SÕNAMOODUSTUS
VERBIMOODUSTUS
Verbiliited
SM9
Põhifunktsiooni järgi jagunevad verbiliited kaheks. Ühed näitavad tegevuse
ja selle osalise suhet, teised tegevuse laadi.
Esimesed tuletavad:
- subjektist väljapoole suunatud põhjustavat tegevust väljendavaid verbe
ehk kausatiive, nt Jüri liigi/ta/b sõnu. Jüri kallis/ta/b Marit; lihtsalt
tegevuse sooritamist väljendavaid verbe ehk faktitiive, nt Laps kelgu/ta/b;
- subjekti endaga toimuvat tegevust väljendavaid verbe ehk refleksiive,
nt Jüri riiet/u/b. Uks sulg/u/b.
Tegevuslaadiliited tuletavad seisundimuutusverbe ehk translatiive, nt noore/ne/ma
'nooremaks muutuma', kestvat tegevust väljendavaid verbe ehk kontinuatiive,
nt näpi/tse/ma, ühekordset tegevust väljendavaid verbe ehk momentaane,
nt nors/ata/ma, ja korduvat tegevust väljendavaid verbe ehk frekventatiive,
nt vehk/le/ma.
| 1. | a) kausatiivi- ja faktitiiviliited |
-ta-, -da-, -sta-, -nda-, -lda-, -t- |
| b) refleksiiviliited |
-u-, -bu-, -bi- |
| 2. | a) translatiiviliited |
-ne- |
| b) kontinuatiiviliited |
-tse-, -ise- |
| c) momentaaniliited |
-ata- (-ahta-) |
| d) frekventatiiviliited |
-le-, -dle-, -tle- (-tele-), -skle- (-skele-), -i-, -ki-, -gi-, -ku-, -gu-, -u- |
|