SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Relatiivlauseist

SY91

Põimlause kirjavahemärgid

1. Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga, nt Ma tean, kus maasikad on. Poiss ütles, et tal pole aega. Nõnda siis anti kahehobusevanker, kuhu pandi tublisti õlgi, et oleks pehmem sõita niihästi surnul kui ka elavail.

2. Raskusi võib tekitada koma kasutamine ühendite nii et, sellepärast et, selleks et, enne kui jms puhul. Kui sellise ühendi esimest, näitava tähendusega sõna (nii, sellepärast, selleks, enne jne) rõhutatakse, st kui kõrvallause sisu peetakse tähtsamaks kui pealause sisu, siis jääb see sõna kõrvallause vastena pealause koosseisu ning koma pannakse lihtsidesõna et, kui jne ette, nt Ma lahkusin sellepärast = selle pärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Kui aga näitava tähendusega sõna ei rõhutata, siis kuulub see sõna ühendsidesõna koosseisu ning koma pannakse tema ette, nt Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle.

3. Sageli eksitakse võrdlussidesõnade nagu, kui ja otsekui komastamisel, sest need sidesõnad võivad siduda niihästi kõrvallauset kui ka mittelauselist moodustajat. Kui sidendile järgneb öeldisverb, on tegu kõrvallausega ning sidendi ette tuleb panna koma. Kui verbi pole, on tegu mittelauselise moodustajaga ja koma ei panda. Vrd Mees on tugev kui karu -- Sadas vihma, kui väljusin majast. Ulla nagu teisedki ei lasknud end segada -- Ulla vastas, nagu teised olid teda õpetanud. Laps uuris kingitust nagu imeasja -- Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi.

Sidesõnaga nagu algava loetelu puhul lähtutagu järgmistest juhistest:

a) nagu ette koma ei panda, kui tegu on võrdlussõnade loeteluga ja võrdlustarind algab sõnadega niisugune, seesugune, selline jt, nt Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pill ei ole just palju.

b) kui nagu esineb tähenduses näiteks, siis pannakse tema ette koma, nt Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni.