tagasi yles edasi

10 RAHA, RAHATÄHT

mani ka money, mants. Levinuim ja kõlab hästi, austavalt või ka täitsa neutraalselt. Laen inglise keelest money 'raha'.
plekk üleolev suhtumine rahasse.
papp samuti üleolev suhtumine paberraha suurtesse summadesse, papp öeldakse ka nn puurubla ehk ülekanderubla kohta.
ruts ka rutsa. Rubla. Kasutatakse konkreetse summa väljendamisel: 5 rutsi, 87 rutsi, 250 rutsi. Sõna lõpus hääldatakse pehme ts.
paber paberraha.
puru vähene raha.
nodi madalstiilne, halvustav.
tonn tuhat rubla. Vrd sama sõna soome slängis -- tonni, ainult, et eesti keeles on siin pehme, palataliseeritud n.
seib üleolevalt, rohkem poiste sõna.
kümpa ka kümp, kümppi, kümps. 10-rublane rahatäht. Vrd soome slängis kymppi.
vido 5-rublane rahatäht. < sm sl vitonen.
kops mitte ainult kopikad, ka väikesed paberrahad. Vähese raha üldnimetus. Võib öelda, et kops, ruts ja kümps on veidi rohkem tüdrukute sõnavaras. Need -s lõpulised lühendid on oma olemuselt deminutiivsed ehk "nunnutavad" ja seetõttu neidudele enam meelepärased.

dengi ka tengi, tenks. Laen vene keelest, tarvitusel siis, kui on vaja rahadel vahet teha: dengi on nõukogude raha.
dollar ameerika raha, valuuta. Kasutusel ka üldnimena raha kohta, nagu siis, kui öeldakse mani.
kama vana äritermin. Laen soome slängist kama 'raha'.
kapsas paberrublad.
kolmekas 3-rublane rahatäht.
krabisev paberraha.
krõbisev paberraha.
kull rahatäht. Kulliks nimetati vappi, vapipilti rahal. Vanamoodne, vanemate inimeste kõnekeele järgiahvimisel öeldakse: kolm kulli, kümme kulli. l hääldatakse loomulikult pehmelt.
kõlisev ka kõlin. Kopikad, aga ka väikesed rahatähed. Üleolev.
kümnekas 10-rublane.
luts ruts, rahatäht.
nuts palju paberraha.
penn kopikas.
pess kopikas.
praht vähene raha.
prügi kopikad, väikesed rahad.
pudi kopikad, väikesed rahad.
punane 10-rublane rahatäht. Nii nimetatakse ka teisi rahatähti nende värvi järgi.
roheline 3-rublane rahatäht.
rull palju paberraha.
sinine 5-rublane rahatäht.
sota ka sott. 100 rubla, ka 100-rublane täht. Tütarlaste sõnavaras. Ilmselt laen vene keelest, sõna hääldatakse pehmelt.
tabunn noormeeste sõna.
viiekas 5-rublane rahatäht.
võim üldse raha, suur raha, valuuta.

bens, bukazoidid (?), füür (rootsi), gobigad, kahisev, kopikas, kopkas, kopsikad, krossid, krõbin, kuul, leheke, libe, lilla, metal, metallikas, münt, pahn, papirull, peenike, rubla, rups, rutsu, rämps, räps, sahin, seemees, seibid, suul, tainas, teenus^ki < vn, valuuta, vask, vasksed, vägi, värvilised paberid, üks raha.

