SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Määrus

SY44

Määruse õigekeelsus

Eesti keelele on iseloomulik, et valduses olekut märgib alalütlevas käändes määrus koos üldises tähenduses olema-verbiga, nt Mul on raamat. Teiste keelte eeskujul on eesti keelde toodud ka omamist väljendavad verbid omama ja evima, mida kasutatakse koos alusega, nt Ma ei oma = evi mingit ettekujutust sellest tööst. See tarind sobib üksnes konkreetse omandisuhte näitamisel, muudel juhtudel on soovitav teda vältida.

Halb	Talutav	Hea
	Ma oman kahte maja (= Ma olen kahe maja omanik)	Mul on kaks maja
Ma ei oma mingit ettekujutust sellest tööst		Mul ei ole mingit ettekujutust sellest tööst
See ei oma tähtsust		Sellel pole tähtsust
Ta omab kena välimust		Tal on kena välimus

Mõnikord kohtab omama või evima asemel verbi omistama, nt Ta omistab maad. Niisugune kasutus on fennism (vrd soome Hän omistaa maata). Eesti keeles oleks Tal on maad. Ta omab maad). Verbil omistama on eesti keeles tähendus 'kellelegi või millelegi midagi omaseks või kuuluvaks pidama', nt Tulele on omistatud maagilist mõju.

NB! Seda verbi ei ole õige kasutada ka tähenduses 'andma, määrama', nt Talle omistati doktorikraad (vt L40), p.o Talle anti doktorikraad.

Alalütlevas käändes valdajamäärus võib eriti lause algul asendada alaleütlevas käändes valdajamäärust, nt Sul = sulle ei sobi nii käituda. Mul = mulle meenub, et ema pidi täna meile tulema.