SÜNTAKS

Sissejuhatus

Moodustajate funktsioonid

SY10

Moodustajate suhtlusfunktsioonid

Lause ei ole lihtsalt sündmuse kirjeldus. Tema peamiseks suhtlusülesandeks on teate (väite, küsimuse vms) edastamine kuulajale. Lausega teatatakse alati midagi millegi kohta. Seda osa lausest, mille suhtlusfunktsiooniks on väljendada teate lähtepunkti, s.o seda, mille kohta midagi teatatakse, nimetatakse teemaks. Ülejäänud lauseosa, mis väljendab seda, mida millegi kohta teatatakse, on reema. Normaaljuhul on teemaks lausealguline NP, reemaks aga sellele järgnev VP. Nt lauses Peeter luges raamatut on normaaljuhul (kui me ei rõhuta selles ühtegi sõna) teemaks Peeter, reemaks aga luges raamatut. Lause jagamine kõigepealt ainult kaheks vahetuks moodustajaks (NP ja VP) ongi vajalik just teema--reema kirjeldamise seisukohast.

Moodustajatel on muidki suhtlusülesandeid kui teema ja reema väljendamine. Moodustaja vorm võib osutada referendi (s.o selle, mida moodustaja tähistab) tuntusele või tundmatusele. Referendi tuntuse ehk definiitsuse ja tundmatuse ehk indefiniitsuse all mõistetakse selle väljendamist, kas referent on (kõneleja arvates) kuulajale teada või ei ole. Nt Õues (tuntud) seisab üks mees (tundmatu). Suhtlusfunktsioonide hulka kuulub ka referendi eriline esiletõstmine -- fookustamine, nagu lauses Sinu kasvatasin ju MINA üles. Fookustatud osa lauses on fookus. Fookustamiseks kasutatakse tavaliselt esiletõsterõhku (kirjas märgitud versaaliga).