SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Sihitis

SY38

Erandliku vormivaheldusega sihitised

Sihitise käände valik ei allu üldreeglitele mõningate asesõnade ja hulgasõnade puhul.

1. Isikuliste asesõnade mina~ma, sina~sa, meie~me, teie~te (mitte aga tema~ta) ja enesekohaste asesõnade enese~enda ja iseenese~iseenda puhul kasutatakse nimetava käände asemel alati ja omastava käände asemel soovi korral osastavat käänet, nt Mind/sind jäeti maha (vrd Tema/Kaaslane jäeti maha). Sõbrad jätsid meid/teid maha (vrd Sõbrad jätsid nad/kaaslased maha). Nad jätsid mind = minu / sind = sinu maha (vrd Nad jätsid tema/kaaslase maha). Ta võttis end = enda kokku.

2. Siduva asesõna mis puhul võib soovi korral nimetavat käänet kasutada omastava asemel, nt Siin ongi see raamat, mis=mille ma eile ostsin; küsiva asesõna mis puhul aga osastava asemel, nt Mis=mida te sellest arvate? Mis = mida teha?

3.a) põhiarvud alates kahest, murdarv poolteist, ligikaudset hulka märkivad sõnad mitu, paar, paarsada, kümmekond, sadakond jt, samuti asesõna kõik, on täissihitisena alati nimetavas oma sisulise mitmuslikkuse tõttu, nt Ostsin täna poest kolm saia, kaks andsin emale, ühe jätsin endale. Paneme paar õuna tasku. Tegin kõik ise ära;

b) murdarvud pool, veerand ja kolmveerand on täisihitisena harilikult samuti nimetavas, kuid võimalik on ka täissihitise põhireegli kohane omastavaline kasutus, seega nt Olga sõi ära veerand = veerandi jäätist;

c) arvsõna üks ning hulganimisõnad rühm, grupp, hulk, meeter, tükk, osa, klaas/klaasitäis jt on täissihitisena nimetavas või omastavas käändes vastavalt põhireeglitele, nt Kolmest kurjategijast suudeti tabada vaid üks -- Politsei suutis kolmest kurjategijast tabada vaid ühe. Osta poest liiter piima -- Ostsin poest liitri piima.

Mõnikord kasutatakse ka hulganimisõna puhul ekslikult omastava asemel nimetavat.

Väär Õige
Nad võtsid hulk mehi vangi Nad võtsid hulga mehi vangi
Ostsin meeter riiet Ostsin meetri riiet
Fotograaf tegi terve rida ülesvõtteid Fotograaf tegi terve rea ülesvõtteid