SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Sihitis

SY36

Täis- ja osasihitis

Osastavas käändes sihitist nimetatakse osasihitiseks ehk partsiaalobjektiks, omastavas või nimetavas käändes sihitist aga täissihitiseks ehk totaalobjektiks. Osa sihilisi verbe lubab ainult osasihitise kasutamist, nt meenutama (Ma meenutasin minevikku, aga mitte: Ma meenutasin mineviku), armastama, kallistama, liigutama, puudutama, huvitama, aimama. Selliseid verbe nimetatakse partitiivverbideks. Teine osa sihilisi verbe lubavad nii osa- kui ka täissihitise kasutamist, nt tekitama (Meie saabumine tekitas segadust/segaduse), parandama, saavutama, koostama, kutsuma, varuma. Need verbid on aspektverbid.

Täis- ja osasihitis vahelduvad ainult jaatavas lauses, eitavas lauses on osasihitis, nt Ma ostsin leiva/leiba -- Ma ei ostnud leiba. Täissihitist ei muuda osasihitiseks üksnes mitte .. vaid -- eitus, nt Ta ostis suvila -- Ta ei ostnud mitte suvila, vaid paadi.

Täissihitist tarvitatakse siis, kui tegevus on lõpetatud või tulevikus lõpule viidav (perfektiivne ehk resultatiivne), sihitis ise aga märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka). Osasihitist kasutatakse siis, kui vähemalt üks neist kahest asjaolust ei kehti, s.o kui tegevus ei ole lõpetatud, vaid parajasti toimuv, ja/või sihitis märgib ebamäärast kogust või hulka.

Täissihitis Osasihitis
Ma ehitasin endale suvila
lõpetatud tegevus; asi
Ma ehitasin endale suvilat
lõpetamata tegevus; asi
Juku ostis endale uued riided
lõpetatud tegevus; riiete komplekt
Juku ostis endale uusi riideid
a) lõpetamata (toimuv) tegevus; üksikud riideesemed ('ostis parasjagu ebamäärast hulka riideid')
b) lõpetatud tegevus; üksikud riideesemed ('ostis ära ebamäärase hulga riideid')
c) lõpetamata (toimuv) tegevus; kindel hulk riideid ('ostis parasjagu teatud kindlat hulka riideid')
Ta sõi supi ära
lõpetatud tegevus; kindel kogus
Ta sõi suppi
a) lõpetamata (toimuv) tegevus; ebamäärane kogus;
b) lõpetatud tegevus; ebamäärane kogus;
c) lõpetamata (toimuv) tegevus; kindel kogus

Kui tegevuse tulemus on ajutine, siis harilikult käsitatakse tegevust mittelõpetatuna ja kasutatakse osasihitist, kuid võimalik on ka täissihitise kasutus, nt Keerasin lehte ~ lehe ja lugesin edasi. Anna mulle pliiats ~ pliiatsit.

Täissihitisega lausest, mille öeldisverb on oleviku vormis, järeldub, et tegevus viiakse lõpule tulevikus. Seetõttu kasutatakse selliseid lauseid tuleviku väljendamiseks, nt Kas sa tood selle raamatu mulle tagasi? Ostame sulle poest uue palitu. See ei kehti seisundiverbide kohta, vrd Teatmik sisaldab kõik vajalikud andmed.

Märkus. Täis- ja osasihitise tähenduslik erinevus kipub osa keelekasutajate teadvuses ähmastuma. Mõnikord kohtab lauseid, kus täissihitise asemel on kasutatud osasihitist, nt Ja nüüd on aeg taas nii kaugel, et me jõuame ära kuulata seda, mida tulevik toob. (Eesti Raadio 1993) Ta ütles, et vene poisiga räägime ikka eesti keeles, vene poiss peab neid käskusid ära õppima. (Eesti Raadio 1994) Teisalt leidub lauseid, kus osasihitise asemel on kasutatud täissihitist, nt Ehitus toob kaasa korvamatud ökoloogilised ja sotsiaalsed kahjud. (Päevaleht 1988) Ehkki mõlemat tüüpi eksimused on taunitavad, vastab osasihitise laienemine siiski rohkem eesti keele üldisele arengusuunale kui vastupidine kasutus.