SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega

SY28

Progressiivtarindist

Progressiivtarindiks nimetatakse tarindit, mis märgib parasjagu käimas olevat tegevust. Eesti keeles väljendatakse oleviku- või minevikuhetkel parajasti toimuvat tegevust küll enamasti oleviku või lihtmineviku vormiga, nt Jüri lõhub/lõhkus parajasti puid, kuid teatud juhtudel on seda võimalik toonitada eri tarindi olema + põhiverbi mas-vorm abil, nt Kellad on/olid helisemas 'Kellad helisevad/helisesid parajasti', Staadionil on/oli toimumas meeste kaugushüpe. Seesugune toonitamine on eriti levinud reportaažistiilis, nt spordireporterite kõnes.

Parajasti toimumist saab progressiivtarindiga väljendada vaid mitteaktiivset kestusega tegevust väljendavate verbide korral, nagu toimuma, lamama, kasvama, surisema, helisema, vulisema jms, ning eksistentsiaallauses, kus esiplaanile on tõusnud olemise tähendus ja ka aktiivne tegevus mõtestub ümber "olemise viisiks", nt Taevas on lendamas võõraid lennukeid. Seevastu normaallauses aktiivset tegevust märkivate verbide puhul jääb progressiivne tõlgendus tagaplaanile ja esiplaanile tõuseb kohatähendus, nt Kus ta on? -- Ta on suusatamas.

Peale mitteaktiivsuse on progressiivile iseloomulik seegi, et "parajasti" tähendab ainult hetke, ajapunkti, mitte ajavahemikku. Võib küll öelda Staadionil oli kell kaksteist / eile õhtul / teist päeva toimumas meeste kaugushüpe, kuid ei või öelda Staadionil oli kaks tundi toimumas meeste kaugushüpe.

Kui verb märgib hetkelist tegevust (olukorra muutust), nagu algama, lõppema, plahvatama, kukkuma jms), siis osutab progressiivtarind mitte tegevuses endas olekule, vaid peatselt algava tegevuse eelfaasis olekule, nt Bensiin on lõppemas. Laps oli juba uinumas. Külalised on juba minemas (= lahkumas). Kuivõrd põhitegevus mõtestub sel juhul tulevikulisena, on progressiivtarind ühtlasi üks tuleviku väljendamise vahendeid.