SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega

SY25

Minevik

Minevikutähendust, s.o tegevuse toimumist enne kõnehetke, väljendab neli morfoloogilist minevikuvormi: lihtminevik ehk imperfekt, nt Poiss luges raamatut; täisminevik ehk perfekt, nt Poiss on lugenud raamatut; enneminevik ehk pluskvamperfekt, nt Poiss oli lugenud raamatut; ning kaudses ja tingivas kõneviisis üldminevik ehk preteeritum, nt Poiss olevat lugenud / oleks lugenud raamatut (vt M85--M90).

1. Lihtminevik on lihtne, s.o üheplaaniline, nii vormilt kui ka sisult. Kõneleja kujutlus kandub täielikult minevikku -- ta ei seosta seda kuidagi olevikuga. Näiteks lausest Jüri elas tol ajal Pärnus ei saa teha mingeid järeldusi Jüri praeguse elukoha suhtes.

2. Täisminevik seevastu on nii vormilt kui ka sisult kaheplaaniline. Temas on ühendatud oleviku seisund ja mineviku tegevus. Esimest vormistab olema-verbi olevikuvorm, teist põhiverbi mineviku kesksõna (on + lugenud). Täisminevikku kasutatakse siis, kui eelnevast tegevusest tehakse kokkuvõte käesoleva hetke seisukohast, nt Ma olen kümme aastat elanud Pärnus. Mineviku tegevusest järeldub sageli oleviku olukord. Näiteks täisminevikuga lausest Maailma on tabanud naftakriis järeldub, et naftakriis on parajasti käes, lihtminevikuga lausest Maailma tabas naftakriis aga ei järeldu midagi selle kohta, kas see kriis on just praegu või leidis aset kunagi minevikus.

Täismineviku asemel on hakatud sageli kasutama lihtminevikku. Niiviisi läheb lause sisult vaesemaks, kui eesti keele väljendusvahendid võimaldavad. Lause Eestisse saabus visiidile Rootsi ärimeeste delegatsioon asemel oleks parem kasutada Eestisse on saabunud Rootsi ärimeeste delegatsioon, kui juttu on käesoleval hetkel Eestis viibivast delegatsioonist. Oma elulookirjelduses võiks kirjutada Olen lõpetanud Tallinna Reaalkooli, mitte Lõpetasin Tallinna Reaalkooli, sest kirjeldatakse mitte lihtsalt minevikusündmust, vaid eluloo kirjutaja haridusseisu kirjutamise hetkel. Parem on öelda ka Olen sündinud 1976. aastal, mitte Sündisin 1976. aastal. Küll aga tuleb nekroloogis lahkunu kohta öelda, et ta sündis 1920. aastal.

Täisminevik teeb küll minevikutegevusest kokkuvõtte, kuid see tegevus ei pea tingimata olema kõnehetkeks lõppenud, vaid võib veel jätkuda. Tegevuse jätkumine järeldub eriti neist lauseist, kus on kestusväljendeid: juba aastaid, pikemat aega, päevade kaupa jne. Ei ole soovitav kasutada niisugustes lausetes täismineviku asemel olevikku.

Halvem	Parem
Jüri Peets töötab* õpetajana juba kakskümmend aastat*	Jüri Peets on töötanud õpetajana* juba kakskümmend aastat*
Vananemise probleemi uuritakse* juba pikemat aega*	Vananemise probleemi on uuritud* juba pikemat aega*

Märkus. Täisminevikku kasutatakse ka tulevikusündmuste väljendamisel, kui tulevikus toimuvat vaadeldakse järgneva tulevikuhetke seisukohalt, nt Homme õhtuks olen ma siit juba minema sõitnud.

3. Enneminevik teeb kokkuvõtte mingile minevikuhetkele eelnevast tegevusest, nt Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi koputas.

Kui pealauses on lihtminevik, kõrvallause aga väljendab pealause tegevusele eelnevat tegevust, tuleks kõrvallauses kasutada enneminevikku, mitte lihtminevikku.

Väär	Õige
Juhtuski see, mida juba kaua aimati ja oodati	Juhtuski see, mida juba kaua oli aimatud ja oodatud
Heitsin veel kord pilgu maalile, mille kallal meister meie tuleku eel töötas	Heitsin veel kord pilgu maalile, mille kallal meister meie tuleku eel oli töötanud

Märkus. Enneminevikku kasutatakse ka kaudse kõneviisi tähenduses, nt Ma kuulsin, et Jüri oli (= olevat) uue auto ostnud.

4. Üldminevik on tingiva ja kaudse kõneviisi minevikuaeg, nt Poiss oleks söönud praadi, aga tal polnud raha. Poiss olevat söönud praadi, kui sõber talle helistas. Ehkki vormilt kaheosaline, on üldminevik sisult üheplaaniline, väljendades enamasti sedasama, mis kindla kõneviisi puhul lihtminevik. Vormilt liitse üldmineviku kõrval on kasutusel ka keeleuuenduslikud lihtvormid -- nuks- ja nuvat-vorm, nt Poiss söönuks praadi, aga tal ei olnud raha. Poiss söönuvat praadi, kui sõber talle helistas.