SÜNTAKS

Sissejuhatus

Süntaktilised üksused

SY3

Sõnavormid võivad ühineda kolme tüüpi moodustajateks: fraasideks, osalauseteks ja lauselühenditeks.

Fraas on laiendatud sõna, s.o niisugune sõnade ühend, mille süntaktilise funktsiooni määrab tema koosseisu kuuluv sõna.

Alus
Poisssööb saia
See poisssööb saia
Väike poisssööb saia
See väike poisssööb saia
Poiss, kes seal istub,sööb saia

Fraasi koosseisu kuuluvat sõna, mille laienduseks fraas on (toodud näites sõna poiss), nimetatakse fraasi peasõnaks. Süntaktiliselt on peasõna fraasi esindaja, sest peasõna omaduste põhjal teeme kindlaks fraasi funktsiooni. Seetõttu fraase liigitataksegi peasõna sõnaliigi järgi:

Fraasi liikSümbolNäide
verbifraasVPsööb saia
nimisõnafraasNPväike poiss
omadussõnafraasAdjPväga ilus
määrsõnafraasAdvPväga kiiresti
kaassõnafraasPPüle aia, laua peale
hulga(sõna)fraasQPkaks meest, palju mehi

Märkus. Keeleteaduses on tavaks kasutada fraasi liikmete märkimisel inglise sümboleid: VP -- verb phrase, NP -- noun phrase, AdjP -- adjective phrase, AdvP -- adverb phrase, PP -- pre- and postpositional phrase, QP -- quantifier phrase.

Mõnevõrra tinglik on hulga(sõna)fraasi paigutamine siia ritta, kuna hulgasõna ei ole sõnaliik. See mõiste hõlmab eelkõige põhiarvsõnu, kuid peale nende ka hulka väljendavaid nimi- ja asesõnu (rühm mehi, hulk raamatuid, mitu päeva jm) ning määrsõnu (palju raha jm), mis kõik käituvad lauses ühtmoodi.

Erinevalt muudest sõnaliikidest ei ole ase- ja arvsõnadel kogu sõnaliiki iseloomustavaid süntaktilisi omadusi. Asesõnad käituvad lauses analoogiliselt täistähendusliku sõnaliigiga, mida nad n.ö asendavad. Seetõttu pole olemas asesõnafraasi, vaid asesõnalise põhjaga fraas võib olla kas nimisõnafraas (meie, XI klassi õpilased), omadussõnafraas (umbes selline) või hulgasõnafraas (mitu meest). Arvsõnadest käituvad põhiarvsõnad, nagu öeldud, hulgasõnadena, järgarvsõnad aga omadussõnadena (nt täpselt kümnes on seega omadussõnafraas).

Osalaused on lausekujulised moodustajad. Neil puudub peasõna, nad koosnevad nagu iseseisvad lausedki tüüpjuhul VP-st, mille peasõnaks on finiitne verbivorm, ja NP-st, nt Ma tean, et ta tuleb täna. Mari nutab ja Jüri naerab.

Lauselühendid on fraasi ja osalause vahepealsed moodustajad. Neil on nagu fraasilgi peasõna, milleks on kogu moodustaja süntaktilist funktsiooni vormistav käändeline verbivorm, nt Lehte lugedes sai Juku teada, et maakera on ümmargune. Lauselühendis ei saa olla alust, kuid mitme süntaktilise omaduse poolest sarnaneb ta siiski lausega rohkem kui päris fraasiga (vt SÜ99).

Lauset ja tema moodustajate põhitüüpe, mille ehituse kirjeldamine on süntaksi põhiülesandeid, nimetatakse süntaktilisteks üksusteks.

Süntaktiline üksus Näide
sõnavorm isa; luges; lehte
fraas poisi isa; luges lehte
lauselühend Lehte lugedes jäi isa tukkuma
osalause Poiss nägi, et isa luges lehte
lause Isa luges lehte