SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi

SY58

1. Valikküsilause on küsilause, mille võimalikud vastused on ette antud, nii et kuulajal jääb nende seast ainult õige välja valida, nt Kas sa kuulasid meie juttu pealt? -- Ei kuulanud. / Jah, kuulasin; Kas sina tegid taldriku katki? -- Jah, mina. / Ei, Jüri; Kas te joote teed või kohvi? -- Kohvi./ Teed.

Valikküsilauset vormistab:

a) lausealguline küsisõna kas, eitavas lauses ka ega, nt Kas sul täna aega on? Kas sa siis seda ei teadnud? Ega sa mind (ei) peta?

b) aluse vm tegevussubjekti ja öeldise pöördjärjestus, misläbi öeldis satub lause algusesse, nt Tuled sa sa homme meile? On sul palju raha?

Märkus 1. Sõnade pöördjärjestust ei maksa kasutada mitmuse esimese ja teise isiku korral, et mitte põhjustada "memetamist" ja "tetetamist", nt Kardame me siis neid? Tulete te homme meile? Parem on sel juhul tarvitada kas-küsimust.

Märkus 2. Argikeeles on valikküsilauset võimalik moodustada ka lause lõpus paiknevate küsijätkude abil, nagu Juku läks kinno või? Maailm läheb hukka, ah? Vanamees tuli koju, mis? See oli hea näidend, kas polnud?

2. Eriküsilause on küsilause, mille puhul võimalikke vastuse-variante ette antud pole. Küsimus käib lause üksikute osade kohta ning küsimust vormistavad küsivad ase- ja määrsõnad. Nt Kes kuulas meie juttu pealt? -- Mina / Juku / Keegi võõras mees / Mitte keegi; Kuhu me homme läheme? -- Kinno / Kontserdile / Maale / Vanaema juurde / Mitte kuskile jne.

Lausega, mis on oma vormilt küsilause, võib mõnikord edasi anda hoopis väidet, nt On see siis mingi põhjus? Selliseid lauseid nimetatakse retoorilisteks küsilauseteks.