SÜNTAKSLAUSE EHITUSMäärusSY47Ajamäärus, mis vastab küsimusele millal?, on harilikult alalütlevas või seesütlevas käändes, nt Me elame sündmusrikkal ajal. Vanas eas kipuvad haigused kallale. Erandlikult on nimetavas käändes kellaaega märkivad määrused, nt Tunnid algavad (kell) pool üheksa, samuti aastaarvu märkivad määrused, kui neile ei järgne sõna aastal (see kas paikneb aastaarvu ees või puudub üldse), nt See juhtus (aastal) tuhat üheksasada kakskümmend neli, aga: See juhtus tuhande üheksasaja kahekümne neljandal aastal (aastal 1924 või 1924. aastal). Määrused, mille peasõnaks on kord, aasta, nädal, päev, õhtu, võivad olla niihästi nimetavas kui ka alalütlevas, nt Viimane kord = viimasel korral tegid sina välja. Eelmine aasta = eelmisel aastal oli soe talv. Pühapäev = pühapäeval on poed kinni. Nimetavas võivad olla ka kuu, tund, minut, sekund, kui neid laiendab pronoomen iga, nt Ta tuleb iga minut.
Kõnes tuleks vältida nimetava kasutamist kohakäände asemel kuupäeva väljendamisel, nagu
Koosolek oli kakskümmend neli jaanuar.
Ainuõige on Koosolek on kahekümne neljandal jaanuaril. |