SÜNTAKS

Lünk ja vaeglause

Lause sõnajärg

SY67

1. eituslauses, kui lause algul ei ole alus, vaid mingi verbi laiend või eitussõna, nt Kodus ma hommikul tavaliselt mannaputru ei söö. Ega ma rumal (ei) ole;

2. küsilauseis, mis algavad küsisõnaga, nt Kuidas te hommikul nii ruttu siia jõudsite?

3. hüüdlauseis, nt (Küll) ma sellele poisile veel homme näitan!

4. mõningais kõrvallauseis: a) kaudküsilauseis (küsilausekujulistes kõrvallausetes), nt Ma tean, miks arst seda tegema pidi. Ma nägin, kellega naine rääkis; b) eitava või küsiva pealausega kõrvallausetes, nt Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud oleks, vaid .. Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud on? c) aja- ja tingimuslauseis, mis algavad sidesõnaga kui, nt Lind värises, kui ma ta pihku võtsin. Kui sa seda teed, juhtub õnnetus.

Kõrvallaused, mis ei vasta punktis 4 esitatud tingimustele, s.o jaatava ja väitva pealause puhul sidesõnadega et, sest, kuna, ka võrdlussidesõnadega nagu, kui, otsekui, justkui jt algavad laused, on alati pealause sõnajärjega, nt Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari käisid kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul peeti igal pool pidu. Tol õhtul läks meil hästi, kuna/sest/sellepärast et meid kõiki lubati varakult koju. Neile tundus nii, nagu/kui nad oleksid linnud = nagu/kui oleksid nad linnud.