Ametlik ÕS on kataloogis /dict/qs2006/. Siin on tööversioon. Viimased muudatused tehti 5179 päeva tagasiPäring erimärkide otsingugaLISAD ÕS 2006 on kirjakeele normi alus alates 1. detsembrist 2006. Kasutajate tagasiside on oodatud: sisulised märkused, vormilised märkused |
ase˖.täitja. ▪ Leidsin endale puhkuse ajaks {{asetäitja}}→ → asendaja. Ametikohad: esimehe, direktori, presidendi asetäitja, parem: aseesimees, -direktor, -president
augu˖täide argi mingi lünga v tühiku täitja. ▪ Võeti augutäiteks esinema
eba˖täielik. ▪ Ebatäielik ülevaade, parem kui mittetäielik ülevaade
.hamba˖täidis (hammaste plombeerimiseks)
jala˖täis. ▪ Jalatäis maad. Ei jõudnud jalatäitki astuda (sammugi). Poeg lühendab emal nii mõnegi jalatäie ülek (aitab ema)
kere˖täis argi: nahatäis; kõhutäis. ▪ Sai keretäie peksa, süüa. Opmani˖keretäis tubli keretäis (peksa v süüa)
koha˖täide. ▪ Kui õiget töömeest ei saa, siis sellist kohatäidet ka ei taha
.kohtu˖.täitur tsiviilasjade kohtuotsuseid täitev ametnik
kohuse˖.täitja. Lüh kt. ▪ Direktori, dotsendi kohusetäitja
.kombe˖täide. ▪ Need ilusad sõnad pole öeldud kombetäiteks
kuke˖noka˖täis ülek väga vähe. ▪ Kukenokatäis putru jäi järele
kun'sti˖.täius. ▪ Film on kunstitäiusest kaugel. Kunstitäiuslik teos
käpu˖täis peotäis. ▪ Käputäis heinu. Käputäis inimesi vähe inimesi, mõni üksik inimene
käsu˖.täitlik <19:-liku, -.likku> kuulekas
.lakku täis argi juua täis, purjus. ▪ Võtab, tõmbab end lakku täis. Lakku täis peaga purjuspäi
linnu˖noka˖täis. ▪ Linnunokatäiest leivast ei saa keegi inimene söönuks
lõua˖täis argi suutäis. ▪ Sai kuskilt lõuatäie õlut. Haugub paar lõuatäit
mao˖täis argi keretäis. ▪ Parem suutäis soolast kui maotäis magedat (kõhutäis). Selg valutab saadud maotäiest (nahatäiest)
naha˖täis ülek keretäis. ▪ Sai nahatäie (peksa). Poisil on nahatäis soolas poissi ootab karistus. Hea v paras v tubli nahatäis vihma (rohkesti)
nina˖täis. ▪ Nuuskas ninatäie tubakat. Võttis ninatäie (viina) argi (peatäie)
noka˖täis. ▪ Lind võttis toidunõust nokatäie. Nokatäis varandust ülek (natuke)
näpu[˖otsa]˖täis. ▪ Näpu(otsa)täis soola. Näpu(otsa)täis tõtt ülek (kübeke, raasuke)
nööri˖täis. ▪ Nööritäis kuivatatud kalu
.opmani˖kere˖täis argi tubli keretäis (peksa v süüa)
pea˖täis. ▪ Nuttis peatäie. Võttis hea peatäie, vrd võttis pea täis. Magab peatäit välja. Peatäis viina, juua
peo˖täis. ▪ Kolm peotäit mulda. Puult langes peotäite viisi lund. Kogunes vaid peotäis asjahuvilisi (väga vähe)
pun'n˖suu˖täis argi. ▪ Rüüpas punnsuutäie õlut
põlle˖täis. ▪ Põlletäis riiet, pähkleid
sao˖täis. ▪ Saotäis heinu
selja˖täis. ▪ Seljatäis põhku = põhu˖seljatäis. Seljatäite viisi v seljatäied sajatusi (palju, rohkesti)
silma˖täis. ▪ Ei saanud silmatäitki magada. Silmatäis niiti (nõelatäis)
suu˖täis. ▪ Suutäis putru = pudru˖suutäis. Punn˖suutäis argi suur suutäis. Ei ole suutäitki söönud. Sai suutäie naerda. Loeb suutäisi ülek jälgib teise söömist. Parem suutäis soolast kui maotäis magedat
südame˖täis viha, pahameel. ▪ Viskab töö südametäiega nurka
süle˖täis. ▪ Sületäis põhku = põhu˖sületäis
täi <1>. ▪ Täisid v täiu täis juuksed. zool: kilp˖täi, lehe˖täi, mesilas(e)˖täi, pea˖täi, puu˖täi, riide˖täi. Täi˖muna ting, täi˖salv ‹-salvi›, täi˖vaba = täideta, täi˖tõbi med
