SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Lauselühendid

SY99

Osalause on üks sündmust väljendava moodustaja tüüpe. Teine, lühem ja ajalooliselt vanem, on lauselühend. Lauselühend on aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Käändeline verbivorm lauselühendi peasõnana (või lauselühendi endana) näitab ise moodustaja süntaktilist funktsiooni, vajamata selleks vaste ja sidendi abi.

Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas.

Nii nagu osalaused võivad ka lauselühendid esineda aluse, sihitise, öeldistäite, määruse ja täiendina.

Lühendi liik	Peasõna vorm	Näide
aluslühend
	da-tegevusnimi	Vaikida tähendab nõus olla
sihitislühend
	da-tegevusnimi vat-vorm	Jaan kavatses kinno minna Kuulsin õues karjutavat
öeldistäidelühend
	da-tegevusnimi v-kesksõna tav-kesksõna nud-kesksõna tud-kesksõna mata-vorm	Tema soov oli karjääri teha Reklaam peab olema lööv See puuvili on söödav Isa on tööst väsinud Õpetaja oli juhtunust ärritatud Ta on söömata
määruslühend
	da-tegevusnimi vat-vorm ma-tegevusnime vormid: ma-vorm mas-vorm mast-vorm maks-vorm mata-vorm des-vorm nud-kesksõna tud-kesksõna v-kesksõna tav-kesksõna verbita lühend	Tigu kõlbab süüa Nägin teda venda ootavat Aino läks baari kohvi jooma Aino käis baaris kohvi joomas Aino tuli baarist kohvi joomast Ants tahtis tõusta, rõhutamaks sellega, et ta lahkub Unustasin avaldusele alla kirjutamata Kära tekitamata ronisid mehed narile Telegrammi lugedes läksid tal jalad nõrgaks Kõrge mäe otsa jõudnud, vaatame huviga ringi Siin veetis ta seltskonnast kõrvale tõmbununa siiski sisukaid päevi Üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker Kaaslastest mahajäetuna kõmpis poiss nukralt kodu poole Daam näib kergesti ärrituvana Daam tundub kergesti haavatavana Mees läks metsa, kirves käes
täiendlühend
omadussõnaline täiend	v-kesksõna tav-kesksõna nud-kesksõna tud-kesksõna mata-vorm	Põgenev loom tormas metsa poole Tagaaetav loom tormas metsa poole Hirmust hullunud loom tormas metsa poole Koertest ehmatatud loom tormas metsa poole Poisi pesemata käed pahandasid õpetajat
määrus- või sihitistäiend	mis tahes käändeline verbivorm:	Lootus karjääri teha ei täitunud Meid ootab ees matkama minek Sõber oli tulnud minu söömas oleku ajal Selgitamast keeldumine tähendab mahasalgamist Lamades lugemine rikub silmi