Päring: - JM
tagasi
aduma (mõistma) ? e-sm. sm. aduta (harjuda) JM
aga vt. aeg JM
ahvatlema vrd. ahm või ava- JM
alev (eeslinn) vt. ala JM
angel (veis) « bltsks. Ang(e)ler JM
antsakas vrd. Ants (saks) JM
anum ? verbist *ana- (ammutama) JM
are (selge) vrd. arenema, aru JM
arm (haava) vrd. mrdE armot'ks JM
asima (haarama) e. deskr. JM
astel (okas) « vvn. ostьnъ JM
aul (lind) e. onom., vrd. sm. alli JM
aun ? «vvn. ovinъ JM
ehmatama vrd. jahmatama JM
ennäe vrd. et näe JM
eputama e. deskr., vrd. sm. hepsastella JM
ere e. deskr. JM
haarama vrd. haar JM
halisema vt. hale JM
hangeldama vrd. üsks. handeln JM
harakas lmsm. ? « blt. led. šárka või e. onom. JM
harjus (kala) lmsm. ? « grm. rts. harr või vt. hari JM
hatt (narmas) vrd. sm. hattara JM
hatt (lita) vrd. hatt (narmas) JM
helama vt. hele JM
helde vt. hell JM
heli vrd. hele JM
hiilima ebaselge, vrd. hilja JM
hoop vrd. vps. hopt'a (tampima) JM
huilgama e-sm. onom. sm. huilata JM
huljuma (hõljuma) e-sm. deskr. sm. huljua JM
huupi vt. hoop JM
hõikama e-sm. deskr. sm. hoikata JM
hõllandus (igatsus) vrd. sm. halu (soov) või e. hale JM
hõre vrd. sõre JM
hõõgama vrd. õhkuma JM
hälbima vrd. sm. hälvetä või älpiä JM
hüppama lmsm. ? «grm. kasks. huppen või lmsm. deskr. JM
hüüdma e-sm. onom. sm. huutaa JM
kabe (mäng) e. neol. 19.saj., vrd. kabe ("daam") JM
kaiss ebaselge, ?vrd. kaenal JM
kass ? « vn. koša JM
kilama (kiljuma) e-sm-krj. deskr. sm. kilahtaa JM
kimar (korts(uline)) ebas., vrd. sm. kimara (kõver) JM
klanima (nuruma; ehtima) vrd. vn. klanjat'sja JM
koost (puulusikas) ? vrd. vn. kopystka (segamiskepp) JM
kõrik (rätik) vrd. kõre PA või kõrv JM
lasu (hunnik) vrd. sm. lasa (madal) JM
liduma (lippama) e. deskr., vrd. vn. plesti (punuma) JM
linask (kala) ? « vn. lin'oček JM
liristama e-sm. onom. sm. liristä JM
lohakas e. deskr., vrd. lohistama JM
lohistama e. deskr-onom., vrd. e. loha (jälg) JM
lohmakas e. deskr., vrd. sm. lohma (lohakas) JM
lohv (voolik) « bltsks. Schlouch JM
lokkama e. deskr., vrd. sm. lokallaan (ammuli) JM
looder vrd. kasks. loder ja vn. lodyr' JM
luka (väljaulatuv osa) vrd. sm. lukka (augu serv) JM
lõbu ebas., vrd. lõba (lõtv) ja sm. lepo (puhkus) JM
lõdisema (värisema) e. deskr., vrd. sm. lotista (täriseda) JM
lõiv (maks) ? « vn. klejmo (pitser) JM
lõpus (kalal) vrd. sm. loppa (pehme ripats) JM
lõtv vrd. sm. letvä, lelvä JM
lõõm e. deskr., vrd. sm. loimu JM
läide (süüde) ebas., vrd. läginema (põlema hakkama) JM
läkitama vt. läki JM
manduma (degenereeruma) vrd. mannetu JM
meltsas (lind) vrd. lv. mõltsi (roheline) JM
menu (edu) e. neol. sm. menestys JM
muljuma e-lv-sm-lp. deskr. sm. muljata (pahupidi käänata), vrd. vn. mulit' JM
mull e. deskr., vrd. mulisema JM
muuma (ammuma) e. onom. JM, vrd. sks. mu(h)en
mõhk (küna) vrd. sm. meoha JM
mõtus e-lv-sm-?lp-?vg-?ostj. sm. mettos, vrd. mets JM
mäkerdama e-ilmsm. onom. sm. mäkättää JM
