SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Öeldis

SY15

a) kohamäärsõna + verb: alla jääma (Spordis jäi ta sõbrale alla), sisse kukkuma, välja naerma, ette lugema, juurde tulema, ligi astuma, eemale jääma, ümber minema, üles ronima, pealt vaatama, läbi sõitma jne.

Märkus. Paljudel ühendverbi osana esinevatel kohamäärsõnadel on kaassõnalised vasted. Vrd: Puu kukkus vankrile peale (määrsõna) Puu kukkus vankri peale (kaassõna). Mõnikord on raske otsustada, kas vaadeldav sõna kuulub määrsõnana verbi juurde (kukkus peale) või kaassõnana nimisõna juurde (vankri peale). Võetagu sel juhul arvesse järgmisi asjaolusid. Esiteks, kuivõrd kaassõna on lähedane käändetunnusele, siis tema ja nimisõna(fraasi) vahele ei saa paigutada teisi moodustajaid. Võib küll öelda nt Puu kukkus vankrile ootamatult peale (määrsõna), kuid mitte Puu kukkus vankri ootamatult peale. Teiseks, kaassõna nõuab nimisõnalt peamiselt omastavat (tagasõnana, nt vankri peale) või osastavat (eessõnana, nt mööda teed) käänet. Muude käänete kasutusvõimalused on võrdlemisi piiratud. Seevastu ühendverbi koosseisus olev määrsõna nõuab ühendverbi nimisõnaliselt laiendilt eelkõige kohakäändelist vormi, vrd ülaltoodud näitepaare.

b) perfektiivsusmäärsõna + verb: läbi lugema (Ta luges raamatu läbi), tulema tulema (Tulime koosolekult tulema), maha müüma, minema minema (Jättis kõik ja läks minema), otsa lõppema, täis kritseldama, valmis tegema, välja kannatama, ära minema, ära sööma, ära ostma jne.

c) seisundimäärsõna + verb: kokku kukkuma (Maja korsten oli kokku kukkunud), lahti saama, katki tegema, katki minema jne.

d) modaalmäärsõna + verb: vaja minema/olema (Mul ei lähe seda raamatut enam vaja), tarvis minema/olema (On tarvis, et töö saaks õhtuks valmis).

Märkus. Ühendverbide määrsõnalise osa võivad moodustada ka kohamäärsõnad koos perfektiivsus- või seisundimäärsõnadega, nt Taat teadis lume tuleku ette ära.