SÜNTAKS

Sissejuhatus

Moodustajate funktsioonid

SY9

Moodustajate semantilised funktsioonid

Lause tervikuna tähistab mingit sündmust, lause moodustajad aga selle sündmuse komponente. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga selle tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti jne) ja tegevuse asjaolusid (kohta, aega, viisi jms). Nt lauses Juku luges hommikul ajalehte väljendab tegevust verbivorm luges, tegijat Juku, tegevusobjekti ajalehte ning tegevusaega hommikul. Tegevust väljendab verbivorm luges üksi ja kõik NP-d on osaliste-asjaolude väljendajana enam-vähem võrdses staatuses. VP-l tervikuna ei ole sündmuse liigenduse seisukohast mingit funktsiooni.

Verb on lause semantiline kese. Tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende semantiline funktsioon ja vormistus. Finiitverbi grammatiline vorm osaleb subjektiga tähistatu arvu ja isiku, tegevusaja jms väljendamisel.

Mitteverbilised moodustajad näitavad tegevuse osaliste rolle sündmuses: tegija ehk agent -- teadlikult toimiv, oma tegevust kontrolliv osaline, nt Mees lõhub puid;
kogeja -- psüühilises protsessis olija, nt Ta kardab. Talle meeldib lugeda;
valdaja, nt Ta andis mulle raamatu. Mul on raamat;
neutraalne osaline, nt Ta on õpetaja. Raamat vedeleb põrandal;
vahend, nt Ta lõhkus kirvega puid. Pall lõhkus akna;
tegevusobjekt, s.o objekt, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks, nt Ta andis mulle raamatu. Mees ehitas suvila;
koht, nt Ta läks koju; Ta on kodus; Ta tuli kodust;
aeg, nt Ta ootas õhtuni. Täna on külm ilm. Ta ootab hommikust saadik.

Igas sündmuses on üks osaline, mis on teistest aktiivsem, mida tajutakse sellena, kellest või millest tegevus lähtub. Kui sündmuses osaleb tegija, nagu lauses Mees lõhub puid, siis on tegija aktiivseim. Kui lauses tegijat pole, on aktiivseim osaline kogeja või valdaja, nagu lauseis Mulle meeldib lugeda. Tal on raamat. Kui neidki pole, on aktiivseim osaline vahend, nagu lauseis Pall lõhkus akna jne. Just sündmuse aktiivseim osaline on see, kellele või millele viitavad nt lauses kasutatud omastavalised ja enesekohased asesõnad: Mees lõhub oma puid. Mees väsitas end ära. Mulle meeldib end peeglist vaadata. Seega aktiivseimat osalist väljendava moodustaja näol on tegemist üsna olulise lauseelemendiga. Enamasti on selleks alus (grammatiline subjekt), kuid nagu nähtub esitatud lauseist, võib selleks olla ka määrus (mulle, tal). Nimetame sellist aktiivseimat osalist väljendavat lauseelementi tegevussubjektiks.