SÜNTAKS

Lünk ja vaeglause

Lause sõnajärg

SY66

Verb teisel kohal (V2-järg). Jaatavas väitlauses on öeldisverb (täpsemalt öeldisverbi pöördeline osa) tavaliselt teisel kohal. Lause algul paikneb teemana toimiv moodustaja (sõna või fraas), lause lõpus aga see osa reemast, mis edastab kõige olulisemat infot, nt Ema saatis lapse kooli. Onu Juhan kutsus meid maale. Isa on linna läinud.

Normaallauses on teemaks enamasti alus (S), kuid selleks võib saada ka sihitis (O), öeldistäide (P) või määrus (A). See lauseliige nihkub sellisel juhul lause algusesse, alus ja öeldis aga vahetavad harilikult omavahel kohad, nii et verb jääb ikka teisele kohale. Vrd: SVOA: Vanaisa armastas lilli kogu eluaja; OVSA: Lilli armastas vanaisa kogu eluaja; AVSO: Kogu eluaja armastas vanaisa lilli.

Kuigi paralleelselt V2-järjega on võimalik kasutada ka V3-järge, nt ASVO: Juba hommikul ta esitas mulle selle küsimuse, on V2-järg enamikul juhtudel loomulikum. Eriti tuleks (mittelausealgulise alusega lauseis) V2-järge eelistada järgmistel juhtudel:

1. süntaktiliselt "raskekaaluliste", s.o pikemate, eriti mitmest sõnast koosnevate aluste puhul, sest pikematel moodustajatel on tendents asetuda lauses võimalikult kaugele, nt Juba hommikul esitas mu noorem poeg Kalle mulle selle küsimuse. Seevastu üsna tavaline on otsejärg rõhutu asesõnalise aluse puhul, nt Teed ta teadis hästi. Homme ma ootan sinu telefonikõnet;

2. kui lause algul olevaks verbilaiendiks on verbiga tihedalt seotud viisimäärus, nt Kiiresti lahkusid õpilased koolimajast;

3. kui lause algul olevaks verbilaiendiks on kõrvallause, eriti kui selleks on otsekõne-lause, nt Kui saabub kevad, muutub ka meeleolu paremaks. "Kas see on tema lõplik otsus?" küsis Rein pettunult.

Märkus 1. V2-reegel kehtib mitte ainult normaallauses, vaid ka lauseis, kus lausealguliseks teemaks on neutraaljuhul määrus, nt Mul on kõht hommikust saadik tühi, või sihitis, nt Mind üllatab juba ammu teie ükskõiksus teiste inimeste vastu. Kui viime lause algusesse mingi muu lauseliikme, läheb määrus või sihitis tavaliselt verbi järele, nt Hommikust saadik on mul kõht tühi. Juba ammu üllatab mind teie ükskõiksus teiste inimeste vastu.

Märkus 2. Aluse ja öeldise inversiooni võib põhjustada ka võrdlussidesõna nagu, kui, otsekui, justkui kõrvallause algul, ehkki sidesõna ei ole lauseliige, nt Neile tundus nii, nagu oleksid nad linnud = nagu nad oleksid linnud.