täide <31:.täite, täidet> täitmine; täidis. ▪ Veab augu täiteks = augu˖täiteks kive. Kasutas head vuugi˖täidet. Koha˖täide, kõhu˖täide, lünga˖täide, vormi˖täide; öeldis˖täide keel. Täite˖aine, täite˖ava, täite˖materjal, täite˖segu, täite˖sõna, täite˖piste tkst, täite˖käsklus sõj. Taastäidetav: täite˖pliiats, täite˖sulepea. Eel˖täite˖süstal (eeltäidetav). jur: täite˖jõud, täite˖menetlus, täite˖toiming; täite˖dokument, täite˖pealdis
.täide. ▪ Soov läks täide. Otsus on täide viidud v saadetud. Täide˖minek, täide˖saatja = täide˖viija, täide˖saatmine = täide˖viimine
.täide˖.saatev <8:-.saatva, -.saatvat>. ▪ Seadusandlik ja täidesaatev võim (täitevvõim)
.täidima <51> täima, raatsima. ▪ Ei täidi raha kulutada
täidis <13:-e> täitematerjal, see, millega täidetakse. ▪ Seina˖täidis, hamba˖täidis, piruka˖täidis; laud˖täidis, muld˖täidis, saepuru˖täidis; kapsa˖täidis, keedise˖täidis, riisi˖täidis. Täidis˖sein eh
täidis˖õis bot, aiand tavalisest rohkemate kroonlehtedega õis. ▪ Täidisõieline, vastand lihtõieline
.täidlane <12 ja 13:-lase> tüsedavõitu. ▪ Saledad, täidlased ja tüsedad (inimesed). Täidlane vein
.täidlus <12 ja 13:-e>. ▪ Täidlusele kalduv daam
täie˖arvuline vajaliku arvu liikmetega. ▪ Täiearvuline koosseis, õpperühm. Vrd täis˖arvuline
täielik <19:-liku, -.likku>. ▪ Täielik ja osaline. Oled täielik tobu! Eba˖täielik, parem kui mitte˖täielik. Täielikult. Täielikkus
täieline <12:-lise> vmo täielik. ▪ Täieliselt
täielt. ▪ Sõidab tühjalt lattu ja tuleb täielt tagasi
täiend <9:-i> täiendav osa; keel (lauseliige). ▪ maj: kaalu˖täiend, hinna˖täiend. bibl: täiend˖andmed, täiend˖kirje. keel: täiend˖lause, täiend˖sõna. {{Täiend˖õpe}}→ → täiendusõpe ped
täiendama <52>. ▪ Joonised täiendavad teksti, teksti on täiendatud joonistega. Varusid täiendati. Täiendas end, oma teadmisi välismaal. Teose täiendatud ja parandatud trükk
täiendav <8:-a>. ▪ Teineteist vastastikku täiendavad mõtted. Täiendav osa täiend(osa). {{Täiendav kohustus, kokkulepe, kulu, küsimus, tingimus, töö, õppus}}→ → lisakohustus, lisakokkulepe, lisakulu, lisaküsimus, lisatingimus, lisatöö, lisaõppus. On saadud {{täiendavad vahendid}}→ → lisaraha v lisasumma(d). Tekkis {{täiendavaid}}→ → uusi raskusi. {{Täiendav konkurss}}→ → järelkonkurss, {{täiendavad valimised}}→ → järelvalimised
täiendavalt. ▪ Uus teos mõjub eelnenuid täiendavalt (eelnenute täiendusena). Meeskonda võeti {{täiendavalt kolm liiget}}→ → veel kolm liiget, kolm liiget juurde v lisaks
täiend˖nurk mat nurk, mille summa antud nurgaga on 90°
täiendus <12:-e>. ▪ Teeb teksti v tekstis täiendusi ja parandusi täiendab ja parandab teksti. Rühm sai täiendust (uusi liikmeid). Enese˖täiendus. Täiendus˖ettepanek, täiendus˖kursus, täiendus˖ülesanne ped (lõpetada tekst v joonis)
täiendus˖õpe ped erialateadmiste ja -oskuste täiendamine
täiend˖.värvus füüs värvus, mis antud värvusega liitumisel annab valge
täienema <50>. ▪ Kogu täieneb uute markidega
täiesti täielikult, täitsa argi. ▪ Maja on täiesti valmis. Täiesti hea tulemus
täie˖(.)õiguslik kõigi õigustega; täiesti arvestatav. ▪ Täieõiguslik kodanik, omanik, seltsi liige. Hakkab täieõiguslikuks luuletajaks saama. Täieõiguslikkus
täika <7> argi vanakraamiturg, täiturg argi
täi˖krae argi (sõim). ▪ Sa igavene täikrae!
