasks Sathan (Raun 1982: 150); < asks Sathan (1599) (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454); < rts ~ sks (SSA 3: 140)
- Läti keel: lt sãtãns [1575 ta Satanna] Satan < dt. (Sehwers 1918: 81, 157); lt sãtãns, sãtans Satan (Sehwers 1953: 104);
- Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] Satan; starker Kraftausdruck; is sātana; krj soatana; vdj sātana < mrts sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' (‹ sks satan ‹‹ lad satanas ‹ kr ‹ heebrea) (SSA 3: 140); lv sāt̆tan, sāt̆tənz < ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts (SKES: 941); lv sāt̆tan Satan (Kettunen 1938: 356); lv sǭtõn saatan; sātans (LELS 2012: 300)
sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'Sakrament'
- Esmamaining: Koell 1535
- Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; (Völker 1585, ‹ EKVTS 1997: 86) Ne püha sacrament om seitzme; (Müller 1600-1606: 310) nedt mollembadt Sacramentit on siße sædnut; (Müller 1600/2007: 274) lebbÿ tæma kallÿ Sana ninck Sacramentide (19.08.1603); (Stahl HHb I 1632: Aiij) Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; (Rossihnius 1632: 321) Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; (Stahl HHb II 1637: 235) Sünno ∫anna ninck Sacramentit 'Dein Wort vnd Sacramente'; (Göseken 1660: 295, 608) Sakrament 'Sacrament'; (Hupel 1780: 261, 263) saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r., d. 'ein Sakrament'; (Hupel 1818: 212) saakrament, -i r., d. 'Sakrament'; (Lunin 1853: 164, 166) saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
- Murded: `sakrament, `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakramen´t, sakramen´di (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakramen´t, saakramen´di Tor TLä San Rõu; sagramen´t, sagramen´di Mar Mär Hää Juu Trv; saagramen´t, saagramen´di Ran Krl Har Plv; sahkrament, sahkramen´di Koe; sakarmen´t, sakarmen´di Hls Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament, sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998, 1012 sakrament, sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; sākrament, -i '= sakrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat. usundiline toiming, näit. ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, ○sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
- Käsitlused: < sks Sakrament (‹ lad sacramentum) (EEW 1982: 2677); < kasks sacrament (Ariste 1940a: 110); < asks sacrament (‹ lad sacramentum) (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39); < sks Sakrament 'sakrament' (EKS 2019)
- Läti keel: lt zakraments [1585 Sacramentez] Sakrament < dt. (Sehwers 1918: 82, 165); lt sakraments Sakrament (VLV 1944: 431);
- Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] pyhä toimitus / Sakrament < mrts sakrament (‹‹ lad sacramentum) (SSA 3: 145); lv sak̄ramen`t Sakrament (Kettunen 1938: 353)
salat, salati 'rohttaim (Lactuca)' < kasks salât, sallât, sks Salat
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 610) Sallat 'Lattich (lactuca)'; Sallat 'Salat (intinctus)'; (Vestring 1720-1730: 207) Salladid 'Sallat'; (Hupel 1780: 263) sallat, -i r., d. 'Salat'; (Lithander 1781: 525) Leika walget kapstast nenda kui Sallatiksi katki; (Lenz 1796: 8) Ei pea Kärner mahhajättma, Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama.; (Lenz 1796: 30) sis saap sulle Sallatisid käsk talwe ajal; (Hupel 1818: 215) sallat, -i r. d. 'Salat; Brunnenkresse d.'; (Lunin 1853: 167) sallat, -i r. d. 'салатъ'
- Murded: salat, -i R(saladi Kuu Vai); salat, -i Sa Muh Hi sporL Ris Juu JMd VJg IisK Kod KJn Krk TLä San Plv Räp; salat´, saladi Krl Rõu Vas Lei; salats, -i Hls (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1104 salat, salati 'Salat; Wiesenkresse, Schaumkraut'; Wiedemann 1893: 1000 salat, salati (salati) 'Salat; Wiesenkresse, Schaumkraut'; ÕS 1980: 614 salat;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW III salât, sallât 'Salat'; Schiller-Lübben sallât 'Salat'
- Käsitlused: < sks Salat ~ kasks... (EEW 1982: 2682); < kasks salât (Raun 1982: 151); < kasks sallât (Liin 1964: 55, 63); < asks sallāt ~ sks Salat (EES 2012: 457)
- Läti keel: lt salãti [1638 Sallahts] (pl.) Salat < mnd. sallāt [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 54, 94, 157); lt salãti Salat < mnd. sallāt (Sehwers 1953: 104);
- Sugulaskeeled: sm salaatti [1637 sallati] salaattikasvi; ruokalaji / Salat < rts, vrd mrts sallat (‹ kasks sallāt) (SSA 3: 146); lv salà`t Salat (Kettunen 1938: 353); lv salātõd salat; salāti (LELS 2012: 280)
salm, salmi 'värss' < kasks salm, psalm 'Psalm'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) Psalmit ninck Lauluth; (Müller 1600/2007: 258) piddaket ißekesckes kaunidt Psalmit ninck Lauluth (17.07.1603); (Rossihnius 1632: 289) Oppeket ninck mainitzeket hendas essi Psalmide ninck kittusse laulude, ninck waimoliko laulude sissen; (Stahl HHb III 1638: 31) P∫almide .. kahs 'mit P∫almen'; (Stahl HHb III 1638: 133) ninck rechkiket i∫∫ike∫kes P∫almi∫t 'Vnd redet vntereinander von P∫almen'; (Gutslaff 1648: 231) Laul /o 'Psalm'; (Gutslaff 1648-1656) N. pajataket essi hennesselle psalmide kahn; (Helle 1732: 173) salm 'der Vers'; (Hupel 1780: 263) salm, -i r. 'Vers'; (Hupel 1818: 215) salm, -i r. 'Vers'; (Lunin 1853: 167) salm, -i r. 'псаломъ; стихъ'
- Murded: salm, `salmi R(`salmi Vai); sal´m, sal´mi (-l-) S Lä Hää Saa Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn M TLä San Krl Rõu Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´m, sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; Wiedemann 1893: 1001 sal´m, sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; ÕS 1980: 615 salm;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben salm 'Psalm'; MND HW III salm(e) 'Psalm'; salm(e)bôk 'Psalter, Buch der Psalmen'
- Käsitlused: < kasks psalm ~ sks Psalm [‹ kr psalmos] (EEW 1982: 2685-86); < kasks salme (Raun 1982: 152); < asks Psalm (1599) (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 41); < asks salm, psalm 'psalm, laul' (‹ vanakreeka psalmos 'pillikeele näppimine') (EES 2012: 458); < asks salm, psalm 'psalm, laul' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm psalmi [Agr] kirkollinen laulu, virsi / Psalm, Kirchenlied < rts psalm 'psalmi' (‹‹ lad psalmus ‹ kr) (SSA 2: 413)