    Kasutajate lisandused Internetis

  • bukazoid (kommentaariks)
    • Pärit on see arvutimängust Space Quest, kus ühel planeedil see rahaks oli
  • bukazoidid
    • siin oli selle sõna järel küsimärk. tegelt on see pärit ühest arvutimängust Space Quest. mdx, selle ainetel on isegi raamat kirjutet, "selles mängus ei hüpata".
  • eeks
    • Eesti kroon
  • keek
    • Kilo EEK=tonn. Väga teaduslik ju? Elektroonika rahvas kasutab küll.
  • koidula, jakobson jne
    • arvan,et ka need vaga tarvitatavad nimed raha juures on släng
  • käđđ
    • sularahana võetav igasugune raha
  • plönn
    • raha, üldnimetus
  • poks
    • USA Dollar (buck)
  • tuhh
    • Peeter teab sellist sõna kah: "tuhh" - 1000 krooni
  • vetsukas
    • eriti suured (mõõtmetelt) rahatähed
  • mega eek
    • miljon
  • Klots
    • Kui on juba piisavalt mitu sotti
  • kronza
  • kudrikud
    • kroonid
  • kapusta
  • tabuun
  • pulk
    • ameerika dollar
  • taps
  • kronts
    • kroon ikka
  • rooste
    • vaskne peenraha
  • martsello
    • FIM viruärikate jutus 80-dad
  • markovka
    • sama
  • kõpukas, kõps, kõbin
    • igasugune raha 80-dad
  • kebiniit
    • koolipoisid 70-datel
  • toht
    • vist laen some keelest -tuohi (raha)
  • rahn (os- rahna)
    • vist paralleel sõnaga pahn
  • sert
    • tähistas veneaegset valuuta sertifikaati
  • valuts
    • veneaegne sõna valuuta kohta
  • ruts, rutsa, rublik
    • rubla
  • fürka, füür
    • soome laen 80-datel, kasut peam viruärikad, hiljem üldine
  • suhh
    • sada krooni
  • kõrr
    • kroon
  • suhh krooksu
    • sada krooni
  • rull
    • raha
  • nuts
    • kah raha
  • põõso
  • puru
  • krooks
    • Tuleb sõnast kroon, kasuta: "mõni krooks", "mõned krooksud" jne
  • papisnjakk
    • tuletis eesti ja vene keele ühildamisel
  • finantsressursid
  • jakobson
    • üldlevind
  • koidula
    • üldlevind
  • klots
  • Sota
    • 100-ne lihtne nt. anna mulle sota/sott
  • Suur Sent
    • 1 kroonine metallmünt
  • Rubla
    • 1 kr metallmünt
  • taal
    • dollar soome keeles
  • jakobson
    • 5sotti
  • Egon
    • eesti kroon
  • honorar
    • raha
  • sada rutsi pikki putsi
    • eriti ei tahaks kommenteerida
  • EEK=elagu eesti kapsas
  • kr
    • Kroon
  • Ekku
    • käib eesti krooni kohta
  • raha
    • öeldakse mistahes valuuta, ka nt. eesti krooni kohta, rääkides hindadest, sissetulekust, kuludest vms. (Mis see maksab? - Kümme raha.)
  • kupüür
  • Sweety
    • magus raha
  • limonn
    • miljon rubla, 10 aastat tagasi vähemalt eesti ärikad kasutasid, vene keeles tavaline "prinesli dva limona"
  • eeku, baks
    • Esimene on eesti raha kohta, teine yldlevinud nimetus dollari kohta.
  • pengar
    • tuletis rootsi keelest
  • kopik raha
    • üldine mõiste
  • klots
    • raha
  • oravanahad
    • ebamäärase väärtusega rahad
  • lepalehed
    • nõukogude rublad
  • nuts
  • raha nimetatakse ka papiks, füüriks (fyrka, soome keelest)
  • kõrrid
    • kroonid
  • sodrik
    • 100ne rahatäht
  • vidrik
    • 500ne rahatäht
  • Pääsuke
    • 500-ne rahatäht
  • eeq
    • Käändes: "mul on 5 eeq!" ..
  • euro
    • mõni kasutab seda sõna mistähes vääringu kohta
  • tonn eeku
    • that krooni
  • viiekas
    • niipalju kui parasjagu vaja on näit: 5eek, 50eek, 500eek, 5000eek
  • pudi
  • rull
    • määrdunud
  • ruberoid
  • kõpp
  • tapeet
  • eterniit
  • gripp
    • ing. tuletatud raha raha raha raha raha
  • Krooks
    • ------
  • tugrik(ud)
    • Mongoolia RV rahaühik;sõna oli nõuk-ajal irooniliselt kasutuses igasuguse raha kohta
  • tuhh
    • tuhat (krooni): viis tuhhi, kümme tuhhi...
  • mill
    • miljon rahaühikut
  • lilla
    • 500 kr
  • lits
    • 100 krooni
  • many ja kopikad
  • köhi papp välja
    • anna raha
  • kõlisev, krabisev
  • situ pappi
    • maksa laen tagasi..
  • joogisota
    • tagastamatu laen mille eest ostetakse baaris jooki ..
