SÜNTAKSLAUSE EHITUSLausetüübid suhtluseesmärgi järgiSY59Käsklause on lausetüüp käsu (sh palve, üleskutse, nõude, kategoorilise käsu) väljendamiseks, nt Anna mulle raamat! Mingem üles mägedele! Eitavat käsku nimetatakse ka keeluks ja vastavat lausetüüpi keeldlauseks, nt Ärge segage!Käsk võib olla otsene või kaudne. 1. Otsese käsu puhul on käsu allikas kõneleja ning käsu adressaat või üks adressaate kuulaja. Otsest käsku vormistab käskiv kõneviis, nt (Sa) kirjuta isale kiri! Lubage mul avada koosolek. Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pööre on kõrgstiilne. Seda kasutatakse näiteks kõnedes: Austagem neid, kes on ohverdanud oma elu isamaa altarile! Laulgem üks isamaalaul! Argistiilis pruugitakse selle asemel kindla kõneviisi 1. pööret, nt söögem asemel sööme, ärgem söögem asemel ärme sööme. Kipub levima isegi keeldkõne vorm ärme söö, korrektses kirjakeeles võiks seda siiski vältida. Kindlat kõneviisi kasutatakse käsu väljendamiseks ka muude isikute puhul. Seal annab see kõnele suurema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis. Nt Sa tuled kohe siia! Lähete mõlemad koju! Tavaline kategoorilise käsu väljendaja kõnekeeles on küsilause, mida lausutakse käskiva intonatsiooniga: Kas sa jätad juba järele! 2. Kaudse käsu korral ei ole käsu adressaadiks kuulaja või käsu allikaks kõneleja. Kuulaja või kõnelja vaid vahendab kellelegi kolmandale suunatud või kelleltki kolmandalt lähtuvat käsku. Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil, nt Rohelised kogunegu koolimaja ette! Jõhkardite ümber loodagu vaikimise müür! Jüri ütles, et mingu ma ise juhatajaga rääkima. Ka määrsõna las koos verbi kindla kõneviisi vormiga väljendab kaudset käsku, nt Las Priit ootab mind kella all! |