SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Määruste rinnastus

SY63

1. Eri liiki määrused, samuti eri küsimustele vastavad sama liiki määrused on tavaliselt üksteisest sõltumatud. Nad käituvad nii, nagu oleksid nad eri lauseliikmed, ning seetõttu ei eraldata neid ei sidesõna ega komaga, nt Me käisime laupäeval (ajamäärus) vennaga (kaasnemismäärus) Tartus (kohamäärus). Koosolek toimub 4. mail Tallinnas. Ta sõitis Tartust (kohamäärus; kust?) Tallinnasse (kohamäärus; kuhu?). Vaid üksikud eri liiki määrused, nt viisi- ja hulgamäärus on sisult nii lähedased, et neil on võimalik ka rinnastada, nt Nad töötasid vähe ja lohakalt.

2. Sama liiki ja samale küsimusele vastavad määrused on enamasti rinnastusseoses ja eraldatakse sidesõna või komaga, nt Juhan tuli õe ja vennaga meile külla. Ta kohtles teekäijat vaenulikult, põlastavalt. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval on mul palju tööd.

Korduvad aja- ja kohamäärused võivad nagu täiendidki (vt SÜ80) hõlmata üksteist, misjuhul neid ei eraldata sidesõna või komaga, nt Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. Minu poeg sündis 11. augustil 1973. aastal. Jõudsime esmaspäeva hommikul kell 5 Tallinna.

Nädalapäeva ja kuupäeva märkivad sõnad ei hõlma teineteist, mistõttu nende vahele pannakse lauses koma, nt Koosolek toimub esmaspäeval, 13. mail.

Sõnad siin, seal, siis, nüüd jms võivad järgnevat aja- ja kohamäärust kord rinnastada (kirjas kasutatakse sel juhul koma), kord alistada (koma puudub). Rinnastuse puhul järgnev sõna konkretiseerib eelnevat, olles seejuures rõhutatud, esile tõstetud, nt Ega nüüd, kevadisel ajal (= ega nüüd, s.o kevadisel ajal), ole mahti pidu pidada. Seal, võõrsil, tundis ta end mahajäetuna. Alistuse puhul järgnev sõna pole rõhutatud, sõnad siin, seal, siis, nüüd jm aga on lähedased omadussõnalistele täienditele, nt Seal männikus kasvab palju seeni. Siin majas on palju parem kui vanas. Ma tõusin vara hommikul.