SÕNAMOODUSTUSSissejuhatusSM3Tuletuse korral kombineerub tuletusaluse leksikaalne tähendus (sõnatähendus) liite tähendusega (nt 'omadus', 'tegevuse enesekohasus', 'tegija' jms), mida abstraktsuse tõttu on tavaks nimetada kategoriaalseks tähenduseks. Funktsioonilt jaguneb tuletus süntaktiliseks tuletuseks ja leksikaalseks tuletuseks.Süntaktilise tuletuse puhul erineb tuletis tuletusalusest üksnes sõnaliigi poolest ja see erinevus on tingitud puhtsüntaktiliselt, tuletise erinevast positsioonist lauses, vrd Ta lahkus ootamatult -- Tema lahkumine oli ootamatu. Liiteid, mis annaksid ainult süntaktilisi tuletisi, eesti keeles pole, kuid on liiteid, mille põhifunktsioon on süntaktiline, s.o sõnaliigi vahetus. Niisugused on nt verbidest teonimesid moodustav liide -mine (käski/ma > käski/mine), omadussõnadest abstraktnimisõnu moodustav -us (kartlik > kartlikk/us), määrsõnaliited -sti ja -lt (kiire > kiire/sti, kiire/lt). Peale sufikstuletuse võib sõnaliiki vahetada ka otsetuletus, nt lenda/ma > lend. Süntaktilised tuletised on täiesti regulaarsed ja moodustuslikult läbipaistvad. Sellistena pole nad valmis sõnavaraüksused. Enamikku neist sõnaraamatud ei esita (nt mine- või ja-tuletisi), sest eeldatakse, et kõneleja moodustab neid kindlate reeglite järgi vahetult lause moodustamise käigus. Täpselt samamoodi nagu sõna muutevorme. Leksikaalne tuletus muudab tuletusaluse leksikaalset tähendust. On liiteid, mis üksnes täpsustavad tuletusaluse tähendust. Sellised on nt naissooliited -nna ja -tar (laulja > laulja/nna, laulja/tar). Enamik liiteid aga loob täiesti uue mõiste. Nad võivad seejuures muuta ka sõnaliiki, nt lenda/ma > lend/ur, kuid ei pruugi seda teha, nt kohv > kohv/ik. Leksikaalsel tuletusel toimuv tähendusmuutus võib olla läbipaistev (reeglipärane). Sõnade kauba/ndus ja vene/lane suhe alussõnadega kaup ja vene on täiesti kirjeldatav sõnamoodustusreeglitega. Muutus võib olla ka läbipaistmatu (idiomaatiline). Sõnade maja/ndus ja aur/ik ja nende alussõnade maja ja aur tähendussuhte kirjeldamiseks ei aita reegleist, sest see suhe on nihkunud. Tähenduslikult läbipaistmatud tuletised ja suur osa läbipaistvaidki on sõnavaraüksused, mida kõneleja ei pane kokku lause moodustamise ajal, vaid kasutab valmis kujul. Süntaktilistele tuletistele sarnanevad juhuslikud regulaartuletised, nagu tütre/kene, küünarnuki/lik, missi/ndus jne, mida sõnaraamatud ei fikseeri. Enamik liiteid on mitmetähenduslikud, kusjuures eri tähenduste korral võivad nad täita erisuguseid funktsioone. |