SÜNTAKS

Sissejuhatus

Moodustajate funktsioonid

SY8

Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist. Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.

Eesti keele lauseliikmed on:

  1. öeldis ehk (grammatiline) predikaat
  2. alus ehk (grammatiline) subjekt
  3. sihitis ehk (grammatiline) objekt
  4. öeldistäide ehk predikatiiv
  5. määrus ehk adverbiaal
  6. täiend ehk atribuut

Öeldis ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud on lause kõrvalliikmed. Täiend ja osa määrusi kuuluvad alati fraasi koosseisu, olles lause liikmed vaid kaudselt.

Öeldis on finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb.

Alus on nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat või olukorras olijat ning vastab küsimusele kes? mis? keda? mida? Nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi arvus ja isikus. Nt Poiss magab. Ma magan / me magame. Õues jookseb lapsi.

Sihitis on verbist sõltuv nimisõna(fraas) omastavas, osastavas või nimetavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks, nt Mees parandas autot. Mari andis Jürile kõrvakiilu. Jürile anti kõrvakiil.

Öeldistäide on verbist olema sõltuv käändsõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Nimetavas käändes öeldistäide ühildub alusega arvus, nt Laps(ed) on haige(d). Ta/nad on insener(id). Ta on Eesti paremaid maletajaid.

Määrus on igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend, nt Jüri andis Marile raamatu. Maril on raamat. Lähen tööle. Eile sadas. Ta hilines, sest auto läks katki. Ta oli kärme vihastama. Ta on väga haige. Kell on üsna palju.

Täiend on nimisõna laiend, nt pikk mees, pruudi pilt, linnast tulek.

Lauseliikmeteks ei peeta sidendeid ja üldlaiendeid. Sidendid näitavad moodustajatevahelisi suhteid, nt Poiss ja tüdruk jalutasid käsikäes. Ei maksa hädaldada, sest see ei aita. Üldlaiendid väljendavad lause kui terviku suhteid ülejäänud tekstiga, nt Kahtlemata on ta haritud inimene.