SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Hulgafraas

SY81

Hulgafraasi (ehk hulgasõnafraasi) peasõnaks on hulka või mõõtu väljendav sõna (hulgasõna), laiendosaks aga nimisõna, mis nimetab neid objekte, mille hulgast on juttu, nt Õues seisis kaks meest / mitu meest / hulk mehi / palju mehi. Hulgasõnad ei moodusta omaette sõnaliiki, vaid on eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade rühm. Kuivõrd nad aga samalaadse tähenduse tõttu käituvad ka lauses üsna ühtmoodi, siis käsitletakse neid lauseõpetuses sageli koos.

Hulgasõnaks võib olla:

1. põhiarvsõna (v.a üks): kümme (neegrit), null (kraadi), kakskümmend viis (kilo) jne;

2. asesõna mitu (aastat);

3. nimisõna:

a) mõõdunimisõna: meeter (riiet), tonn (tsementi), liiter (piima), tund (aega) jne;

b) hulka, kogu või rühma märkiv nimisõna: kimp (lilli), kari (lehmi), hulk (inimesi), rühm (õpilasi) jne;

4. määrsõna: palju (inimesi), vähe (abi), veidi (kannatust), rohkesti (raha) jne.

Käändsõnalise hulgasõna laiend on täiend, määrsõna laiend aga määrus.

Hulgafraasile on iseloomulik, et nimetavas käändes või muutumatut (määrsõnalist) hulgasõna laiendab osastavas käändes laiend -- seega laiend sõltub põhjast, nt viis õuna, palju õunu; muudes käänetes hulgasõna aga laiendab samas vormis laiend -- seega laiend ühildub põhjaga, nt viiele õunale.

Märkus 1. Oleva, rajava, kaasa- ja ilmaütleva käände puhul on käändetunnus ainult laiendil, samal ajal kui põhi jääb omastavasse käändesse, nt kaheksateistkümne tonnini pole vahetuse toodang veel küündinud. Hakkame tööle kahe mehega.

Märkus 2. Mitmeosalistel arvsõnadel on käändetunnus ainult kahel viimasel sõnal, eelmised jäävad omastavasse käändesse, nt Kahekümne viiel poisil paluti sinna jääda.

Märkus 3. Arvsõnade null, veerand ja kolmveerand puhul võib käändetunnus olla kas nii põhjal kui ka laiendil või ainult laiendil, nt Soolase vee külmumispunkt on null = nullist kraadist madalam. Veerand = veerandist kilost võist ei piisa.