SÜNTAKSLAUSE EHITUSMäärusSY43Mõningaid siin loetletud tähendusi võib väljendada ka alus, sihitis ja öeldistäide. Mõnikord on täpselt sama sündmustki võimalik edasi anda kahtemoodi, nii et ühel juhul vormistab selle sündmuse üht osalist alus, sihitis või öeldistäide, teisel juhul aga määrus.
Määrus erineb alusest, sihitisest ja öeldistäitest eelkõige vormilt ja süntaktilistelt omadustelt. Tüüpiline alus, sihitis ja öeldistäide on käändsõna(fraas) nimetavas, omastavas või osastavas käändes. Mittetüüpilise aluse, sihitise ja öeldistäitena esineb hulgasõnafraas, ka osa lauselühendeid ja kõrvallauseid, mitte kunagi aga kaassõnafraas ja määrsõna(fraasi). Seevastu määrusena esineb: a) määrsõna(fraas), nt Tüdruk avastas ootamatult, et tal on täiesti ükspuha, kuhu ta saadetakse; b) nimisõna(fraas) kõigis käänetes, nt Terve perekond elas väikeses toas; c) omadussõna(fraas) olevas ja saavas käändes, nt Süda läks kohe kergemaks; d) hulgasõnafraas, nt Auto parandamiseks ei kulunud kahte tundigi; e) kaassõnafraas, nt Läksin pärast tööd ema juurde; f) lauselühend, nt Kutsusin Juku malet mängima. Päikese loojudes läks õhk jahedamaks; g) kõrvallause, nt Oli juba pime, kui vanemad koju jõudsid. |