  • puru
    • üleolevalt - nii palju raha,et ei hakka lugemagi
  • Jard
    • Miljard suvalist rahaühikut finantstegelaste kõnepruugis
  • põssa
    • sente täis tasku
  • soid
    • sama mis sota
  • jaak
    • 1 kroon
  • kroka
    • kroon
  • kümpa
  • pebre
    • üldiselt raha kohta
  • papp
    • yleyldiselt raha
  • tibi
  • numbrid (raha)
    • Oli(on) kasutusel karvaste ja punkarite keelepruugis 90-ndate teisel poolel...näit. kas sul numbreid on?
  • jeen
    • raha
  • kubbh
  • kama
    • lihtsalt raha.. voi midagi taolist
  • naiste raha
    • 100-kroonine (Koidula)
  • meeste raha
    • 500-kroonine ja kõik muud meestenäolised paberrahad
  • lammas laulab
  • nööp
    • 'igasugune raha' (võibolla ka kitsamalt 'sularaha'), nt "palju sul nööpi on?"
  • vido
    • '5kroonine'
  • lepalehed
    • vene aja lõpus rubladest rääkides, võrdluses "kõva" valuutaga
  • öiro
    • 'euro'
  • tolts
    • 'dollar'
  • kõbin
  • kilo
    • hilisem väljend "tonni" (tuhat raha) asemel
  • PLÖNN
  • vahendid; ressursid
    • iroonilise pidulikkusega, pärit kantseliidist
  • fyrka
    • rootsi keelest tuletatud väljend raha kohta, esineb peamiselt Helsingi- ja vähem Tallinna tänava slängis
  • sentiin
  • tsek
  • latt
    • läti rahaühik
  • klots
    • raha-patakas
  • patakas
    • palju raha
  • netu many
    • ei ole raha
  • papier
  • paber
    • rohkem paber raha kohta
  • munn-noks,vitt-tupp
    • ilusa peded
  • vana kõbi
    • vana beibe
  • tuusaja
    • minu õpetaja ütles kas tuus tähendab duzz
  • plekk
  • plastraha
    • pangakaart
  • klots
  • tibla
  • pervo
  • ressursid
  • Läikiv
  • kümbo
    • eesti 10 kroonine
  • pahn
  • duubel - duublis olema
    • segi,sodi, wutever
  • euro kopikad
    • euro liidu lolluse ja vana vene vöderatsooni pahna ristand ( kopikas pluss euro, saate aru küll)
  • metall
    • raha
  • jakopson
    • viiesajane
  • ja
    • norm
  • üks või mitu raha
    • < ränirahnud
  • ühik
    • 1000eek
  • rahaboss
    • rikas sõber kes kogu aeg kõigile välja teeb
  • mani :P
    • mani mani mani..püksis hani:D
  • oon
    • nt. 15 ooni... (naq krooni lühend;))
  • aupayartok tarralikitak
    • Liina msni pealkiri
  • rull
    • raha?!
  • tapeet
    • väikese väärtusega raha
  • klots
    • rahapatakas
  • tonkar
    • 1000.- eeku
  • mamm
  • tang
  • HirveSent
    • 5-mündine metallraha, kus on peal mingi hirv
  • bendel
    • kui keegi käib närvidele
  • kristihuktys
    • kristihuktys tähendab raha
  • munn on sitt asi
  • viska plekki
    • anna raha
  • sul füüri on?
    • sul raha on?
  • tsau bello/bella olenevalt kas mees vs naine esimene mehele teine naisele
  • PaberNeeger
    • 1000 Eurot
  • Urood
    • nagu 12,7 krooni
  • EEK
    • Eesti enda kash
  • nuts
    • raha
  • Sull
    • Sula raha
  • rahh
    • raha
  • raharull
    • mafioosode maksevahed
  • palju plekid??
    • et naQ palju raha annad w nii
  • mittu maksab?
    • palju maksab naq
  • koidula
  • Sull
  • kilo=1000eek
  • Nööp
    • raha
  • löga
  • LITTE
    • LATTE LÄTIS
  • ega
    • Nt: saad sa mulle 10 ega laenata?
  • kilo
    • 1000kr = 1kilo Nt: Ma sain täna 8kilo
  • eur
    • öeldakse euro kohta
  • pääsuke
  • tormi
    • täielik vituhammas ja pederast.sai tulnukatekäest peeruvahele!!!
  • ŅŌĐÎÉĘĀ
  • füür
  • mõmm
    • raha nt. Sul mõmmi ei ole?
  • köhi klotsi värd
  • jakopson= 500 eek
  • sull
    • sularaha
  • rahh
    • Tuletatud sõnast raha
  • naised
    • raha=naised.
  • Vihin
    • Protsent mis vahelt võtad

Enne mõtle, siis kirjuta! Internet ei ole anonüümne peldikusein. Nagu püriselus, tuleb ka siin solvamise eest vastust anda.
Seda ei viitsi niikuinii keegi täita, aga korraliku ankeedi juures peab olema:
nimi: Email:
Olen:
Aga mina tean sellist sõna kah:

Kommenteeri kui viitsid:



tagasi yles edasi