SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Relatiivlauseist

SY90

Relatiivlaused on täiendlaused, mille sidend tähistab sedasama olendit, asja või nähtust, mis see pealause nimisõna(fraas), mille juurde täiendlause kuulub.

See mees, kes mind aitas, oli Juhan

See müts, mille ma ostsin, oli väike

Relatiivlause sidendiks on tavaliselt relatiivpronoomen (siduv asesõna) kes või mis. Asesõna kes viitab harilikult elusale, mis elutule. Kes asemel võib kasutada ka asesõna mis, kui nimisõna(fraas) märgib kollektiivi või olendite rühma, nt komisjon, kelle/mille eesotsas oli Aadu Kask; orkester, keda/mida juhatab Peeter Puhk; lambakari, kes/mis aasal rohtu sõi; üksiklooma, mis on kas madalamat liiki või tegevusalis (s.o mis mitte ise ei tee, vaid millega midagi tehakse), nt sääsk, kes/mis mind hammustas; hobune, kelle/mille ma ostsin.

Mõnikord kiputakse (ilmselt vene keele mõjul) nimisõnaliste asesõnade kes ja mis asemel kasutama omadussõnalisi asesõnu milline ja missugune:

Väär Õige
Ta torkas pähe oma ainsa mütsi, millise nokk oli keskelt lõhki Ta torkas pähe oma ainsa mütsi, mille nokk oli keskelt lõhki
Saade tutvustab raamatuid, millised tulevad müügile märtsis Saade tutvustab raamatuid, mis tulevad müügile märtsis

Asesõnu milline ja missugune sobib tarvitada vaid omadussõna funktsioonis (omadusele viitavana), nt Nägin niisugust liblikat, missugust ma varem näinud polnud. Tammik mängis vana kingseppa, milline osa jäigi ta parimaks osaks. Opositsioon tituleerib praeguse valitsuse sotsialistlikuks, milline too siiski pole.

Kui sidendina toimiv asesõna mis on sihitis, võib ta omastava ja osastava asemel jääda nimetavasse: Auto, mille = mis ta ostis, oli algusest peale logu. Raamat, mida = mis ta luges, oli igav.

Asesõnade kes ja mis mitmusevorme kasutatakse harva, ainult siis, kui lause selgus seda nõuab, nt kahemõttelisuse vältimiseks rindtarindilise põhja korral, vrd härra X ja proua Y, kellelt ma maja ostsin (kahemõtteline) -- härra X ja proua Y, kelledelt ma maja ostsin (ühemõtteline). Muudel juhtudel tuleks kasutada ainsusevorme.

Halvem Parem
Faktid, milledele ta tugines, olid kaalukad Faktid, millele ta tugines, olid kaalukad
Need inimesed, kelledega ta vestles, ei teadnud asjast midagi Need inimesed, kellega ta vestles, ei teadnud asjast midagi

Kui relatiivlause kuulub isikulise asesõna või ütte juurde ja relatiivlause sidend on alus, siis järgneb viimasele tavaliselt seesama asesõna, nt See mõte oli kohutav isegi mulle, kes ma olin enda paratamatustega harjutanud. Tänan sind, kes sa mind ikka meeles oled pidanud! Meie isa, kes sa oled taevas, ..

Kui relatiivlause põhi ei ole omastavas käändes täiend, siis paikneb relatiivlause vahetult oma põhja järel:

Väär Õige
See inimene vedas meid alt, keda me usaldasime See inimene, keda me usaldasime, vedas meid alt
Meid vedas alt see inimene, keda me usaldasime

Omastavas käändes täiendi ja põhja vahele relatiivlauset panna ei saa. Kui relatiivlausel on pealauses vaste (selle, sellise vms), siis pannakse relatiivlause omastavas käändes täiendi põhja järele. Kui vastet pole, siis tuleb üldse loobuda kõrvallause kasutamisest, kasutades selle asemel iseseisvat lauset.

Väär Õige
Avalduses tuleb märkida selle panga, kus konto on avatud, nimetus Avalduses tuleb märkida selle panga nimetus, kus konto on avatud
See on sellise mehe, kellel pole asjast aimugi, arvamus See on sellise mehe arvamus, kellel pole asjast aimugi
Õues vedelesid Mardi suusad, kes oli need sinna unustanud Õues vedelesid Mardi suusad. Mart oli need sinna unustanud