mümisema e-sm. onom-deskr. sm. mymistä JM
mürgel e. deskr., vrd. müra JM
mürsk e. neol., ? vrd. sm. myrsky (torm) JM
naaklema e. deskr., vrd. sm. naakuttaa JM
natuke(ne) ebaselge, vrd. natt (pind) JM
nigisema e. onom., ? vrd. nigel JM
nunn « kasks. nunne või vrts. nunna JM
obadus (aas; hoop) « vvn. obodъ JM
ohatama (nahale villikesi tekitama) ebas., vrd. uhkama JM
ohelik (päitsenöör) vt. ohi ja vrd. lõõg JM
onn vrd. sm-krj. hönni JM
« kasks. *spelt + e. -ik (aganasara) JM
perv ? « vn. bereg JM
lmsm. deskr. JM
pruuskama (puristama) e. onom-deskr., vrd. purskama JM
pärdik vrd. lt. pērtiķis (ahv) või e. Pärt JM
riie ? vrd. sm. riitine (kalts) või sm. riite (jääkoorik) JM
rodu (pikk rida) « vvn. rodъ PA või vn. rota JM
roobas vt. rööbas, vrd. vps. roppaz (auk) JM
rõõne (triip) ebas., vrd. rõun (piklik küngas) JM
sidima (istuma) vrd. vn. sidet' JM
sirtsuma vt. sirts, vrd. sm. sirsuttaa JM
soobel « üsks. Zobel JM
sulp (loomajook) « Erts. sulp või e-sm. onom. JM
tatsama e. onom-deskr., vrd. sm. tatsuttaa JM
teotama ? vrd. sm. tioittaa (toriseda) või e. tige JM
teps (sugugi) ? mitte + eps JM
tiir (ring) e. deskr., vrd. (t)sõõr JM
timpu (sai) ? « kasks. timpe (leivaots) JM
timukas « vn. (Novgorod) temnuxa JM
tirima ? vrd. vn. drat' JM
tits (tugipuu) « üsks. Stütze JM
topp (tropp) « asks. stopp(e) või e. deskr. JM
torssi(s) e. deskr., vrd. toru JM
tots (tütarlaps) e. deskr., vrd. vn. doč' (tütar) JM
tragi (kärmas) e. deskr-onom. JM
tuikuma vrd. sm. toikkailla JM
tursuma e-vd-vps. vd. turzottua, vrd. sm. tursua JM
tõra (rodu) ? vrd. tara JM
tõugjas ebas., vrd. sm. toutain ja toukias (rääbis) JM
ubin vt. õun või uba JM
uitama ? vrd. ujutama JM
ula (omapead) ? vrd. vn. volja JM
ullike(ne) (rumaluke) vrd. hull JM
uluk (metsloom) e. neol. JVV ulg- JM
umb- lmsm-lp. sm. umpi-, vrd. (hilisem mõju) sks. un- JM
uri (ohver) e. neol. sm. uhri JM
uss e. onom. JM
uuk (ärkel) vrd. sm. uukku (õõnsus) JM
vaal (heina kaar) « vn. val JM
vaen ? « vvn. vojna JM või
vatsk (kakk) « vn. vatruška (pirukas) JM
vemp e. deskr., ? vrd. vemmal ja sm. vempata (raputada) JM
verme (verine haav) ebaselge, ? vrd. veri JM
viherpuu (türnpuu) vrd. sm. vihreä (roheline) JM
vilpama (vahule kloppima) e. deskr., vrd. vilbas (elav) JM
viril (viltune) e. deskr., vrd. virisema JM
vits lmsm ? « vn. vica JM
viuks e. onom., vrd. piuks JM
võhm (jõud) ? vrd. võhmas või võim JM
võmm (hoop) e-sm. deskr. sm. vommata JM
västar (ahing) vrd. vn. ostroga JM
vääksuma e. onom., vrd. sm. vääkkyä JM
õde e. deskr., vrd. sõtse JM
õdu (mõnu) ? vrd. edu JM
õgima vrd. sm. hokeltaa JM
õis e-sm-aun-ld. « blt. led. žíedas JM
õrisema e. deskr., vrd. urisema JM
õrjetu (õel) vrd. sm. herja JM
äri vrd. argi-, ärgi- JM
ätse (karikakar) vrd. õis JM
ühmama (ebaselgelt lausuma) e. onom-deskr., vrd. ümisema JM
üllas e. neol. JVV üla- JM
üsna vrd. üks JM
5824 rida loetud, leidsin 149 sobivat vastust.