SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Lauselühendite kirjavahemärgid

SY102

a) verbita lühendid, nt Läksin tahvli juurde, vihik käes;

b) määruslikud nud- ja tud-lühendid, nt Söönud kõhu täis, heitsin magama. Kurja isa ähvardustest hirmutatud, hakkas tüdruk nutma;

c) kesksõna- ja mata-lühendid järeltäiendina, nt Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.

2. Määruslike des-, mata-, maks- ja tuna-lühendite komakasutus allub järgmistele reeglitele:

a) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil on laiendeid ja need laiendid paiknevad tema järel, siis lühend eraldatakse komadega, nt Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda. Paul oli tähelepanelikult jälginud iga lauset, kaasa haaratuna kõne loogilisest arengust. Jaak tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega oma positsiooni;

b) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil pole laiendeid või kui laiendid paiknevad lühendis tema ees, siis lühendit tavaliselt komadega ei eraldata, nt Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Vastust ootamata lahkus mees toast. Polnud vaja end eriti pingutada seda kõike mõistmaks. Ükskõikses suhtumises süüdistatuna tundis Jaan sõprade ees piinlikkust.

3. Ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendit) komaga ei eraldata, nt Ma tahaksin koju minna. Laps läks metsa marju korjama. Ta tegi magamatusest kurnatuna raske avarii. Ema ootav tütarlaps istus aias. Trepile astunud perenaine vaatas veel kaua külalistele järele.