SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Sihitis

SY35

Sihitis on verbi laiend, mis näitab, kellele või millele on tegevus sihitud, ning vastab küsimustele keda? mida? kelle? mille? kes? mis? Sihitiseks on harilikult nimisõna(fraas) osastavas, omastavas või nimetavas käändes, nt Ma kohtasin sõpra. Aednik kasvatas suure kõrvitsa. Loe see raamat läbi.

Sihitiseks võib olla ka: a) muu sõnaliigi sõna või vastav fraas, kui see esineb nimisõna tähenduses, nt omadussõna: Ta ei lausunud ei musta ega valget, hulgasõnafraas: Juku ostis kolm raamatut; b) da- või vat-lühend, nt Ma tahaksin kodus olla. Teadsin seda tehtavat; c) kõrvallause, nt Ma teadsin, et sellest ei tule midagi välja.

Verbe, mis harilikult esinevad koos sihitisega, nimetatakse sihilisteks ehk transitiivseteks verbideks. Sellised on aimama, alustama, arvama, haavama, igatsema, jätma, kaotama, küsima, mäletama jt. Verbid, mis harilikult esinevad ilma sihitiseta, on sihitud ehk intransitiivsed. Sellised on aeguma, elama, haigestuma, istuma, kaduma, lahkuma, nutma, säilima jt. Sihilised verbid võivad vahel esineda ka ilma sihitiseta, nt Nad söövad ja joovad. Eile Kalev kaotas. Ja vastupidi, sihitutel verbidel võib mõnikord olla sihitis, nt Laps nuttis enda hingetuks. Nuta oma nutmised ja rahune. Ta astus pinnu jalga. Väsinud rändur astub üksinda oma teed.