.täima <50:.täida, täin (.täime ..), .täisin, täis, .täigu, täivom.täiva, .täinud, .täitakse, .täitud> raatsima, täidima. ▪ Ei täi sentigi kulutada. Kuidas sa täisid nii ilusa asja ära kinkida?
täis <27:täie, täit; keskv täiem, üliv kõige täiem ja täisim>. ▪ Klaas on pilgeni, triiki, ääreni vett täis. Pungil, tuubil täis sahtel. Päev täis asjatoimetusi. Läks ähmi täis. Tegi, lasi püksid täis. Teeb ennast, oma margi täis argi rikub oma maine. Aeg saab täis. Mees sai, on nelikümmend (aastat) täis. Jõi end v ennast täis (purju). Täis nagu pinal, pomm, pukk, siga, sitikas, tarakan, tatikas, templielevant, tina, tinavile kõik argi (väga purjus). Ennast täis hoopleja. Läks täis v täie kõhuga magama. Pingutab täiest jõust, täie jõuga. Pidu on täies hoos. Tunneb suvest täit mõnu. Täiel määral õnnestunud film. Vaata kui annan sulle ühe täie argi (löön). Käik läks täie ette, oli täie eest käigust oli kasu. Kadus kogu, kõige täiega (üleni, täielikult). Täis ajama, külvama, laadima, pumpama, suitsetama, toppima, valama. Täis kiilutud v tuubitud buss = täis˖kiilutud v täis˖tuubitud buss. Kere˖täis, koti˖täis, käpu˖täis, lusika˖täis, nõela˖täis, peo˖täis, reha˖täis, saali˖täis, selja˖täis, suu˖täis, süle˖täis. Täie˖kaaluline, täie˖mõõduline, täie˖ulatuslik, täie˖voliline. Täis˖edu, täis˖habe, täis˖kiirus, täis˖koormus, täis˖kuu, täis˖liige, täis˖nimi, täis˖norm, täis˖ring, täis˖siid, täis˖tööpäev, täis˖valgus, täis˖võimsus. Täis˖vend, täis˖õde (vastandina poolvennale ja -õele). Täis˖tasuline puhkus. Täis˖suitsu˖vorst, täis˖tera˖leib. astr: täis˖vari ‹-varju›, täis˖varjutus. keel: täis˖häälik vokaal, täis˖minevik, täis˖alus, täis˖sihitis. mat: täis˖osa, täis˖pindala. muus: täis˖noot ‹-noodi› tervenoot, täis˖paus, täis˖toon tervetoon. põllum: täis˖kesa puhaskesa, täis˖väetis. tehn: täis˖automaat, täis˖haagis. Täis˖moone zool, täis˖riim kirj, täis˖vastus ped, täis˖vastutus jur. Vt ka täis .kasvama, puhuma, .tuiskama
täis˖arv. ▪ Täis- ja murdarvud mat. Vrd Kohal oli täis arv õpilasi. Täisarv˖kordne
täis˖arvuline mat. ▪ Täisarvuline summa. Vrd täie˖arvuline
täis˖.ealine. ▪ Täis- ja alaealised (inimesed). Täisealisus jur
täis˖iga ‹-ea›. ▪ Täisikka jõudnud neiu
täis˖inimene täiskasvanu; täisväärtuslik inimene. ▪ Lapsed ja täisinimesed. Peab ennast alles pärast autoostu täisinimeseks
täis˖.karskus. ▪ Täiskarsklane
täis .kasvama. ▪ Rohtu täis kasvanud kraav. Puude lehed on täis kasvamata. Lapsed kasvasid kiiresti täis
täis˖.kasvanu <8>. ▪ Laps õpib täiskasvanutelt. Täiskasvanu˖pedagoogika andragoogika, täiskasvanu˖õpe
täis˖.kasvanud <8:-.kasvanu ; täiendina ei käändu> täisealine. ▪ Täiskasvanud inimestele. Puu sai täiskasvanuks. Poiss on täiskasvanum kui teised temaealised
täis˖kogu organisatsiooni hääleõiguslike liikmete üldkoosolek. ▪ Esines täiskogu istungil v täiskogul
täis˖käik. ▪ Mootor töötab täiskäiguga, täiskäigul. Laevale anti täiskäik, pandi täiskäik peale. Täiskäik edasi!
