SÜNTAKSLAUSE EHITUSÜldlaiend ja sidendSY53ÜldlaiendÜldlaiendeiks nimetatakse sõnu või fraase, mis kuuluvad kas kogu lause või ühe lauseliikme juurde sellega grammatiliselt seostumata ja annavad lausele mingi lisatähenduse. Sageli väljendavad üldlaiendid kõneleja suhtumist lausega väljendatusse, nt Võib-olla ta valetas. Midagi kahtlast selles loos igatahes on. Äkki on temaga tõesti midagi lahti. Kahjuks jääb loeng ära. Sinu õnneks seda ei märgatud. Kuid nad võivad väljendada ka mitmesuguseid teisi "sündmusüleseid" tähendusi, nt küsimust: Kas ta mind enam mäletabki?, eitust: Ega mulle pole arsti tarvis!, millegi ootuspärase kinnitust: Just nii pidigi juhtuma.Levinud üldlaiend on rõhumäärsõna nagu. See väljendab kõhklust või ebakindlust, nt Te nagu ütlesite midagi. Kahjuks esineb kõnekeeles ka palju tarbetut "nagutamist", s.o nagu kasutamist siis, kui kõhklust või ebakindlust näidata ei tahetagi, nt Selle raha nad nagu varastasid. Su poeg nagu looderdab päevad läbi. Meil on nüüd nagu beebi majas ja raha vaja. Sellist pseudokõhklevat kõnemaneeri tuleks vältida. Üldlaiend võib olla ka lausekujuline. Et selline lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, just nagu kiilutud põhilause sisse, siis teda nimetataksegi kiiluks (vt SÜ95). Nt Peeter, ma pean silmas Juhani venda, lõpetab tänavu keskkooli. |