SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Kõneviis

SY29

Kõneviisitähendused on modaalsus (tegevuse reaalsus või mittereaalsus), suhtluseesmärk (väide või käsk) ja teatelaad (info otsesus või vahendatus). Neid tähendusi nimetatakse kõneviisitähendusteks just sellepärast, et nende üheks väljendusvõimaluseks on kõneviisid: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Tähenduste jaotumisest kõneviisiti vt M91--M96.

Eesti keele tähelepandavamaid erijooni on teate või käsu vahendatuse väljendamise võimalus spetsiaalsete kõneviiside -- kaudse ja möönva kõneviisi abil, nt Ta olevat haige. Ta jätku oma töö pooleli. Need kõneviisid ei ole siiski vahendatuse ainsad ega ka mitte kõige tavalisemad väljendusvõimalused.

Peale kaudse kõneviisi väljendavad teate vahendatust öeldisverbi muudki vormid:

  1. da-tegevusnimi (ainult oleviku tähenduses), nt Ta olla (= olevat) haige;
  2. kindla kõneviisi enneminevik, nt Ta jalad olid äkki nõrgaks läinud ja minestus peale tükkinud;
  3. pidama-verbi lihtmineviku vorm koos ma-tegevusnimega (ainult oleviku tähenduses), nt Nüüd pidi ka meil ärist räägitama.

Peale möönva kõneviisi väljendab käsu vahendatust öeldis kujul las + verb kindla kõneviisi olevikus või da-tegevusnimes, nt Las ta tuleb / tulla sisse. Las käia!