SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega

SY20

Aluseta passiivilaused

Aluseta passiivilause öeldiseks võib olla nii sihiline kui ka sihitu verb. Verbil on morfoloogiline tegumoe tunnus:

olevik	Loetakse raamatut	Joostakse
lihtminevik	Loeti raamatut	Joosti
täisminevik	On loetud raamatut	On joostud
enneminevik	Oli loetud raamatut	Oli joostud

Passiivilause täissihitis sarnaneb alusega (või ongi midagi aluse ja sihitise vahepealset) -- see on nimetavas käändes, seisab harilikult lause algul ning mineviku liitaegades võib öeldisverb ühilduda sellega arvus.

olevik	Raamatud loetakse läbi
lihtminevik	Raamatud loeti läbi
täisminevik	Raamatud on läbi loetud
enneminevik	Raamatud oli(d) läbi loetud

Kuivõrd tegumoe morfoloogilisest tunnusest ei järeldu mitte tegija puudumine, vaid tegija ebamäärasus, siis nimetatakse morfoloogilist passiivi umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks ja sellele vastanduvat aktiivset tegumoodi isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks (vt M82--M89).

Aluseta passiivilause öeldisverb võib esineda ka kujul saama-verbi ainsuse 3. pööre + tud-kesksõna, nt Maja kallal saab/sai kõvasti vaeva nähtud. Selliseid lauseid kasutatakse siis, kui tahetakse osutada iseenda (s.o kõneleja) osalemisele tegevuses ilma ennast otse nimetamata.