SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Määruslike lauselühendite kasutamisest

SY100

1. des-lühendit kasutatakse põhitegevusega samaaegse tegevuse väljendamiseks, nt Rongiga sõites lugesin läbi värsked ajalehed, nud- ja tud-lühendit aga eelneva tegevuse väljendamiseks, nt Lõpetanud töö, läks ta magama. Üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker. des-lühendit on võimalik kasutada põhitegevusele vahetult eelneva või vahetult järgneva tegevuse väljendamiseks, nt Jõudes = jõudnud mõtetega nii kaugele, tundis naine piinlikkust. Röövel jäi majja vaid viivuks, lahkudes ukse kaudu.

Märkus. Määruslikud nud- ja tud-lühendid on õigupoolest des-lühendi variandid, millest abiverbi olema des-vorm on välja jäetud: Kõik südamelt ära öelnud = olles kõik südamelt ära öelnud, hakkas Mail kergem. Üksi koju jäetud = olles üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker. Vormid olles + -nud ja olles + -tud on des-vormi isikulise ja umbisikulise tegumoe täismineviku vormid.

Need nud- ja tud-tarindid, millesse pole kuidagi võimalik sõnavormi olles "tagasi panna", polegi tegelikult nud- ja tud-lühendid, vaid hoopis verbita lauselühendid, nt Istusin, pea rinnale vajunud. Nägu pestud, juuksed kammitud, ilmub peremees külalisi teretama.

2. Kui des-, mata- ja nud-lühendi tegija on samane põhilause tegijaga, siis teda lühendis ei märgita, nt Peeter õppis keskkoolis + Peeter käis laulukooris laulmas > Keskkoolis õppides käis Peeter laulukooris laulmas.

des- ja mata-lühendi tegija võib põhilause tegijast ka erineda. Tavaliselt tuleb niisugune tegija vormistada lühendis omastava-käändelise tegijamääruse kujul, nt Päike loojus + Ilm läks jahedaks > Päikese loojudes läks ilm jahedaks.

Erandiks on:

a) stereotüüpsed des-lühendid verbidega ütlema, tunnistama, otsustama, arvestama, võrdlema, algama, lõpetama jm, nt Ausalt öeldes oli see etendus igav. Sinuga võrreldes on ta natuke noorem;

b) mata-lühendid verbidega rääkima, hoolima, vaatama jm, nt Vanasti polnud diiselronge, rääkimata elektrirongidest; sõnavormid rääkimata, hoolimata ja vaatamata on kaassõnadega süntaktiliselt sarnased.

Otse veaks ei saa pidada tegijamääruse puudumist ka mittestandardsetes lühendites, kui tegija järeldub ühemõtteliselt kontekstist, nt Linnale lähenedes hakkavad paistma pilvelõhkujad. Magama minnes tõusis kuu lagendiku kohale. Kuid parem on niisuguseid lauseid siiski mitte kasutada.

3. des-lühendi eitava vastena on soovitav kasutada mata-lühendit, mitte aga mitte + des-lühendit.

4. Otstarbemäärusena esinev maks-lühend on samatähenduslik lausetüübiga et + da-tegevusnimi, nt Et otsustada tegeliku olukorra üle = otsustamaks tegeliku olukorra üle, pöördugem faktide poole. Lühendit on soovitav kasutada pikemate lausete asemel, eriti siis, kui mitu et-lauset satuks muidu kõrvuti. Samuti võiks maks-vormi kasutada saavas käändes teonime asemel, millele eelneb mitu täiendit.

maks-vorm on Johannes Aaviku loodud uudiskeelend, mis hakkas keeles juurduma alles 1960ndail aastail. Sage "maksitamine", eriti kui seda tehakse suulises kõnes, mõjub keelelise eputamisena ja seepärast pruugitagu maks-lühendeid vaid tõelise vajaduse korral. Iseäranis mõttetu on kasutada maks-lühendit ma- või mas-lühendi asemel.