täis˖kümme. ▪ Sai loendades neli täiskümmet, viiendast kümnest jäi kolm puudu
täis˖küps. ▪ Täisküps vili, luuletaja. Täisküpsus ka põllum (küpsusaste)
täis˖laev mer vähemalt kolmemastiline raapurjedega laev
täis˖las't. ▪ Täislastiga v täislastis veok
täis˖.leppimatus ühiskonnavaenuliku käitumise mittelubamine. ▪ Täisleppimatus korralagedusega
täis˖maja täiearvuline publik. ▪ Etendust mängiti täismajale. Staadionil oli täismaja
täis˖mees. ▪ Täismehed ja poisikesed. Oli varakult täismehe eest väljas. Täismehe˖iga ‹-ea›
täis˖mehelik. ▪ Täismehelik tõsidus. Täismehelikkus
täis˖mehetsema <50> täismeest mängima
täis˖nurgi täisnurkselt. ▪ Täisnurgi asetsevad majad
täis˖nurk mat 90-kraadine nurk. ▪ Rada keerab täisnurga all paremale
täis˖.nurkne. ▪ Täisnurkne kolmnurk. Täisnurkselt täisnurgi
täis˖pank maksimaalne võidusumma loto- v hasartmängus
täis˖piim ‹-piima› vähemalt 3,5% rasvasisaldusega piim
täis˖pikk. ▪ Täispikk tööpäev. Lühifilmid ja täispikad filmid = täisfilmid. Täispikkus
täis puhuma. ▪ Puhus õhupalli täis. Puhub end täis ülek uhkustab, on üleolev. Täis puhutav = täis˖puhutav mänguasi, paat tävimänguasi, tävipaat. Täis˖puhutud käitumine
täis˖purjed [mitm]. ▪ Laev sõidab täispurjedega, täispurjede all, täispurjedes, täispurjes. Vrd ülek: töö läheb täies purjes (hoogsalt) ja mees tuli koju täies purjes (joobnult)
täis˖pööre ‹-.pöörde›. ▪ Maa täispööre ümber oma telje. Tegi täispöörde ja marssis tagasi
täis˖saal' täismaja, saalitäis publikut. ▪ Kassatükki mängiti täissaalidele
täis˖söönud. ▪ Täissöönud inimene, sääsk
täis˖tabamus täpne tabamus; ülek kordaminek, õnnestumine
täis˖tald. ▪ Täistallaga kingad. Kõnd päkkadel ja täistallal
täis .tuiskama. ▪ Lumi tuiskab jäljed täis. Täis tuisanud = täis˖tuisanud tee
täis˖tuled mitm. ▪ Täistuledes luksuslaev. Täistuled argi kaugtuled auto
täis˖tun'd. ▪ Uudised igal täistunnil
täis˖tuur ‹-tuuri›. ▪ Mootoril on täistuurid peal, mootor töötab täistuuridega v täistuuridel
täis˖.val'mis täiesti valmis. ▪ Täisvalmis ehitamine = täisvalmis˖ehitus
täis˖verd, täis˖vereline. ▪ Täisverd v täisvereline hobune tõuhobune. Täisvereline elu (täisväärtuslik)
NB! 28 leitud kirjet jäi väljastamata.
© Eesti Keele Instituut · a-ü sõnastike koondlehekülg · @ webmaster |