SÜNTAKS

Sissejuhatus

Moodustajate funktsioonid

SY6

Grammatilisi seoseid on kolme liiki -- rinnastus, alistus ja predikatsioon.

Rinnastus ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt Mees istutas aeda õunapuud ja marjapõõsad. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ja. Rinnastusseos ühendab alati samu lauseliikmeid ja seetõttu lauseliikmete määratlemise seisukohast see oluline ei ole.

Alistus ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alistav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi. Kui põhja grammatiline vorm ja/või grammatiline tähendus tingib laiendi samasuguse grammatilise vormi, siis on tegemist ühildumisega ehk kongruentsiga. Nt nimisõna laiendav omadussõna on nimisõnaga samas käändes ja arvus, s.o omadussõnaline laiend ühildub nimisõnalise põhjaga käändes ja arvus: ilus tüdruk, ilusale tüdrukule, ilusatest tüdrukutest. Viisakusmitmusega lauses Teie, noormees, olete haige tingib öeldistäite haige grammatilise vormi mitte aluse grammatiline vorm, vaid tema grammatiline tähendus (ainsustähendus). Niisugust ühildumise eriliiki nimetatakse sisuliseks ühildumiseks.

Kui põhja leksikaalne tähendus ja leksikaalne kuju määrab laiendi vormi, siis on tegemist sõltumise ehk rektsiooniga. Põhja leksikaalsest tähendusest ja kujust võib oleneda käändsõna kääne või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis voodisse, aga tõusis voodist; osales talgutel, aga võttis osa talgutest; uhke poja peale, aga halastamatu poja vastu; verbi käändeline vorm, nt tahab laulda, aga hakkab laulma, ning lauselise moodustaja sidesõna, nt Noored räägivad, et elu on ilus.

NB! Põhja ei või segamini ajada peasõnaga. Peasõna on moodustaja (fraasi, lauselühendi) enda koosseisu kuuluv sõna, moodustaja tuumsõna, põhi aga teine moodustaja, millest esimene sõltub. Nt fraas ühe oma tuttavaga sõltub lauses Ma rääkisin ühe oma tuttavaga verbist rääkima, mis on nimetatud fraasi põhi. Selle fraasi peasõnaks on aga tuttavaga, sest kui jätame täiendid ühe ja oma ära, siis järelejäänud osa süntaktiline funktsioon ei muutu. Püütagu aga ära jätta sõna tuttavaga. Tulemuseks on ebanormaalne lause Ma rääkisin ühe oma.

Predikatsiooniseos on moodustajate vastastikune tingitus, ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Predikatsiooniseoses on alus ja VP: öeldisverbist (VP peasõnast) oleneb aluse olemasolu lauses ja tema tähendus, alus omakorda ühildab verbi isikus ja arvus. Selline seos on nt sõnavormide poisid ja loevad vahel lauses Poisid loevad seiklusjutte. Ühelt poolt eeldab verbivormi loevad kasutamine öeldisena, et lauses on inimest märkiv alus (kui verbivormiks oleks nt loetakse või hämardub, siis alust olla ei saaks). Teiselt poolt tingib aluse poisid mitmusevorm ka öeldise mitmusevormi.

                          grammatilised seosed
                          /        |          \
                         /         |           \
          rinnastus ehk      alistus ehk       predikatsioon
          koordinatsioon     subordinatsioon
                               /      \
                              /        \
                  ühildumine ehk    sõltumine ehk
                  kongruents        rektsioon

Omavahel grammatiliselt seotud moodustajad kujundavad süntaktilise tarindi. Rinnastusseoses moodustajatega tarind on rindtarind ehk koordinatiivtarind, nt mees ja naine; väike, aga tubli; Taevas läks pilve ja hakkas vihma sadama. Põhjast ja laiendist koosnev tarind on põimtarind ehk subordinatiivtarind, nt Ma tean, et sul on raske. Lause ise on predikatiivtarind.