SÜNTAKSLAUSE EHITUSAlusSY33Täis- ja osaalusNimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ehk totaalsubjektiks. Täisalus on tüüpiline alus, mis paikneb normaaljuhul lause algul ja ühildab endaga öeldisverbi isikus ja arvus, nt Ma loen raamatut. Me loeme raamatut.Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi. See jääb alati ainsuse 3. pöördesse, nt Tänavanurgal seisis inimesi. Täisalus võib esineda mis tahes tüüpi lauses, osaalus aga ainult olemasolu- ja omajalauseis. Enamasti on nende lausete algul teadaolevat kohta, aega või omajat väljendav määrus, alus aga on uue info kandjana lause lõpus, nt Vaadis on bensiin/bensiini. Hilisõhtul tulevad head mõtted / tuleb häid mõtteid. Kas sul on uued margid / uusi marke? Alus on alati osastavas sisult eitavas (või kahtlevas) olemasolu- ja omajalauses, nt Laual pole raamatut. Kas on mõtet seda teha? Kui lause on küll vormilt eitav, kuid sisult jaatav, võib alus olla ka nimetavas käändes, nt Mis mõtted talle pähe ei tule! Alusega tähistatu olemasolu ei eitata ka vastandava mitte .. vaid -- ühendi korral, nagu Laual pole (mitte) raamatud (, vaid ajakirjad). Sisult jaatavas olemasolu- ja omajalauses võib osaalus esineda siis, kui ta märgib ainet, abstraktmõistet või piiritlemata hulka, nt Klaasis on vett. Meil on lootust. Aias kasvas lilli. Osastav jätab koguse või hulga ebamääraseks, kaasneda võib vähesus- või osalisusvarjund (Klaasis on vett -- natuke vett). Enamasti saab samade sõnade puhul kasutada ka nimetavat käänet, v.a mõningate verbide puhul, nagu piisama, jätkuma, immitsema, tunduma, (välku) lööma, (vihma) sadama jt, mis nõuavad osaalust. Nimetav kaotab küll vähesus-osalisusvarjundi, kui see esineb (vrd Külas elab ukrainlasi -- Külas elavad ukrainlased), kuid sageli on siin täisaluse tähenduslik erinevus osaalusest vähe märgatav või puudub hoopis (vrd Aknast hoovas tuppa külma õhku -- Aknast hoovas tuppa külm õhk). |