SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Fraas

SY73

Omadussõnalise täiendi ühildumine

Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast arstist räägiti imelugusid. Esimestele ootamatustele järgnesid teised. Selleks pole vaja mingit oskust. Hakkajaid poisse on meil küllalt. Väljas ootavatele inimestele anti käsk koju minna.

Sellel üldreeglil on järgmised erandid:

1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline:

a) eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas;

b) järeltäiendi puhul on käändetunnus kas nii põhjal kui ka täiendil või ainult täiendil, nt Kasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kui suurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas).

Märkus. Eesti murretes ja varem ka üldkõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse-sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka ühildumatust arvus, nt vana kuubede.

2. Üldse ei ühildu:

a) käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosisega -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis (tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses 'omaette, eri'), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed. Laps ajas täis kruusi ümber (aga: Täit selgust sellest ei saanud). Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua;

b) asesõnad mis (tähenduses 'missugune') ja kogu, nt Mis lilli sa ostad? Nooruk ðokeeris oma käitumisega kogu seltskonda.

3. Omastav asesõna oma tavaliselt ei ühildu, nt Andsin oma vennale nõu. Omaühildub ainult siis, kui ta on lauserõhuline, eelkõige kindlates ühendites: omal jõul, omal käel, omal jalal, omal viisil, omalsoovil, omal kombel, omal ajal, omast käest, omad poisid jne, nt Omal maal peab iga rahvas ise peremees olema. Noormees on omal käel jõudnud nii kaugele, aga: Ta laenas oma sõbrale raha.

4. Mineviku kesksõnad eestäiendina oma põhjaga ei ühildu, nt Andsin väsinud ja vaevatud mehele juua, järeltäiendina aga ühilduvad, nt Andsin talle, väsinule ja vaevatule, juua.