SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega

SY18

Öeldise isiku- ja arvuvorm oleneb aluse vormist ja sisust.

Öeldis ühildub täisalusega harilikult isikus ja arvus:

Mina loen Meie loeme
Sina loed Teie loete
Tema loeb Nemad loevad

Ühildumine on selles suhtes vormiline, et vormilt mitmusliku, kuid sisult ainsusliku aluse korral on öeldis mitmuses, nt Teie olete sümpaatne inimene. Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis.

Kui alused on rinnastatud ja üks neist on isikuline asesõna, siis öeldis on mitmuses ning asesõnale vastavas pöördes, nt Peeter ja mina loeme. Teie ja Peeter loete. Mitme asesõna korral määrab öeldise pöörde isikuliste asesõnade hierarhias (1. isik > 2. isik > 3. isik) eespool paiknev asesõna, nt Mina ja sina loeme. Tema ja sina loete.

Kui aluseks on hulgasõna(fraas) või mitu omavahel rinnastatud ainsusevormilist käändsõna, siis on öeldis kas ainsuse või mitmuse 3. pöördes.

1. Kui hulgasõna on nimi- või määrsõna, siis on öeldis ainsuses, nt Palju inimesi sai hukka. Rühm sõdureid marssis üle silla. Moosi peale kulus kilo suhkrut.

2. Kui hulgasõna on põhiarvsõna, siis on harilikult võimalik nii öeldise ainsus kui ka mitmus. Mitmuse kasutust (arvuühildumist) soosivateks asjaoludeks on hulgafraasi paiknemine lause algul ja hulga täpsus, ainsuse kasutust (mitteühildumist) soosivateks asjaoludeks aga hulgafraasi paiknemine lause lõpus ja hulga ebamäärasus, nt Kümme sipelgat askeldavad (askeldab) usinasti ühe oksaraokese kallal -- Umbes kümme sipelgat askeldab (askeldavad) usinasti ühe oksaraokese kallal -- Oksaraokese kallal askeldab (askeldavad) usinasti kümme sipelgat -- Oksaraokese kallal askeldab (?askeldavad) usinasti kümmekond sipelgat.

Nii ainsus kui ka mitmus on võimalik ka sõnade osa, enamik, muist, mitu, paar ja tosin korral, kui selline hulgasõna paikneb lause algul ja tema laiendiks on loendatav nimisõna, nt Mitu saadikut lahkusid/lahkus protesti märgiks saalist. Muist töötajaid jäid/jäi preemiast ilma.

Erandid:

a) kui põhiarvsõnal või seda sisaldaval fraasil on määratlev laiend, siis on öeldis mitmuses, nt Need/kõik kümme poissi meie klassist astusid ülikooli. Kaks tüdrukut, kes seisavad natuke kaugemal, silmitsevad teda lahkete pilkudega. Külmalt hingavad maakera kaks külmutuskappi Arktika ja Antarktika. Esimesed kaks võivad sisse tulla;

b) omajamäärusega lauses on öeldis alati ainsuses, nt Neil oli neli poega.

3. Kui aluseks on ainsuslike liikmetega rindühend, siis on öeldis harilikult mitmuses, nt Poiss ja tüdruk kõndisid käsikäes.

Erandid:

a) kui rindühendi iga liiget vaadeldakse eraldi, siis on öeldis ainsuses, nt Iga mees ja naine peab teadma oma kohustusi. Nii üks kui teine nõjatub tuge otsides vastu uksepiita. Mitte öö, vaid udu oli meid varjanud. Siis tüdines üks, teine ja kolmas ning lahkus mängu juurest;

b) kui rindühendi liikmed on sisult lähedased, siis võib kasutada nii ainsust kui ka mitmust, nt Kus oli/olid nüüd ta au ja hiilgus? Keda küll huvitab/huvitavad sinu tikkimine ja kudumine? Armastus ja austus oli/olid talle rohkem häda kui õnne toonud. Ainsus on ainuvõimalik sisulise ainsuse korral, s.o kui rindühendi liikmed väljendavad üht ja sama asja, nt Siin seisab meie juht ja õpetaja.

Sisult lähedaste liikmetega rindühendite korral võib öeldis olla ainsuses isegi siis, kui üks rindliige on mitmuses. Kuid sel juhul peab ainsuslik liige paiknema öeldisele lähemal kui mitmuslik ja rindühend tervikuna öeldise järel, nt Sel aastal ilmus/ilmusid talt romaan ja mõned novellid, aga: Sel aastal ilmusid talt mõned novellid ja romaan.

4. Lauseis, kus täisalus puudub (sealhulgas osaalusega lauseis) ega ole ka juurdemõeldav, on öeldis alati ainsuse 3. pöördes, nt Hämardub. Õues jookseb lapsi. Selle töö teeb valmis paari tunniga. Saab näha, mis sest välja tuleb. Meil tuleb varsti koju minema hakata.