SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Alus

SY34

Aluseta laused

Alus võib lausest puududa kas väljendusökonoomia või sisu tõttu. Esimest tüüpi laused on aluseta lünklaused, teist tüüpi laused aga aluseta vaeglaused. Lünklauses on alus hõlpsasti juurdemõeldav. Näiteks lauses Tahan teda näha on alus mina kõneleja poolt ära jäetud ja kuulaja poolt juurdemõeldav sellepärast, et piisavat infot tegija kohta annab juba öeldisverbi 1. pöörde tunnus. Lünka jätta ja täita võimaldab ka kontekst. Näiteks kuivõrd küsilausest Mida teeb preili Agnes? juba selgub, kelle kohta vastust saada tahetakse, võib täislause Preili Agnes õpetab lapsi asemel vastata väljajättelise lausega Õpetab lapsi.

Vaeglauses puudub alus sisulise ebamäärasuse tõttu ega ole seetõttu juurdemõeldav. Aluse puudumisest järeldub, et:

a) öeldu kehtib kelle tahes (üldisiku) kohta; öeldis on sel juhul harilikult isikulise tegumoe ainsuse 3. pöördes, nt Nooruses omandab kõike kergesti;

b) tegijaks on keegi konkreetne olend, kuid pole öeldud, kes (umbisik); öeldisverb on sel juhul harilikult umbisikulises tegumoes, nt Loetakse raamatut, vahel (eriti argikeeles) ka isikulise tegumoe mitmuse 3. pöördes, nt Räägivad (= räägitakse), et tänavu tuleb külm talv. Kirjutavad igasugust jama kokku;

c) tegija puudub üldse; öeldisverb märgib sel juhul harilikult loodusnähtust või füsioloogilist protsessi ja on isikulise tegumoe ainsuse 3. pöördes, nt Öösel juba külmetab. Väljas tuiskab. Iiveldab.