SÜNTAKSLAUSE MOODUSTAJATE EHITUSMuid fraasitüüpeSY89Osalausete alistusKui rindlause koosneb samaväärsetest osalausetest, sarnanedes sisuliselt pigem lausete ühendi kui ühe lausega, siis põimlause on selgelt üks lause, kuid niisugune, mille üks või mitu liiget on lausekujulise ehitusega, s.o kõrvallause(d). Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb tema algul, ning kõrvallause asesõnaline vaste pealauses:
Ma kuulsin (seda), et sa käisid reisimas vaste sidend pealause kõrvallause Vaste saab tihtipeale pealausest välja jätta, nagu käesolevaski näites. Mõnikord on aga vaste olemasolu pealauses hädavajalik, nt Ei aita siin muu, kui tuleb hoolega pihta hakata. Juba see, et ta midagi ei teadnud, tundus mulle kummalisena. Sidendiks võivad olla: 1. sidesõnad et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, justkui, otsekui, siis kui, sellepärast et jne; 2. küsiv modaalsõna kas; 3. küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, mis, kumb, missugune, milline; kus, kust, kuhu, kunas, millal, kuidas, mismoodi, misjaoks jt; 4. küsiv-siduvad fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel, kui palju/kaua jms. Kõrvallause esineb koos oma vastega (või kui pealauses vaste puudub, siis ilma selleta) põimlause mingi lauseliikmena. Näiteks ülalesitatud lauses Ma kuulsin seda, et sa käisid reisimas on ühend seda, et sa käisid reisimas sihitis, vastates küsimusele mida? Selle järgi, mis lauseliikmena kõrvallause põimlauses esineb, on olemas järgmised kõrvallause liigid:
|