SÜNTAKS

Sissejuhatus

Lauseõpetus ja lause

SY1

Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse kellelgi midagi teha, nt Loe lehte!, ilmutatakse soovi, et mingi sündmus leiaks aset, nt Loeks Juhan ometi lehe läbi!, või avaldatakse imestust mingi sündmuse toimumise üle, nt Juhan luges tõesti lehe läbi! Lause tähenduses on seega põimunud mingi sündmuse kirjeldus kõneleja suhtluseesmärgiga.

Tüüpiline lause sisaldab finiitset verbivormi (vt M72) ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna, nt Minu vend / lõpetas / möödunud kevadel / Tartu ülikooli.

Tüüpilised laused on lihtlaused, s.o laused, mis ei sisalda teisi lauseid. Lause, mille koosseisus on üks või mitu osalauset, on liitlause, nt Vihma sajab ja päike paistab. Ma tean, et sul on õigus.

Lause kui struktuuriline tervik ei pruugi kirjas alati kokku langeda ortograafilise lausega, mis algab suurtähega ja lõpeb lauselõpumärgiga. Viimane võib vastata ka liitlause osalausele või hoopis mitme liht- või liitlause ühendile, nt üks liitlause, aga kaks ortograafilist lauset: Kõik nägid seda pealt. Aga ometi ei teinud keegi midagi; üks ortograafiline lause, aga kaks päris lauset (teine algab asesõnaga see): Siin on naine, kellele on äsja teatatud, väga saamatult muide, et ta abikaasa sõidab teisega ära, see naine jumaldab oma meest ja tema ainuke reaktsioon on vastus: "Suurepärane. Kui tema on õnnelik, siis olen seda ka mina." (André Maurois, Ainult klaverile. Tallinn, 1991)

Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause. Keelekasutuses on rohkesti ka mittetäielikke lauseid. Osa neist on ehituslikult läbipaistmatud, nt hüvastijätuväljendid Jumalaga! Hüvasti! jms. Neid ei saa sõnadest reeglite abil moodustada, vaid nad esitatakse loendina. Teise rühma moodustavad väljajättelised laused ehk lünklaused ehk elliptilised laused. Lauseelemendi väljajätt võib olla tingitud lausesisesest ümbrusest, nt asesõna mina puudumise lausest Lähen koju kompenseerib verbi pöördetunnus -n, mis samuti näitab, et tegijaks on kõneleja. Niisugused väljajätud on kergesti reeglistatavad ja see kuulub süntaksi ülesannete hulka. Enamasti on ellips siiski tingitud lausevälistest asjaoludest. Lause tekstiümbrus -- kontekst ehk kaastekst võimaldab lausest välja jätta kõik peale uut infot väljendava osa ja seetõttu võib tekstis lausena toimida peale täislausete mis tahes sõnade ühend või koguni sõnavorm. Selline kokkuhoid ilmneb eriti selgesti dialoogis, kus sellele aitab kaasa vestlussituatsioon. Nt järgnev dialoog koosneb ainult elliptilistest lausetest ja vormeleist:

Tere päevast! Telegramm. -- Kellele? -- Jüri Tammele. -- Vale korter. Teine uks paremalt. -- Tänan. -- Pole tänu väärt.

Kontekstielliptilised laused ei kuulu süntaksi kirjeldusalasse. Neid kirjeldab tekstigrammatika, mis võtab etaloniks täislausete süntaktilise kirjelduse ning näitab, mispoolest ja mispärast elliptilised laused täislausetest hälbivad.